1-06-2702\21

1-06-2702\21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2008-01-22

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-06-2702 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-06-2702 (05760000138) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Piia Saar Kriminaalasi Robert Mirzojevi süüdistus KarS § 220 lg 1 järgi Anneli Kalmi süüdistus KarS § 220 lg 1 järgi Marit Marki süüdistus KarS § 220 lg 1 järgi Apelleeritud koh...

1-06-2702

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-06-2702 (05760000138) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Piia Saar Kriminaalasi Robert Mirzojevi süüdistus KarS § 220 lg 1 järgi Anneli Kalmi süüdistus KarS § 220 lg 1 järgi Marit Marki süüdistus KarS § 220 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Robert Mirzojevi kaitsja Marko Paabumets ning süüdistatavate Anneli Kalmi ja Marit Marki kaitsja Aivar Kello Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav Robert Mirzojev

elukoht: XXX X-XX , isikukood: 36306302724, töökoht: AS R.I. juhataja

varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Marko Paabumets Süüdistatav Anneli Kalm

elukoht: XXX X-XX , isikukood: 48001315710, töökoht: AS S laojuhataja

varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Aivar Kello Süüdistatav Marit Mark

Elukoht: XXX X-XX , isikukood: 48201172711, töökoht: AS T

varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Aivar Kello. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 2 p 2; 338 p 3; 339 lg 2; 341 lg 2 tühistada Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-2702 täies ulatuses ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsjatasu advokaat Aivar Kello poolt Tartu Ringkonnakohtus Anneli Kalmile osutatud õigusabi eest 2106 krooni 30 senti jätta riigi kanda. Kaitsjatasu advokaat Aivar Kello poolt Tartu Ringkonnakohtus Marit Markile osutatud õigusabi eest 2106 krooni 30 senti jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus on tutvumiseks kättesaadav Tartu Ringkonnakohtu kantseleis alates 22. jaanuarist 2008.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates 23. jaanuarist 2008.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2007 otsusega mõisteti Robert Mirzojev, Anneli Kalm ja Marit Mark süüdi KarS § 220 lg 1 järgi ning karistati R. Mirzojevit rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 7920 krooni, A. Kalmi rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o 3500 krooni ja M. Marki rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni.

Maakohus arutas R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile KarS § 220 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et R. Mirzojev AS Mirco Bowling juhatuse liikmena ajavahemikul jaanuar- detsember 2004. a, A. Kalm AS Mirco Bowling tegevdirektorina ajavahemikul jaanuar- detsember 2004. a ja M. Mark AS Mirco Bowling müügisekretärina ajavahemikul jaanuar- september 2004. a, omamata autoriõiguste valdaja luba, korraldasid klubis „XS” asukohaga Tartus Vaksali 21 üritusi, kus esitati avalikult muusikateoseid, millega rikkusid AutÕS §-des 13 lg 1 p 7; 131 lg 2; 14; 46 lg 1 sätestatud nõudeid.

Süüdistatavad ennast süüdi ei tunnistanud.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt leidis süüdistatavate süü KarS § 220 lg 1 järgi kohtuistungil täielikult tõendamist.

Eesti Autorite Ühingu (edaspidi EAÜ) ja AS Mirco Bowling vahel sõlmiti 1. juunil 2001 muusikaesitamisleping nr TÖ-5/01, millega EAÜ andis AS-le Mirco Bowling loa EAÜ repertuaaris olevate teoste avalikuks esitamiseks diskoteek/ööklubis „XS”, asukohaga Vaksali 21, Tartu. Leping kehtis kuni 31. detsembrini 2003. Kannatanu EAÜ esindaja K.R. ning tunnistajate EAÜ lepingulise esindaja A.U. ja volitatud esindaja A.M. ütlustest ning muusikaesitamislepingu nr TÖ-17/04 projektist nähtub, et EAÜ ei soovinud sõlmida uut muusikaesitamislepingut AS Mirco Bowling tingimusel, s.o alates 19. veebruarist 2004, ning leping jäi sõlmimataK.R. ega A.M. lepingut ei allkirjastanud ja lepingu teist eksemplari äriühingule tagasi ei saatnud. Samuti ei väljastanud nad terve aasta jooksul äriühingule arveidK.R. ja A.M. on kohtuistungil kinnitanud, et nad teatasid lepingu mittesõlmimisest ka aktsiaseltsile. EAÜ ja AS Mirco Bowling vahel sõlmiti 1. juunil 2001 ka muusikaesitamisleping nr TS-6/01, mis oli mõeldud muusika esitamiseks liuväljal, rulluisurajal, keeglisaalis jms aastaringselt või hooajaliselt toimuval spordiüritusel. Punkti 4.5 kohaselt ei andnud käesolev litsents aktsiaseltsile õigust kanda teoseid ette üritusel, mis oma põhisisult kujutab endast kontserti või muusikateostega olulisel määral seotud meelelahutusüritust, sh tantsupidu. Tegemist oli ka 2004. a kehtiva lepinguga ning AS-s Mirco Bowling, asukohaga Tartus Vaksali 21, oleks muusikat võinud avalikult esitada ainult lepingust nr TS-6/01 tulenevatel tingimustel.

Tunnistajate V.K. , M.K. , H.M. , S.T. , N.M. , H.L. ja L.L. ütlused ning kirjalikud tõendid selle kohta, milliseid üritusi äriühing 2004. a korraldas, näitavad, et klubis leidsid aset kontserdid, diskod, tantsuõhtud ja nn peod parima tantsumuusika esitamisega. Niimoodi olid need ka avalikkusele välja reklaamitud. Peod algasid tavaliselt kl 22.00 ja olid tasulised, s.o külastajad pidid sissepääsemiseks maksma piletiraha. Tunnistajad V.K. ja M.K. kinnitavad, et neid kutsuti klubisse just tantsumuusika mängimiseks ning V.K. sõnul oligi tegemist tantsuüritustega. Kõikide tunnistajate ütlustest nähtub, et nende klubis esinemise või muusika mängimise ajal ei toimunud seal spordiüritusi. Kohus leidis, et tõendid näitavad, et 2004. a klubis Vaksali 21 toimunud ürituste näol ei olnud tegemist spordiüritustega. 2004. a kehtinud muusikaesitamisleping nr TS-6/01 sätestab aga selgesõnaliselt, et leping ei anna õigust kanda teoseid ette üritustel, mis oma põhisisult kujutavad endast kontserti või muusikateostega olulisel määral seotud meelelahutusüritust. AS Mirco Bowling korraldas aasta jooksul palju pidusid, kus mängiti tantsumuusikat, kuhu kutsuti DJ-sid ja esinejaid.

2004. a jooksul Vaksali 21 klubis üles astunud esinejatest on EAÜ-ga sõlminud lepingud järgmised isikud: - ansambli „Nexus“ teoste autor Vahur Valgmaa; - ansambli „May Day“ teoste autorid Sergei Krutihhin ja Andrei Pokutnõi; - ansambli „Caater“ teoste autorid Kelli Uustan, Kalle-Ants Kukkel, Markku Tiidumaa ja Sven Lõhmus; - ansambli „Second Hand Guitar Trio“ teoste autorid Mario Narbekov ja Kert Talistu. 2004. a esinesid klubis ka ansamblid „Gleb Projekt“ ja „De Luxe“. Ansamblid esitasid Andrei Pokutnõi ja Vladimir Adaritševi loomingut. V. Adaritšev sõlmis lepingu EAÜ-ga 19. märtsil 2001 ning A. Pokutnõi 5. septembril 1997. Lepingud on tähtajatud ning pikenevad ühe aasta kaupa, kui ei teatata lepingu lõpetamise soovist kirjalikult vähemalt üks kuu ette. Hendrik Sal-Saller kuulub Soome autorite ühingusse TEOSTO, millega EAÜ-l on sõlmitud vastastikuse esindamise leping. Seega on süüdistatavad oma tegevusega rikkunud autorite varalisi õigusi.

Süüdistatavate ütlused, et nende teada oli äriühingul EAÜ-ga kehtiv leping, on paljasõnalised ning antud enda süüst vabastamiseks. Kohus on põhjendanud, miks AS-l Mirco Bowling ei

olnud kehivat muusikaesitamislepingut ning miks ei ole klubis 2004. a aset leidnud üritusi võimalik käsitleda spordiüritustena. Kohus ei sea kahtluse alla, et AS Mirco Bowling toimis ka bowlinguklubina. Seda näitavad internetiväljatrükid, mille kohaselt on AS Mirco Bowling end 28. juulil 2004 välja reklaaminud kui bowlinguklubi ning ka asutuse kodulehelt nähtuvalt on tegemist bowlinguklubiga. Nimetatud asjaolu ei näita aga, et äriühing tegeles vaid bowlinguteenuse pakkumisega. Samuti nähtub I k, lk 83-86 sisalduvast internetiväljatrükist, et 2004. a kevadel ja suvel on klubi end välja reklaaminud ka „XS“ ööklubina. Asjaolu, et Tartu Linnavalitsusest AS-le Mirco Bowling väljastatud kauplemislubadel ei ole tegevusaladena välja toodud diskode, tantsuõhtute ja kontsertide korraldamist, ei tähenda, et äriühing sellise tegevusega ei tegelenud. Kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et klubi reklaamis end üldsusele kui „XS“ ööklubi ning neljal päeval nädalas korraldati seal diskosid, kontserte, tantsuõhtuid. Ka AS Mirco Bowling ise eristas 2004. a jooksul oma tegevust ööklubina ning bowlinguteenuse pakkujana. Kui A. Kalm 13. jaanuaril 2004 äriühingusse tööle asus, siis sisaldus tema ametijuhendis punkt, mis ühena tema põhifunktsioonidest nägi ette, et ta peab tagama ööklubi ja bowlingusaali takistusteta ning normaalse toimimise. Asjaolu, et süüdistatavad olid teadlikud täiendava lepingu vajalikkusest, on tõendatud muusikaesitamislepingu nr TÖ-17/04 projektiga ning kohtuistungil ülekuulatud isikute ütlustega selle lepingu sõlmimisega seotud asjaolude kohta (süüdistatavate valmisolek uue lepingu sõlmimiseks). Kohus hindas paljasõnaliseks süüdistatavate ütlused, et nemad ei teadnud, et 19. veebruaril 2004 leping kehtima ei hakanud ning et EAÜ esindajad seda ei allkirjastanud. A.M. ja K.R. on kinnitanud, et andsid AS Mirco Bowling esindajatele teada, et nemad seda lepingut ei allkirjasta ning on valmis lepingu sõlmima vaid tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2004. Samuti pidid süüdistatavad seda järeldama asjaolust, et neile ei saadetud lepingu teist eksemplari ega arveid terve aasta jooksul. Kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud muusikaesitamislepingu järgi oli arveid saadetud iga kuu ning ka sõlmimata jäänud lepinguprojektis oli sees punkt, et EAÜ esitab arve igakuiselt. Samuti esitas EAÜ äriühingule igakuiselt arveid lepingu nr TS-6/01 järgi. AS-l Mirco Bowling on ka varasemalt esinenud probleeme autoriõiguste rikkumisega. 10.11.2000–20.03.2001 on aktsiaselts rikkunud autoriõigusi sellega, et ööklubis „XS“ (Tartus Vaksali 21) on esitatud avalikult muusikateoseid ilma loata. Nimetatud rikkumises mõistis Tartu Maakohus oma 29. mai 2001 otsusega süüdi AS-i Mirco Bowling. Otsusest nähtuvalt põhjendasid äriühingu esindajad autoriõiguste rikkumist sellega, et kuna autoritasu määr oli nende arvates liiga kõrge, siis ei saanud nad sellistel tingimustel EAÜ-ga lepingut sõlmida, kuid jätkasid siiski muusikateoste avalikku esitamist oma klubis.

Kohus leidis, et 2004. a korraldasid klubis „XS“ üritusi, kus esitati avalikult muusikateoseid, kõik kolm süüdistatavat. Süüdistatavate ütluste kohaselt tegelesid ürituste korraldamisega nemad kolmekesi, sellised ütlused kattuvad tunnistajate ütlustega. Ametijuhenditest nähtuvalt oli ürituste korraldamine ja sellega seonduv A. Kalmi ja M. Marki töö üks põhiülesandeid.

Süüdistatavad on korraldanud teoste ebaseaduslikku avalikku esitamist ärilisel eesmärgil kasu saamiseks. Süüdistatavad on kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Nad olid teadlikud, et muusikaesitamisleping nr TÖ-5/01 oli lõppenud, pidid olema teadlikud sellest, et uut lepingut ei sõlmitud ja seega kehtivat lepingut ei olnud ning seega pidasid võimalikuks ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

R. Mirzojevi kaitsja ning A. Kalmi ja M. Marki kaitsja paluvad tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista süüdistatavad õigeks nende käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Apellatsioonide põhjenduste kohaselt on kohus vääralt lugenud tunnistaja ütlustega tõendatuks, et EAÜ on teavitanud AS-i Micro Bowling lepingu sõlmimisest keeldumisest. Kohus oleks pidanud kohaldama tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, mis sätestavad tehingus vorminõuded. Kuna tegemist on kirjaliku lepingu sõlmimisega, tahteavalduse esitamisega, kus esitatakse leping allakirjutamiseks ning üks pool saadab selle tagasi, peaks sellele järgnema ka kirjalik vastus tahteavalduse väljendamiseks vastavalt TsÜS § 70, kui lugeda, et lepingut on rikutud. Kirjalikud tõendid selle kohta, et EAÜ oleks teavitanud AS-i Mirco Bowling lepingu mittesõlmimisest, puuduvad. Tahteavalduse tegemist oleks kohus pidanud hindama vastavalt TsÜS § 71, mis sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga nagu see väljendati. AS Mirco Bowling allkirjastas lepingu kuupäevaga 19. veebruar 2004 ja oli teadmises, et leping on sõlmitud või sõlmitakse. Peale lepingu tagastamist EAÜ-le ei esitanud EAÜ äriühingule keeldu esitada muusikateoseid. AutÕS § 77 ei anna EAÜ-le õigust keelduda lepingu sõlmimisest.

Kohus on jätnud tähelepanuta kehtiva lepingu nr TS-6/01 mõju kriminaalasja lahendamisele. Kui oletada, et AS Mirco Bowling ongi korraldanud üritusi, kus muusika esitamine ei mahu lepingu nr TS-6/01 raamesse, siis on tegemist lepingu rikkumisega. Tegemist ei ole kriminaalkorras karistatava teoga põhjusel, et puudub kuriteo koosseis süüdistavate käitumises. Tegemist saab olla vaid tsiviilkorras lahendatava vaidlusega, kas esitatud teoseid saab lugeda lepingu nr TS-6/01 alusel esitatuks või mitte.

Apellandid ei eita ürituste toimumist Vaksali 21 ruumides, kuid arusaamatuks jääb, kuidas nendega tõendatakse autoriõiguste rikkumist süüdistatavate poolt. Otsusest puuduvad igasugused andmed muusikateoste kohta, mida esitati, kes olid autorid, kelle õigusi rikuti, miks muusikamängimine ei kuulunud kehtiva lepingu nr TS-6/01 alla. Apellandid ei nõustu, et klubiüritused olid olulisel määral seotud tantsimisega. Tunnistajad DJ-d olid kutsutud muusikat mängima bowlinguklubisse. Kohus on jätnud hindamata tunnistajate ütlused selles osas, mis puudutab ruumide jaotust ning tegevust klubis. Klubi ruumid moodustasid ühtse terviku, kus mängiti bowlingut ja kasutati baari, majas oli ainult üks baar. Tunnistaja H.M. on selgelt väljendanud, et mängis muusikat külalistele, kes tulid bowlingut mängima, ta mängis raadiohitte bowlinguklubis, kus oli selleks kohvik või baar. Tunnistajate ütlustest ei tulene, et tegemist oli tantsuüritustega, pealegi ei ole tantsimine bowlingusaalis tantsuüritus. Tegemist on bowlinguklubiga, mitte ööklubiga. N.M. ütluste kohaselt oli ta tegev FIE J.K. mänedžerina. J. Kasari esinemine oli klubiüritus, heategevusüritus, spordiüritus, kus esinesid ka artistid. Otsusest ei tulene, kas J. Kasari õigusi rikuti. Apellantidele teadaolevalt ei olnud J.K. EAÜ liige, samuti puuduvad andmed repertuaari kohta, mida esitati. N.M. ütlused ei tõenda ürituse mittevastavust kehtivale lepingule ega seda, et oleks rikutud kellegi autori õigusi. L.L. on otseselt viidanud sellele, et temal ega K.K. ei ole mitte mingisugust pistmist EAÜ-ga ja et K.K. õigusi ei ole rikutud. Kohus leiab, et klubis ei toimunud spordiüritusi, kuid ei põhjenda, kuidas tuleks käsitleda siis bowlingu mängimist, kas tantsu või kontserdina? Tantsumuusika mängimine DJ poolt ei saa olla ürituseks omaette, kuivõrd see ei ole seotud muusikateostega, vaid tegemist on taustamuusikaga ning keegi külastajatest ei tea, mis teosed

teda ees ootavad. Ka esinenud bändid mängisid vaid taustaks klubiõhtule, kus mängitaks nii bowlingut kui veedetakse aega baaris.

Süüdistatavate ütlused ei ole paljasõnalised, kuna toetuvad faktilistele asjaoludele, mille põhistamiseks on ka dokumentaalsed tõendid (kehtiv muusikaesitamisleping nr TS-6/01, EAÜ-le ära saadetud leping 19. veebruarist 2004). Kohtu järeldus, et süüdistatavad olid teadlikud täiendava lepingu sõlmimise vajalikkusest, mis on tõendatud lepingu nr TÖ-17/04 projektiga, on asjakohatu. Nimetatud lepingu oli R. Mirzojev valmis sõlmima kodurahu eesmärgil. R. Mirzojev on kinnitanud, et tegelikult piisanuks ümberkorralduste tõttu ka ühest lepingust. R. Mirzojev on öelnud, et lootis saada arveid kasvõi aasta lõpuks ning et aktsiaselts tegutses teadmises, et leping on sõlmitud. Kohus on vääralt hinnanud ka Tartu Linnavalitsuse väljastatud kauplemislubasid. Kauplemislubadega on tõendatud, et tegevusena toimusid keegliklubi üritused, toitlustamine, baar, mitte ööklubi, tants. A. Kalmiga sõlmiti tööleping aegunud tüüplepingu tingimustel. Klubi muutis oma orientatsiooni ning ööklubi tegevus lõpetati, toimus ka ümberehitus, mis muutis klubi ideoloogiat. Ööklubist ja keegliklubist sai üks toimiv majandusüksus, mistõttu kohtu poolt A. Kalmi töölepingu hindamine on ühekülgne ning ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kohtu viited AS Mirco Bowling varasematele probleemidele ei ole asjakohased.

AutÕS § 13 lg 1 p 7 ei ole süüdistatavad rikkunud, kuivõrd AS-l Mirco Bowling oli väidetava rikkumise ajal kehtiv leping. Äriühing tegutses teadmises, et uus leping on sõlmitud. Ka tegutses ta teadmises, et piisab kehtivast lepingust. Luba esitada muusikateoseid oli olemas, see, kui suur peaks selle eest olema tasu, on tsiviilvaidluse küsimus. Muusikateoste esitamine kehtiva lepingu olemasolul ning selle alusel võibolla muudel juhtudel, ei ole muusika esitamine ilma lepinguta, vaid lepingu rikkumine, mis ei saa olla autoriõiguste rikkumiseks AutÕS § 13 lg 1 p 7 järgi. AutÕS § 131 lg 2 ei ole süüdistatavad rikkunud, kuivõrd teose esitamist korraldav isik on saanud autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa – leping nr TS-6/01, ning AS Mirco Bowling on allkirjastanud lepingu nr TÖ-17/04 19. veebruaril 2004 ja saatnud selle EAÜ-le. EAÜ-l puudus õigus keelduda lepingu allkirjastamisest. Kui nimetatud leping ei ole õigusjõus, siis EAÜ nõustus autoriõiguste rikkumisega. Tsiviilõiguste üldtunnustatud põhimõtte kohaselt välistab kahju põhjustamise õigusvastasuse isiku nõusolek tema õiguste rikkumiseks (õigustesse sekkumiseks) ja kahju tekitamiseks, väljaarvatud kui sellise nõusolekuga rikutakse seadust või see on heade kommete vastane. Isiku nõusolek talle kahju tekitamiseks kui kahju põhjustamise õigusvastasust välistav asjaolu on sätestatud otsesõnu VÕS § 1045 lg 2 p 2. Seadus ei sätesta, mis vormis peab olema kannatanu nõusolek tema õigustesse sekkumiseks (ja sellega kahju tegemiseks) kui kahju tekitamise õigusvastasust välistav asjaolu. Sellist seisukohta on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-2-1- 124-06. Sisuliselt on EAÜ alates 19. veebruarist 2004 loobunud autoriõiguse tasudest ja süüdistada autoriõiguste rikkumises saaks EAÜ-t ennast. EAÜ nõustumus kahju tekitamiseks ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega. AutÕS 14 lg 1 ei ole süüdistatavad rikkunud, kuivõrd on täitnud lepingut ja teinud kõik selleks, et järgida kehtivat õigust. AutÕS § 46 lg 1 ei ole süüdistatavad rikkunud, kuivõrd luba ja nõusolek teoste kasutamiseks olid olemas. Kohus on hinnanud vääralt tõendeid ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohtuotsus ei vasta KrMS § 339 lg 1 p 7.

R. Mirzojevi kaitsja leiab lisaks, et väär on ka kohtu järeldus, et süüdistatavad kõik kolmekesi tegelesid ürituste korraldamisega. R. Mirzojev sõlmis asja materjalidest tulenevalt lepinguid EAÜ-ga, kuid puuduvad tõendid, mis tõendaksid tema poolt ürituste korraldamist, pealegi olukorras, kus selleks olid tööle võetud vastutavad töötajad.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata.

Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud materjale, leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on omal algatusel laiendanud R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile esitatud süüdistust ning sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. KrMs § 268 lg 1 kohaselt on kriminaalasja kohtuliku arutamise piirid määratletud süüdistatava suhtes koostatud süüdistusaktiga. R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile on süüdistusaktist nähtuvalt prokuratuuri poolt esitatud süüdistus selles, et süüdistatavad ajavahemikul jaanuar-detsember 2004, omamata autoriõiguse valdaja luba, korraldasid AS Micro-Bowling klubis „XS“ asukohaga Tartus Vaksali 21 üritusi, kus esitati avalikult muusikateoseid, millega süüdistatavad rikkusid AutÕS §- des 13 lg 1 p 7; 131 lg 2; 14 ja 46 lg 1 sätestatud nõudeid.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu esitatud süüdistusest millise autoriõiguse valdaja luba omamata muusikateoseid klubis „XS“ esitati (kas puudus autori enda luba tema teoste esitamiseks või oli tegemist autorite kollektiivse esindamise organisatsiooni poolse loa puudumisega ning millise organisatsiooniga oli sellisel juhul tegemist) ning milliseid autoriõigusega kaitstud teoseid üldse esitati. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-137-04 leidnud, et autoriõiguslik ja selle kaudu ka karistusõiguslik kaitse ei laiene muusikateoste avalikule esitamisele üldiselt, vaid üksnes autoriõiguslikult kaitsvate teoste avalikule esitamisele. Sellest tulenevalt leidis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu, et tunnistamaks kedagi süüdi KarS § 220 järgi, peab olema tõendatud, et mingil fikseeritud ajahetkel esitati avalikult konkreetset autoriõiguslikult kaitstavat teost. Ringkonnakohus leiab, et R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile prokuratuuri poolt esitatud süüdistusest, millises maakohus süüdistatavad ka kohtu alla andis, pole võimalik välja lugeda millist konkreetset autoriõiguslikult kaitstud teost mingil konkreetsel ajahetkel avalikult esitati. Ka ei nähtu esitatud süüdistusest, kuidas on võimalike autoriõiguslikult kaitstud teoste avalik esitamine selleks luba omamata seotud konkreetsete süüdistatavatega.

Samas on maakohus oma otsuses lugenud tõendatuks asjaolu, et 2004 toimusid Tartus Vaksali 21 üritused, kus toimus muusikateoste avalik esitamine. Kohtuotsuses on ära näidatud millised üritused toimusid klubis „XS“ 2004 jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juulis, augustis ja novembris. Samuti on lugenud maakohus tuvastatuks, et nimetatud esinejatest ansambli „Nexus“ teoste autoril V. Valgmaal, ansambli „May Day“ teoste autoritel S. Krutihhinil ja A. Pokutõnil, ansambel „Caater“ teoste autoritel K. Uustalil, K.-A Kukel M.

Tiidumaal ja S. Lõhmusel ning ansambli “Second Hand Guitar Trio teoste autoritel M. Narbekovil ja K. Talistul oli sõlmitu EAÜ-ga leping, millega autorid loovutasid EAÜ-le oma autoriõiguse teostamise nende poolt loodud teoste avaliku ettekande puhul. Ka luges maakohus tõendatuks, et 2004 klubis „XS“ esinenud ansamblid „Gleb Projekt“ ja „De Luxe“ esitasid muuhulgas ka V. Adaritševi loomingut, kes samuti oli loovutanud oma teoste autoriõigusliku kaitse EAÜ-le. Seega tulenevalt kohtuotsusest tuvastati R. Mirzojevi, A. Kalmi ja M. Marki karistusõigusliku vastutuse eeldus alles maakohtus. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-53-07 selgitanud, et süüdistuse tekstis peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada isegi sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum, sest vastasel juhul väljub kohus kriminaalasja erapooletu lahendaja funktsioonist ja asub toetama süüdistusfunktsiooni, mis oleks aga vastuolus kohtu erapooletuse, võimude lahususe ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõtetega.

Leides kohtuotsuses, et R. Mirzojev, A. Kalm ja M. Mark on klubis „XS“ avalikult esitanud ülalloetletud autorite autoriõiguslikult kaitstud teoseid selleks luba omamata ning põhjustanud oma taolise käitumisega varalist kahju nimelt Eesti Autorite Ühingule, väljus maakohus ringkonnakohtu arvates süüdistuse piiridest, sest R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile esitatud süüdistustest nimetatud asjaolud ei nähtu. Samas ei nähtu kohtuotsusest ikkagi, millise konkreetse autoriõiguslikult kaitstud muusikateose avalikku esitamist selleks luba omamata pannakse süüks konkreetsele süüdistatavale. Ringkonnakohus leiab, et lugedes tõendatuks süüdistuses nimetamata, kuid süüdistavate süüküsimuse otsustamiseks olulised asjaolud, on maakohus rikkunud R. Mirzojevi, A. Kalmi ja M. Marki kaitseõigust. Taolist kaitseõiguse rikkumist loeb ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, mida ei ole võimalik ringkonnakohtu istungil kõrvaldada ning seetõttu tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. Analoogsele seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu oma otsuses nr 3-1-1-96-06.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus