1-07-13021\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19 detsembril 2007. a Tartu Kohtumaja

Kriminaalasja number

1-07-13021

Kohtukoosseis

kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Kristi Suvi

Kriminaalasi

E.P süüdistus KarS § 386 lg 1 järgi ja D.D

(pankrotis)

süüdistus

KarS

§

lg

järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kaire Hänilene

Süüdistatav

E.P

elukoht: X isikukood: XXX,

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata,

tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Vandeadvokaat Andrus Lillo

Süüdistatav

D.D (pankrotis), juriidiline aadress X

juhatuse liige: E.P

Varasem karistatus: kriminaalja väärtegude toimepanemise

eest karistamata

Kaitsja

Vandeadvokaat Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.P KarS § 386 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2006.a., s.o. 1 (üks) päev, E.P poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Panna E.P-le KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus maksta pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiselt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni katseaja lõpuni. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.P 18 (kaheksateist)- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning temale KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud rahalise kohustuse. Katseajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada D.D (pankrotis) KarS § 386 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 1 500 000 (üks miljon viissada tuhat) krooni. KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.D (pankrotis) 3 (kolme)- aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus E.P kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. E.P-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid - D.D AS-s Hansapank asuva arvelduskonto nr 221010012207 väljavõte kahel disketil; OÜ I. AS-s Hansapank asuva arvelduskonto nr 221019414796 väljavõte, OÜ S. AS-s Hansapank asuva arvelduskonto nr 221021443988 väljavõte, OÜ H. AS-s Hansapank asuva arvelduskonto nr 221023522111 väljavõte ühel disketil, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Välja mõista E.P-lt ja D.D (pankrotis) solidaarselt 20 464 455 (kakskümmend miljonit nelisada kuuskümmend neli tuhat nelisada viiskümmend viis) krooni Eesti Vabariigi kasuks. Jätta tsiviilhagi tagamiseks aresti alla kinnistu registriosa nr XXXXXXX asukohaga X KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista E.P-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale toimikutest koopia tegemise kulud 7 (seitse) krooni. D.D (pankrotis) sundraha 5400 krooni jätta riigi kanda.

Rahalise

karistuse

summa

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

10220034796011 Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

kohtumenetluse

pool

esitada

apellatsioonkaebuse

ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

D.D süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme E.P tegevuse läbi ja E.P süüdistatakse selles, et tema olles alates 11.12.1997.a D.D (registrikood XXX, aadress – X) juhatuse liige ja ainuomanik ning olles seega äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tahtlikult esitanud maksustamisperioodide 01.01.2003.a kuni 30.11.2004.a kohta maksuhaldurile käibe-, tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonides (vorm TSD) ja 01.01.2005.a. kuni 30.04.2005.a. tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 6 337 004 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 14 123 482 krooni, s.h. tulumaks erisoodustustelt kokku summas 3127 krooni ja sotsiaalmaksu kokku summas 3969 krooni, kokku summas 20 464 455 krooni.

- Käibemaksu tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil käibedeklaratsioonides valeandmete esitamiseks kajastas E.P tahtlikult raamatupidamises maksupettuse eesmärgil loodud varifirmadelt saadud fiktiivsetel arvetel konsultatsioonija vahendusteenuse osutamise eest kinnistute ja kinnistutelt kasvava metsa müügil ja vahendusel ning kaupade võõrandamise eest kajastatud summasid kokku 6 238 193 krooni, kuid milliseid tehinguid tegelikkuses arvetel märgitud äriühingutega ei toimunud. D.D juhatuse liige E.P deklareeris alusetult soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 6 238 193 krooni, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma jäi väiksemaks maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, rikkudes kuni 30.04.2004.a. kehtinud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11, 20 ja 29 nõudeid ja alates 01.05.2004.a kehtiva KMS § 24, 29 ja 38 nõudeid, arvestades käibemaksust maha kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksu, mis ei olnud teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatav.

Eesmärgiga vähendada D.D maksukohustust kasutas E.P D.D

käibedeklaratsioonides valeandmete esitamiseks arveid näiliste ostu-müügi tehingute kohta äriühingutega OÜ B. (, juhatuse liige I.L.); OÜ S. ( juhatuse liige M.T.); OÜ H. (juhatuse liige U.I. ); OÜ V. (juhatuse liige U.R.); OÜ A. (juhatuse liige A.N. ); OÜ H. (juhatuse liige T.T. ), OÜ I. (juhatuse liige R.V.), OÜ B. (juhatuse liige I.S. ) ja OÜ S. (juhatuse liige M.T.) deklareerides põhjendamatult ajavahemiku jaanuar 2003.a. kuni november 2004.a kohta D.D käibedeklaratsioonides fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 6 238 193 krooni.

- Samuti deklareeris E.P ajavahemikul jaanuar 2003.a. – november 2004.a. kohta esitatud D.D käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, hulgas käibemaksu summas 97 453 krooni, millise käibemaksu summa E.P tasus D.D põhivara (pesumasin E-LVX, kontoritehnika, haagis Weimer RDM-14) soetamisel, mida ta ettevõtluses ei kasutanud. Seega E.P vähendas tahtlikult tasumisele kuuluvat käibemaksu, deklareerides ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluses mittevajaliku vara soetamisel kokku 97 453 krooni. Kirjeldatud rikkumistega seoses esitas E.P tahtlikult D.D huvides jaanuar 2003.a. - november 2004.a. käibedeklaratsioonides valeandmeid järgmiselt:

-

22.04.2004.a. elektrooniliselt esitatud jaanuarikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ

S. ja OÜ S. nimelt vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 194 336 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 196 505 krooni võrra;

-

06.08.2003.a. elektrooniliselt esitatud veebruarikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. ja OÜ I. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 33 067 krooni võrra;

-

21.04.2003.a. elektrooniliselt esitatud märtsikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S, OÜ D. , OÜ I. ja OÜ S. nimel vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 188 635 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 5051 krooni võrra, seega kokku 193 686 krooni võrra;

-

29.07.2003.a. elektrooniliselt esitatud aprillikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. , OÜ I. ja OÜ S. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 316 604 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 318

773 krooni võrra;

-

12.05.2004.a. elektrooniliselt esitatud maikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. , OÜ D. , OÜ B. ja OÜ S. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 349 515 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 351 684 krooni võrra;

-

20.09.2003.a. elektrooniliselt esitatud juunikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. , OÜ D. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 396 942 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 399 111 krooni võrra;

-

06.10.2003.a. elektrooniliselt esitatud juulikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. , OÜ D. , OÜ B. ja OÜ H. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 269 503 krooni võrra;

-

11.12.2003.a. elektrooniliselt esitatud augustikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ

S. , OÜ D. , OÜ B, OÜ F. ja OÜ A. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 238 771 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 240 940 krooni võrra;

-

12.12.2003.a. elektrooniliselt esitatud septembrikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. , OÜ D. , OÜ B, OÜ H, OÜ A. ja OÜ S. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 234 588 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 236 757 krooni võrra;

-

01.03.2004.a. elektrooniliselt esitatud oktoobrikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ

S. , OÜ D. , OÜ B, OÜ H. ja OÜ A. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendatud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 194 623 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 196 792 krooni võrra;

-

31.03.2004.a. elektrooniliselt esitatud novembrikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. , OÜ D. , OÜ B, OÜ H, OÜ F. ja OÜ A. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendatud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 168 854 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 171 023 krooni võrra;

-

01.04.2004.a. elektrooniliselt esitatud detsembrikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. , OÜ B, OÜ A. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 124 183 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 126 352 krooni võrra;

-

06.08.2004.a. elektrooniliselt esitatud jaanuarikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ

S. , OÜ F, OÜ H, OÜ B, OÜ A. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 376 820 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 378 989 krooni võrra;

-

03.09.2004.a. elektrooniliselt esitatud veebruarikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ S. , OÜ B, OÜ D. , OÜ F, OÜ H, OÜ A. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendatud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 288 490 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 290 659 krooni võrra;

-

03.09.2004.a. elektrooniliselt esitatud märtsikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ

D. , OÜ F, OÜ H, OÜ V, OÜ B, OÜ A. ja B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 335 770 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 337 939 krooni võrra;

-

08.09.2004.a. elektrooniliselt esitatud aprillikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ

A. , OÜ D. , OÜ F. , OÜ H. , OÜ V. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 296 872 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 299 041 krooni võrra;

-

21.06.2004.a. elektrooniliselt esitatud maikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ F. , OÜ H. , OÜ V. , OÜ B. , OÜ B. ja OÜ H. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 544 137 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 546 306 krooni võrra;

-

06.08.2004.a. elektrooniliselt esitatud juunikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ A. , OÜ D. , OÜ F. , OÜ H. , OÜ V. , OÜ B. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 349 453 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 351 622 krooni võrra;

-

29.11.2004.a. elektrooniliselt esitatud juulikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ D. , OÜ H. , OÜ V. , OÜ H. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 617 190 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 619 359 krooni võrra;

-

01.12.2004.a. elektrooniliselt esitatud augustikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ

D. , OÜ F. , OÜ H. , OÜ B. , OÜ B. ja H. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 305 994 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 308 163 krooni võrra;

-

16.01.2005.a. elektrooniliselt esitatud septembrikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ D. , OÜ F. , OÜ H. , OÜ B. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendanud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 180 233 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 182 402 krooni võrra;

-

20.12.2004.a. elektrooniliselt esitatud oktoobrikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ

D. , OÜ B. ja OÜ H. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendatud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 95 853 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 2169 krooni võrra, seega kokku 98 022 krooni võrra;

-

29.12.2004.a. elektrooniliselt esitatud novembrikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis on OÜ A. , OÜ H. , OÜ V. ja OÜ B. vormistatud fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksusummade alusel põhjendamatult suurendatud D.D poolt kaupade või teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat 137 760 krooni võrra ja ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ettevõtluseks mittevajaliku vara soetamisel kokku 52

549 krooni võrra, seega kokku 190 309 krooni võrra.

-

E.P müüs 23.12.2004.a. D.D töötajale R.R. 3500 (2966+ käibemaks 534) krooni eest tahkeküttekatla Viadrus, mille ta andis töötaja käsutusse juba märtsis 2003.a., s.o. tahkeküttekatla soetamise ajal. Nimetatud tahkeküttekatla soetas D.D 17.03.2003.a. OÜ- lt T. 12 400 (10 508 + käibemaks 1892) krooni eest. Eelkirjeldatud tegevusega müüs E.P tahkeküttekatla ostuhinnast madalamalt, rikkudes kuni 30.04.2004.a KMS § 14 lg 5 nõuet, mille kohaselt tuleb kauba tasuta või harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamisel maksustada käibemaksuga selle kauba keskmine kohalik müügihind (turuhind), milleks on tahkeküttekatla käibemaksuta ostuhind 10 508 krooni. Seega E.P jättis D.D märtsikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis 18% määraga maksustatava käibe summas (10 7542 508-2966) krooni kajastamata, maksustatavalt käibelt 18% arvutamata, deklareerimata ja tasumata käibemaksu summas krooni (1892-534).

1358

Maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemusel jäi D.D ajavahemikul jaanuar 2003 - november 2004 käibemaksu laekumata kokku krooni.

6 337 004

Tulumaksu tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil on E.P tahtlikult esitanud maksuhaldurile ajavahemiku jaanuar 2003.a kuni aprill 2005.a. kohta D.D tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides (vorm TSD B osa ja lisa nr. 4 ja 6) valeandmeid alljärgnevalt:

- E.P müüs 23.12.2004.a. D.D töötajale R.R. 3500 krooni (2966+ käibemaks 534) eest D.D poolt 17.03.2003.a. OÜ-lt T. 12 400 krooni (10 508 + käibemaks 1892) eest soetatud tahkeküttekatla Viadrus, mille ta andis töötaja käsutusse tahkeküttekatla soetamise ajal, s.o. märtsis 2003.a. Seega E.P , müües D.D töötajale tahkeküttekatla ostuhinnast madalamalt, tegi Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 kohaselt töölepingu alusel töötavale isikule erisoodustusi, jättis tahkeküttekatla ostu-müügihinna vahelt 8900 (12 400 – 3500) kroonilt tahtlikult arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu summas krooni ja 3127 sotsiaalmaksu summas krooni.

3969

- Ajavahemiku jaanuar 2003.a. – märts 2005.a. kohta esitas E.P maksuhaldurile D.D tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides valeandmeid sellega, et jättis deklareerimata tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides ja selle lisades nr 6 OÜ B. , OÜ

S. , OÜ H. , OÜ V. , OÜ A. , OÜ H, OÜ I, OÜ S. ja OÜ B. nimelt tegelikult mittetoimunud majandustehingute kohta koostatud fiktiivsete arvete, s.o. nõuetele mittevastava algdokumendi alusel D.D arvelt (kassast ja pangakontolt) sularahas ning ülekandega tehtud rahalised väljamaksed, mis vastavalt alates 01.01.2000.a kehtiva ™S § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu, kuna maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Ettevõtlusega mitteseotud kulud maksustati perioodil 01.01.2003.a kuni 30.11.2004.a kehtinud ™S § 4 lõikele 3 tulumaksuga määras 26/74 ning alates 01.01.2005.a. kehtiva ™S § 4 lg 1 tulumaksuga määras 24/76. Alates 01.01.2003.a. kehtiva Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamisarvestuse algdokument majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend. Kaupade ja teenuste ostmist D.D poolt OÜ-delt B. , H. , V. , S. , A. , H, I, S. ja B. ei ole toimunud. Sellise tegevuse tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata tulumaksu summas krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

14 120 355

-

E.P tasus ajavahemikul jaanuar 2003.a., märts 2003.a. – juuni 2003.a., august 2003.a. -november 2003.a. D.D AS-i Eesti Ühispank arvelduskontolt 221010012207 D.D ja AS Hansa Liising Eesti vahel 26.11.2002.a. sõlmitud liisinglepingu nr. 0049468L alusel M OÜ-lt 543 980 krooni väärtuses soetatud kontoritehnika (sülearvutid Fujitsu, monitarid Hitachi, server, koopiamasin Xerox, tööjaam, digikaamera Canon) eest liisingu osamakseid kokku summas 298 662 krooni. Nimetatud väljamaksed tegi E.P ettevõtlusega mitteseotud põhivara soetamiseks, millised summad ei ole käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena. Seega E.P jättis tahtlikult eelnimetatud väljamaksed deklareerimata ja väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu summas

104 935 krooni.

-

E.P soetas 15.03.2003.a. AS-st F. D.D nimel pesumasina E-LVX EWT 1221 summas 9990 krooni, milline kaup ei olnud D.D ettevõtluses kasutuses, jättis tahtlikult väljamakse ettevõtlusega mitteseotud põhivara soetamiseks deklareerimata ja ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu summas 3510 krooni.

-

E.P , D.D juhatuse liikmena, on 2004.a. septembrikuu ja oktoobrikuu kohta esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel (vorm TSD) esitanud valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv tulumaksusumma on väiksem seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast krooni võrra. 2003.a septembrikuu ja oktoobrikuu kohta esitatud maksudeklaratsioonil ei ole deklareerinud D.D poolt ettevõtlusega mitteseotud vara (nõudeõigus H.T. ´i – laenu andmine summas 3 500 000 krooni H.T. ´ile) soetamisel 04.09.2004.a. D.D kassast sularahas tasutud rahasummalt 2 000 000 kr ja 16.10.2004.a. tasutud rahasummalt 1 500 000, kokku 3 500 000 kr tulumaksumääraga 26/74 arvutatud tulumaksu krooni.

1 229 729

-

E.P tasus 01.11.2004.a. D.D AS-i Eesti Ühispank arvelduskontolt

221010012207 D.D ja AS Hansa Liising Eesti vahel 24.10.2003.a. sõlmitud liisinglepingu nr. 0067470L alusel Kapitali Invest OÜ-lt (reg kood 10609251) 550 449 krooni väärtuses soetatud haagise Weimer RDM –14 eest liisingu osamakse summas 14 511 krooni. Nimetatud väljamakse tegi E.P ettevõtlusega mitteseotud põhivara soetamiseks, milline summa ei ole käsitletav ettevõtlusega seotud kuluna. Seega E.P jättis tahtlikult eelnimetatud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud põhivara soetamiseks deklareerimata ja väljamakselt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu summas krooni.

5098

Eelkirjeldatud tegevustega on D.D tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisega, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma jäi väiksemaks maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, rikkus E.P alates 01.01.2000.a. kehtiva ™S nõudeid: -§ 1 lg 3, mille kohaselt maksustatakse paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed; -§ 51 lg 1 nõuet, mille kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50; -§ 51 lg 2 p 3 nõuet, mille kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides nõuetele vastav algdokument; -§ 51 lg 2 p 5 nõuet, mille kohaselt on kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.

-§ 52 lg 1 nõuet, mille kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-51. -§ 52 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses muuhulgas ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; -§ 54 lg 1 nõuet, mille kohaselt § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta; -§ 54 lg 2 nõuet, mille kohaselt kõik residendist juriidilised isikud ning § 53 nimetatud mitteresidendist juriidilised isikud on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni §-des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte; -§ 54 lg 4 nõuet, mille kohaselt maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti rikkus E.P alates 01.01.2001 kehtiva Sotsiaalmaksuseaduse nõudeid: -§ 9 lg 1 p 3 nõuet, mille kohaselt sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid; -§ 9 lg 1 p 4 nõuet, mille kohaselt sotsiaalmaksu maksja on kohustatud üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu maksuhalduri pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks eluvõi asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule asutusele vastava maksudeklaratsiooni. Kirjeldatud rikkumisega seoses esitas E.P tahtlikult D.D 2003.a. jaanuarikuust kuni 2005.a. aprillikuuni tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonide vormis TSD B ja vormis TSD lisa 6 osas valeandmeid, mille tõttu suureneb D.D 2003.a. jaanuaris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

29 592 krooni, 2003.a. veebruaris tasumisele kuuluva tulumaksu

kohustus kokku 35 135 krooni, 2003.a. märtsis tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

113 912

krooni, 2003.a. aprillis tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku 233 375 krooni, 2003.a. mais tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku 825 606 krooni, 2003.a.

juunis tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku 700 483

krooni, 2003.a. juulis

tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

619 373

krooni, 2003.a. augustis tasumisele

kuuluva tulumaksu kohustus kokku 482 835 krooni, 2003.a. septembris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku 356 348 krooni. 2003.a. oktoobris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku 285 457 krooni, 2003.a. novembris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku 479 320 krooni, 2003.a. detsembris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku 353

811 800

krooni, 2004.a. jaanuaris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku krooni, 2004.a. veebruaris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku 836 647 krooni, 2004.a.

märtsis tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

633 414

krooni, 2004.a. aprillis

tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

1 041 871

krooni, 2004.a. mais tasumisele

kuuluva tulumaksu kohustus kokku 1 529 489

krooni, 2004.a. juunis tasumisele kuuluva

tulumaksu kohustus kokku 387 362

krooni, 2004.a. juulis tasumisele kuuluva tulumaksu

kohustus kokku 726 088

krooni, 2004.a. augustis tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus

kokku 477 410

krooni, 2004.a. septembris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

1 002 217

krooni, 2004.a. oktoobris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

246 803

krooni, 2004.a. novembris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

1 280 660

krooni, 2005.a. jaanuaris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

110 526

krooni, 2005.a. veebruaris tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

268 421

krooni, 2005.a. märtsis tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

205 263

krooni ja 2005.a. aprillis tasumisele kuuluva tulumaksu kohustus kokku

47 368 krooni. Maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemusel jäi D.D riiklike maksudena laekumata kokku summas krooni, alljärgnevalt:

20 464 455

-

käibemaksu kokku summas 6 337 004 krooni;

-

tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 14 123 482 krooni, s.h. tulumaks erisoodustustelt kokku summas 3127 krooni;

-

sotsiaalmaks kokku summas 3969 krooni.

Seega esitasid E.P ja D.D maksuhaldurile maksudeklaratsioonides

tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, millega E.P pani toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja D.D KarS § 386 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 386 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale E.P-le karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2006.a., s.o. 1 päev, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui E.P 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning temale KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse maksta igakuiselt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 1500 krooni kuni katseaja lõpuni. KarS § 386 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale D.D karistuseks rahalist karistust 1 500 000 krooni. KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui D.D (pankrotis) 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu.

E.P on nõus, et kohus mõistab Eesti Vabariigi poolt Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse kaudu tema vastu esitatud tsiviilhagi summas 20 464 455 krooni temalt välja solidaarselt D.D . Samuti on E.P-le selgitatud, et tulenevalt Maksukorralduse seaduse §-st 115 on Maksuja Tolliametil õigus nõuda intressi seadusega sätestatud tähtajaks tasumata maksusumma osas. E.P on nõus, et Eesti Vabariigi poolt esitatud tsiviilhagi katteks arestitud kinnistu registriosa nr 1804940 asukohaga Valgamaa Tõlliste vald Rampe küla Savi, jääb tsiviilhagi tagamiseks aresti alla.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.P tuleb süüdi tunnistada KarS 386 lg 1 järgi ja D.D (pankrotis) KarS § 386 lg

2 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Käesoleval ajal on KarS § 386 lg 1 ja lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod karistatavad KarS § 3891 järgi. Kuriteoga tekitasid E.P ja D.D varalist kahju Eesti Vabariigile 20 464 455 krooni suuruses summas, mille kohta on Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse kaudu esitanud tsiviilhagi (12 kd tl 75). E.P on nõustunud tema ja D.D (pankrotis) vastu esitatud tsiviilhagi suurusega. See kuulub väljamõistmisele solidaarselt E.P-lt ja D.D (pankrotis) võlaõigusseaduse § 65 lg 2 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiat tegemise kulud 7 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus on seisukohal, et sundraha väljamõistmine D.D (pankrotis) ei ole põhjendatud äriühingul varaliste vahendite puudumise tõttu ning see tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

Ingeri Tamm

Kohtunik