1-07-14502\6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-14502

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2007. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-14502 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Katrin Lindpere Taotlus Jaanus Kibuvitsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu JAANUS KIBUVITS

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 36712080280 RESOLUTSIOON

Jätta Jaanus Kibuvits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jaanus Kibuvits on Pärnu Maakohtu 30.03.2000.a otsusega kriminaalasjas nr 1-69/2000 süüdi tunnistatud KrK § 176 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel on mõistetud karistusele täies ulatuses liidetud Tallinna Linnakohtu 01.04.1999.a otsusega mõistetud karistus, lõplikuks karistuseks mõistetud 24 aastat vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2000.a otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 30.03.2000.a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu

2 (3) 04.10.2005.a määrusega loeti KarS § 45 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel Jaanus Kibuvitsa lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi 20 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.1994.a ja lõpeb 12.06.2014.a. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi kandis kinnipeetav 2/3 karistusajast 12. oktoobriks 2007.a. 16.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 17.12.2007.a seisuga on Jaanus Kibuvitsa kandmata karistusaeg 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva. Jaanus Kibuvits on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral: 1) 15.02.1984.a Viljandi Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 2) 04.11.1986.a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 139 lg 3 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 3) 04.01.1991.a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 4) 12.10.1994.a Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega KrK § 185 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 5 aastat vabadusekaotust; 5) 05.09.1995.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 113 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 6) 22.04.1996.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 195 lg 2 järgi 10 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 7) 06.03.1997.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 101 p 7 järgi 12 aastat vabadusekaotust; 8) 28.07.1997.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 176 lg 1 järgi 9 kuud vabadusekaotust, KrK § 41 alusel lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust; 9) 01.04.1999.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 1773 järgi 1 aasta vabadusekaotust ja § 101 p 7, 8 järgi 15 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liidetud mõistetud karistusega osaliselt Tallinna Linnakohtu 29.12.1997.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, lõplikuks karistuseks 22 aastat vabadusekaotust. Kriminaalhooldusametniku hinnangul sobib Jaanus Kibuvits kriminaalhooldusele. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ja võimalus kohe tööle asuda. Prokurör ei toeta tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades Jaanus Kibuvitsa isikut, tema tegude ohtlikkust ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole ennetähtaegne vabastmine põhjendatud. Jaanus Kibuvits ise selgitas, et ta on kuriteod toime pannud noorena ja nüüd vangistust kandes on ta viimasel ajal teinud olulised korrektiivid enda väärtushinnangutes. Ta soovib näidata, et on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Ta on loonud vangistuse ajal perekonna ja väärtustab seda. Ta on vangistuse ajal õppinud ning sooritanud ka riigieksamid ja mõelnud kõrghariduse omandamisest. Hetkel ta töötab. Ka vabanedes tahab ta asuda tööle ja vastav kokkulepe on olemas Lauri Viiknaga, kes on tema lapsepõlvesõber ja sugulane ning on nõus teda vabaduses kohanemisel igati toetama.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Jaanus Kibuvits on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

3 (3) karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et hetkel tuleb jätta Jaanus Kibuvits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Jaanus Kibuvits on viibinud vangistuses alates 1994.aastast, millise aja jooksul pole ta praktiliselt töötanud (vaid mõned kuud) ning sellest lähtuvalt puudub kinnipeetaval töökogemus ja reaalne pilt välismaailmas toimuvast. Tema suhtes on vangistuse ajal kohaldatud üle kümne distsiplinaarkaristuse, mis näitab, et ta on eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Teda on vangistuse ajal karistatud korduvalt ka kriminaalkorras, s.h raske isikuvastase kuriteo eest. Tõsi, viimasel ajal on Jaanus Kibuvits enda käitumist vanglas oluliselt parandanud ja kohtuistungil jääb mulje, et ta on otsustanud oma elus olulisi korrektiive teha. Kuid hetkel on see periood, mille jooksul ei ole ta uusi rikkumisi sooritanud, liiga lühike, et teha järeldusi tema valmidusest edaspidi seaduskuulekalt käitumise osas. Vahepealset aega, on kinnipeetaval soovitav jätkata viimativalitud suunda – käituda korralikult ja jätkata töötamist ning võimalusel osaleda vanglas pakutavates programmides, et uuesti ennetähtaegselt vangistusest vabastamise küsimust menetleval kohtukoosseisul oleks võimalus veenduda selles, et Jaanus Kibuvits on vangistuses viibides teinud kõik endast oleneva, et viia vabadusse pääsenuna uute kuritegude toimepanemise oht miinimumini.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432 .

Kohtunik