1-08-29\1 · 1-08-29\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Summary
AI generatedKriminaalasi nr: 1-08-29 M Ä Ä R U S 24. jaanuaril 2008.a. Harju Maakohtu kohtunik Margot Mikler vaadanud läbi Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eneli Pau taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja kahtlustatava Artur Markovi nõusoleku Artur Markov, i.k 39104092732 eluk. XXX süüdistuses KarS § 239 järgi Kohus tegi kindlaks: kriminaalasjas nr 07230100565 alustati menetlust 27.04.2007.a Põhja Polits...
Full Text of the Judgment · 1-08-29\1
Kriminaalasi nr: 1-08-29
M Ä Ä R U S
24. jaanuaril 2008.a. Harju Maakohtu kohtunik Margot Mikler vaadanud läbi Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eneli Pau taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja kahtlustatava Artur Markovi nõusoleku
Artur Markov, i.k 39104092732 eluk. XXX
süüdistuses KarS § 239 järgi
Kohus tegi kindlaks:
kriminaalasjas nr 07230100565 alustati menetlust 27.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuris KarS § 263 p 1,2,4 tunnustel selles, et 26.04.2007.a. kella 18.15 ajal Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul asuva hauatähise (nn pronkssõdur) juures on pandud toime avaliku korra raske rikkumine, mis algas politseiametnikele vastuhakkamisega ning päädis vägivalla ja lõhkumisega Tallinna kesklinnas. Nimetatud kriminaalasjast on kahtlustatava Artur Markovi suhtes eraldatud materjalid kriminaaltoimikusse nr 07730000520.
I Kohtueelse menetluse käigus koguti järgmised tõendid: Kahtlustatava Artur Markovi ütlused Kahtlustatav annab ütlusi, et 26.04.2007.a läks ta Tõnismäele, et vaadata, mis seal toimub. Tõnismäele oli kogunenud suur rahvahulk, kui kahtlustatav sinna jõudis, oli olukord veel rahulik. Kahtlustatav soovis pronkssõdurit ümbritsenud võrkaia külge panna lilli ning läks läbi politseinikest „müüri“, hoolimata sellest, et politseinikud käskisid tagasi minna. Artur Markov ei kuulanud käsku ning politsei pidi ta sealt eemale lükkama. Artur Markov annab ütlusi, et see tegi ta natuke vihaseks. Peagi hakkas politsei ka ruupori kaudu edastama käsklust laiali minemiseks, kuid ka seda ei võtnud Artur Markov kuulda. Seejärel hakkas politsei inimesi suruma, et mass laiali läheks ning isegi gaasi kasutama. Artur Markov annab ütlusi, et ta mõistis, et politsei käitub selliselt, kuna käsklusi eirati. Kuna ka Artur Markov sai gaasiga pihta, siis võttis ta maast tühja 0,5 liitrise plastpudeli ning viskas selle politsei poole. Seejärel hakkas ta koos massiga liikuma kino Kosmos poole. Artur Markov nägi, kuidas rüüstatakse R kioski ning võttis maast šokolaadi (umbes 6 kroonine Snickers) ning sõi selle õhtu jooksul ära. Edasi Artur Markov jalutas mööda pärnu mnt-d ja vaatas, mida rahvas teeb. Umbes kella 23.00 paiku sai ta linnas kokku oma emaga ning nad laksid koos koju. Artur Markov möönab ka, et Rahvusraamatukogu juures keeras ta välivalgustist pirni välja ning soovis algul selle politsei poole visata, kuid loobus sellest mõttest ning viskas pirni maha. Täiendaval ülekuulamisel kinnitas Artur MArkov, et rüüstamistest ta osa ei võtnud, kuid võttis tänavalt paari katkiseid päikeseprille, mida natukene aega ka kandis, kuid peagi viskas taas maha.
Foto Fotol on näha, kuidas Artur Markov keerab Rahvusraamatukogu juures tänavavalgustist pirni välja
II Kuriteo kvalifikatsioon Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis asub prokurör seisukohale, et Artur Markovi tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Nimelt olid sel ajal Tallinnas massilised rahutused ning Artur Markov oli massi üks liige - ta liikus koos massiga ning kandis endas massi vaenulikku meelelaadi. Artur Markov eiras politsei antud korraldusi. Ta annab ütlusi, et sai aru, milleks politsei korraldusi annab ning ütlustest nähtub ka see, et ta suhtus korraldustesse ükskõikselt. Artur Markov hakkas politseile vastu ka näiteks visates plastpudeli politsei poole. Ka osales Artur Markov R kioski rüüstamises, nimelt võttis ta teiste massiliikmete poolt visatud R kioski omandisse kuuluva šokolaadi R kioski juurest maast üles ja sõi selle ära. Kuriteo kvalifitseerimise osas on oluline just asjaolu, et sel hetkel olid Tallinnas massilised rahutused, mis nõuavad riigilt erakorralist tähelepanu ja mis häirivad kogu riigi elanike turvalisust ja rahu. KarS § 239 eesmärk ongi eriliselt kaitsta ühiskonda massirahutuste ajal toimepandud süütegude vastu. Kuritegu on toime pandud kahe eelduse täitmisel – isik on massilises korratuses osaleja ja ta hakkab vastu politsei antud seaduslikule korraldusele või hõivab võõra vallasasja. Käesolevaks ajaks on kohus juba kinnitanud oma otsustega, et tegemist oli massirahutustega ning Artur Markov hakkas vastu nii politsei seaduslikele korraldustele kui ka hõivas võõra vallasasja. Eelnevast tulenevalt asubki prokurör seisukohale, et Artur Markovi käitumine vastab KarS § 239 sätestatud kuriteokoosseisule. Seega on Artur Markov, olles osaleja massilistes korratustes, hakanud vastu Tallinnas Tõnismäel politsei antud seaduslikele korraldustele, visanud tühja plastpudeli politsei poole ning osalenud Tallinnas Pärnu mnt 41 asuva R kioski rüüstamises võttes maast ühe Snickersi šokolaadi, mis on KarS § 239 sätestatud kuritegu. Nimetatud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus alates ühest aastast kuni viie aastani. Tegemist on teise astme kuriteoga.
III Artur Markovi süü
Prokurör on seisukohal, et Artur Markovi süü eelpoolnimetatud kuriteos on tõendamist leidnud. Seadusandja on näinud ette erinevaid võimalusi kuriteo toimepannud isikute karistamiseks, aga ka teatud juhtudel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Artur Markovi suhtes on prokurör pidanud võimalikuks 26.09.2007.a. kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 201 lg 2 alusel. Alaealiste komisjoni istungi toimumise ajaks oli Artur Markov aga pannud toime uue kuriteo, milles tema suhtes ka tõkendina vahistamist kohaldati. Kuivõrd Artur Markovi suhtes polnud ei põhjendatud ega ka võimalik mõjutusvahendi kohaldamine, tühistas vanemprokurör Lea Pähkel Artur Markovi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise. KrMS § 203 lg 1 p 2 kohaselt on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada, kuid kahtlustatavale on muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavasti mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Artur Markovi suhtes on menetluses kriminaalasi (nr 07231802842), milles teda kahtlustatakse nii esimese kui ka teise astme kuritegude toimepanemises ja milles on tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist. Nimetatud kuriteo eest eeldatavasti mõistetav karistus on tunduvalt suurem karistusest, mida prokurör taotleks käesolevas kriminaalasjas menetletava kuriteo eest. Kriminaaltoimikust nähtub, et arvestades käesolevas asjas
toimepandud kuriteo asjaoludega, kogutud tõenditega ning kahtlustatava enda süüstavate ütluste osakaalu, pidas prokuröri abi võimalikuks kriminaalmenetluse lõpetamist. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, eriti kahtlustatava enda ütluste osakaalu, Artur Markovi suhtes menetluses olevaid kriminaalasju ja nende eest eeldatavalt mõistetavat karistust, alaealisele käesoleval ajal kohaldatavat tõkendiliiki, aga ka seda, et prokurör pidas võimalikuks antud kriminaalasja lõpetamist ja alaealiste komisjonile mõjutusvahendi kohaldamiseks saatmist, on prokuröri abi seisukohal, et Artur Markovi suhtes võiks kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 203 lg 1 p 2 alusel.
Prokurör taotleb Artur Markovi suhtes menetluse lõpetamist karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kuivõrd Artur Markovi suhtes on menetluses kriminaalasi (nr 07231802842), milles teda kahtlustatakse nii esimese kui ka teise astme kuritegude toimepanemises ja milles on tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist. KrMS § 203 lg 1 p 2 kohaselt on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada, kui kahtlustatavale on muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavasti mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks.
Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esitatud materjalidest nähtuvalt on Artur Markovi suhtes on menetluses kriminaalasi (nr 07231802842), milles teda kahtlustatakse nii esimese kui ka teise astme kuritegude toimepanemises ja milles on tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist. Nimetatud kuritegude eest eeldatavasti mõistetav karistus on tunduvalt suurem karistusest, mida prokurör taotleks käesolevas kriminaalasjas menetletava kuriteo eest. KrMS § 203 lg 1 p 2 kohaselt on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada, kuid kahtlustatavale on muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavasti mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Seega leiab kohus et Artur Markovi suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada karistuse ebaotstarbekuse tõttu.
Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 p 1, lg 2 p, § 385 p 7 kohtunik
Määras:
Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 07730000520 Artur Markovi suhtes KarS § 239 järgi. Jätta Talvi Vaske kaitsjatasu summas 743 krooni 40 senti ja Rein Kiviloo kaitsjatasu summas 743 krooni 40 senti riigi kanda.
Kohtumäärus määruskaebuse menetluses vaidlustamisele ei kuulu.
Margot Mikler Kohtunik