1-07-4112\22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(6)

Kriminaalasi nr 1-07-4112

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 jaanuar 2008 a Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-4112 (06260102234) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi M.H, J.R-i ja F.K süüdistus KarS § 263 p 1, 4, § 121, § 266 lg 2 p 3 järgi Prokurör Marja-Liina Reissaar Süüdistatav M.H

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus,

emakeel-eesti keel, ei tööta, invaliidsusgrupp 40%, omab

karistatust, viimati karistati Valga Maakohtu 11.08.2005.a.

otsusega vangistusega 7 kuud, tõkendiks vahistamine alates 13.10.2006.a.; KrMS § 217-12.10.2006 a

Kaitsja Vandeadvokaat Sirje Must Süüdistatav J.R

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus,

emakeel-eesti keel, ei tööta, omab karistatust, viimati karistati

Viljandi Maakohtu 12.09.2002.a. otsusega vangistusega 4 kuud

tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, tõkendiks vahistamine alates 13.10.2006.a., KrMS § 217-12.10.2006.a.

Kaitsja Vandeadvokaat Endel Tomson Süüdistatav F.K

2(6)

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

emakeel-eesti keel, töökoht: Pluton Finants OÜ, tööline, omab

karistatust, viimati karistati Viljandi kohtumaja 11.04.2006.a.

otsusega vangistuse 1 kuu tingimisi 18-kuulise katseajaga, tõkendiks elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M.H KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada M.H KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.H KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest M.H-le mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata M.H poolt eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2006.a kuni

18.01.2008.a, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 6 (kuus) päeva, karistusaja hulka. Kandmata karistus 18.01.2008.a seisuga M.H on 8 (kaheksa) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

2. Süüdi tunnistada J.R Kars § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada J.R KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.R KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest J.R-ile mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J.R-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2006.a kuni

18.01.2008.a, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 6 (kuus) päeva, karistusaja hulka. Kandmata karistus 18.01.2008.a seisuga J.R on 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

3. Süüdi tunnistada F.K KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust F.K-le 11.04.2006.a Tartu Maakohtu

otsusega kriminaalasjas 1-06-3123 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) kuu vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis F.K-le mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata F.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 12-13.10.2006.a, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka. Kandmata karistus 18.01.2008.a seisuga F.K on 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 75 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada F.K-le mõistetud vangistus 236 (kakssada kolmkümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on F.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx

3(6)

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata F.K

Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

4. Välja mõista tekitatud kahjude katteks: 1) solidaarselt M.H, J.R-ilt ja F.K-lt 720 (seitsesada kakskümmend) krooni xxxxxxxxxxxxxxxx kasuks;

2) solidaarselt M.H-lt ja J.R-ilt 301 (kolmsada üks) krooni 30 senti xxxxxxxxxxxxx kasuks.

5. Sisse nõuda solidaarselt M.H, J.R-ilt ja F.K-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) ekspertiisitasu 15 574 (viisteist tuhat viissada seitsekümmend neli) krooni;

2) postikulu 606 (kuussada kuus) krooni;

3) esindajatasu 11 280 (üksteist tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni 80 senti

advokaat Pille Toomi poolt kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx osutatud õigusabi eest. Sisse nõuda M.H-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni;

2) toimiku paljunduskulu 18 (kaheksateist xxxxxx krooni 20 senti;

3) kaitsetasu 5097 (viis tuhat üheksakümmend seitse) krooni 60 senti vandeadvokaat

Vello Sikuti poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest. Sisse nõuda J.R-ilt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni;

2) toimiku paljunduskulu 18 (kaheksateist tuhat) krooni 20 senti;

3) kaitsetasu 30 559 (kolmkümmend tuhat viissada viiskümmend üheksa) krooni 20 senti

vandeadvokaat Endel Tomsoni poolt osutatud õigusabi eest. Sisse nõuda F.K-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni;

2) toimiku paljunduskulu 18 (kaheksateist tuhat) krooni 20 senti;

3) kaitsetasu 20 980 (kakskümmend tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni 40 senti

vandeadvokaat Mart Sikuti poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulude vabatahtliku hüvitamise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest.

menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõendid – kirves, küünal kaks rinnahoidja kaart, tekk ja madrats, millised on hoiul Viljandi politseijaoskonnas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse täitmisel hävitada.

7. F.K suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel. M.H ja J.R-i suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul

4(6) kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.H-le on süüdistus esitatud selles, et tema, koos J.R-i ja süüvõimetu Gennadi Bojarskiga, 10.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku tungisid valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult

aknaklaasi lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

elamusse. Valdaja tahte vastaselt võõrase hoonesse ebaseadusliku tungimisega, mis oli toime pandud grupi poolt pani M.H toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle M.H süüdistatakse selles, et tema, koos J.R-i ja süüvõimetu Gennadi

Bojarskiga, 10.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku, olles eelnevalt tunginud ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tallu, tungisid kallale xxxxxxxxxxxxxxx, kusjuures M.H peksis kannatanut rusikatega näkku ning J.R ja Gennadi Bojarski peksid kannatanut käte ja jalgadega. Kannatanule tekitati kerged kehavigastused ja varalist kahju 301 krooni 30 senti. Kehalise väärkohtlemisega, s. o teise isiku peksmisega pani M.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse M.H selles, et tema, 10.oktoobril 2006.a. päeval oma elukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikute grupis J.R-iga

ja F.K-ga panid toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et M.H hoidis kinni xxxxxxxxxxxxxxxxx, samal ajal kui F.K lõikas salkudena äraxxxx xxxxxxxxxxxx juuksed. xxxxxxxxxxxxxxxx lubas juhtunust politseile teatada, mille peale lõi M.H viimast keha ja jalgade piirkonda, väänas kätt ja tõukas põrandale pikali ning M.H koos

J.R-i ja F.K-ga tõmbasid puruks xxxxxxxxxxxxxxxx riided ning F.K põletas riided pliidi all ära. Seejärel vedasid M.H ja J.R alasti kannatanu õue ning kallasid kaevu juures korduvalt üle külma veega. F.K vaatas toimuvat pealt. Hiljem toas, kui kannatanu tantsis alasti laual, tõi M.H küünla ja J.R kirve, milliseid M.H surus kannatanu jalgade vahele. Kanntanule tekitati kerged kehavigastused ning riiete põletamisega tekitati varalist kahju 720 krooni. Teise isiku rahu rikkumisega, mis oli toimepandud vägivallaga ja grupi poolt pani M.H toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.R-i süüdistatakse selles, et tema, koos M.H ja süüvõimetu Gennadi Bojarskiga,

10.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku tungisid valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult aknaklaasi

lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelamu

sse. Valdaja tahte vastaselt võõrase hoonesse ebaseadusliku tungimisega, mis oli toime pandud grupi poolt pani J.R toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.R-i süüdistatakse veel selles, et tema, koos M.H ja süüvõimetu Gennadi Bojarskiga,

10.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku, olles eelnevalt tunginud ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtall u, tungisid kallale xxxxxxxxxxxxxxx, kusjuures M.H peksis kannatanut rusikatega näkku ning J.R ja Gennadi Bojarski peksid kannatanut käte ja jalgadega. Kannatanule tekitati kerged

kehavigastused ja varalist kahju 301 krooni 30 senti. Kehalise väärkohtlemisega, s. o teise isiku peksmisega pani J.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle J.R-i süüdistatakse selles, et tema, 10.oktoobril 2006.a. päeval oma elukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koos M.H ja F.K-ga panid toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et M.H hoidis

kinni xxxxxxxxxxxxxxxxx, samal ajal kui F.K lõikas salkudena ära xxxxxxxxxxxxxxxx

juuksed. xxxxxxxxxxxxxxxx lubas juhtunust politseile teatada, mille peale lõi M.H viimast keha ja jalgade piirkonda, väänas kätt ja tõukas põrandale pikali ning M.H koos J.R-i

ja F.K tõmbasid puruks xxxxxxxxxxxxxxxxxriided ning F.K põletas riided pliidi all ära. Seejärel vedasid M.H ja J.R alasti kannatanu õue ning kallasid kaevu juures korduvalt üle külma veega. F.K vaatas toimuvat pealt. Hiljem toas, kui kannatanu

5(6) tantsis alasti laual, tõi M.H küünla ja J.R kirve, milliseid M.H surus kannatanu jalgade vahele. Kanntanule tekitati kerged kehavigastused ning riiete põletamisega tekitati varalist kahju 720 krooni. Teise isiku rahu rikkumisega, mis oli toimepandud vägivallaga ja grupi poolt pani J.R toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.K süüdistatakse selles, et tema, 10.oktoobril 2006.a. päeval oma elukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikute grupis J.R-iga ja M.H-ga panid toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et M.H

hoidis kinni xxxxxxxxxxxxxxxxx, samal ajal kui F.K lõikas salkudena ära xxxxxxxxxxxxxxxx juuksed. xxxxxxxxxxxxxxxx lubas juhtunust politseile teatada, mille peale lõi M.H viimast keha ja jalgade piirkonda, väänas kätt ja tõukas põrandale pikali ning M.H

koos J.R-i ja F.K tõmbasid puruks xxxxxxxxxxxxxxxx riided ning F.K põletas riided pliidi all ära. Seejärel vedasid M.H ja J.R alasti kannatanu õue ning kallasid kaevu juures korduvalt üle külma veega. F.K vaatas toimuvat pealt. Hiljem toas, kui kannatanu tantsis alasti laual, tõi M.H küünla ja J.R kirve, milliseid M.H

surus kannatanu jalgade vahele. Kanntanule tekitati kerged kehavigastused ning riiete põletamisega tekitati varalist kahju 720 krooni. Teise isiku rahu rikkumisega, mis oli toimepandud vägivallaga ja grupi poolt pani F.K toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatav M.H-le karistuseks vangistuse üks aasta kuus kuud, KarS § 121 järgi kuus kuud

vangistust ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi neli kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus kaks aastat, suurendades üksikkaristustest suurimat. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2006-18.01.2008, s. o üks aasta kolm kuud kuus päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karist

useks mõista vangistus kaheksa kuud ja 24 päeva.

KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus

süüdistatav J.R-ile karistuseks vangistuse üks aasta, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistuse neli kuud ja KarS § 121 järgi kolm kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks üks aasta neli kuud vangistust, suurendades üksikkaristustest suurimat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.10-2006.a.-18.01.2008.a., so üks aasta kolm kuud kuus päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 24 päeva vangistust.

KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus

süüdistatav F.K-le karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.10-13.10.2006.a., s. o 2 päeva ning lõplikuks

karistuseks mõista kaks kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud

karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11.04.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on üks kuu vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista kolm kuud 28 päeva

vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendada vangistus kolm kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 236 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks määrata kuus kuud kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende

vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Käesolevas

kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, ekspertiisitasu 23 360 krooni (t.l 31 I kd),

6(6) paljunduskulu 18 krooni 20 senti iga süüdistatav kohta (t.l 140. 141, 142 I kd), postikulu 606 krooni

(t.l 4 II kd), kannatanu esindajatasu 11 280 krooni 80 senti ja kaitsjatasu määratud korras kohtueelsel uurimisel ja kohtus osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. M.H ja J.R-i

kaitsjad esitasid taotluse, milles palusid jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda –

vähendada sundraha ja ekspertiisitasu. Taotlust põhjendati süüdistatavate raske majandusliku olukorraga, mis on tekkinud seoses pika vangistuses viibimisega ja menetluskulude tasumine käib

neile ilmselt üle jõu. Peale selle tõi M.H kaitsja välja asjaolu, et kohtuistung on veninud süüdistatavatest mitteolenevatel asjaoludel – remondi tõttu Viljandi kohtumajas ei olnud võimalik istungit pidada ja vahepeal on muutunud sundrahade määrad. Ka on küsitav asjas tehtud kalli DNA

ekspertiisi vajadus. Prokurör toetas esitatud taotlust ja leidis, et menetluskulude vähendamine on

põhjendatud. Kohus leidis, et taotlused on põhjendatud kaitsjate poolt välja toodud asjaoludel ja KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine on võimalik ning kohus vähendab kõigilt süüdimõistetavatelt sissenõutavat sundraha ja ekspertiisitasu 1/3 võrra, mis tuleb jätta riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistatud asitõenditeks kirves, küünal kaks rinnahoidja kaart, tekk ja madrats, millised on hoiul Viljandi politseijaoskonnas (t.l 14-15, 20, 24 I kd). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb asitõendid kohtuotsuse täitmisel hävitada.

Kohtunik