1-07-14632\2 · 1-07-14632\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-14632

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-14632 (06231401131) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi K.R süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav K.R

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: ametlikult ei tööta, elukoht: XXX tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub Väärteokorras karistatud 6 korda Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. K.R süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.R-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta K.R-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud K.R suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et K.Remale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud kontrollnõudeid Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Kuninga 22 Pärnus, telefon: 44 79 503; Häädemeeste esindus: Pärnu mnt 40 Häädemeeste vallas, telefon: 44 65 055)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.R järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

2

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.R-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.12.2007.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada K.R suhtes lisakaristust, võttes temalt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud 6 kuulise tähtaja möödumisel.

7. K.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „K.R , 1-07-14632, sundraha“.

8. K.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „K.R, 1-07-14632, kaitsjatasu“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. K.R suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 11. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 04.01.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

K.R süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 21.09.2003 Harju

Politseiprefektuuri otsusega LS § 7419

alusel rahatrahviga 18000 krooni, mis asendati

16.08.2004 Pärnu Maakohtu määrusega 30 päevase arestiga, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, kehtiva karistuse ajal juhtis uuesti 05.07.2006 kella 17.13 ajal mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Seega K.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav K.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

3

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 karistamises LS § Koopia Harju Politseiprefektuuri 21.09.2003 otsusest K.R 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 18 000 krooni. (t/l 3)



Koopia Pärnu Maakohtu 16.08.2004 määrusest, millega kohus asendas K.R-ile määratud rahatrahvi 18 000 krooni arestiga 30 päeva. (t/l 2)

 21.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 814127 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 05.07.2006 kell 17.13 juhtis K.R mootorsõidukit ja

tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses ja sõitis otsa seisvale sõiduautole XXX registreerimismärgiga XXX, tekitades varalise kahju S.S , juhtis sõidukit alkoholijoobes ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil. (t/l 11)

 05.07.2006 koostatud protokollist joobeseisundi tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kell 19.40 K.R alkoholijoove, millise mõõtmise tulemusega K.R nõustus. (t/l 12)

 ülekuulamisprotokollist 21.07.2007 koostatud menetlusaluse isiku K.R nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et oli joonud tund aega enne liiklusõnnetust 1 pudeli õlut ja mõtles, et alkohol on välja läinud. (t/l 13)

 ülekuulamisprotokollist 30.08.2007 koostatud tunnistaja kahtlustatava K.R

nähtuvalt tuli kahtlustatav 05.07.2007 töölt ja parkis XXX kaupluse ette. Seal olid

tuttavad ja otsustas lähemale parkida, et muusikat kuulata. Tagurdas oma XXX

registreerimismärgiga XXX paar meetrit ja järsku sõitis autole otsa. Teine auto oli ootamatult tema auto taha parkinud. Tund aega arutasid teise auto omanikuga kuidas ära klaarida, kuid kokkulepet ei saavutanud. Teise auto juht kutsus politsei. Alkoholi hakkas tarvitama siis kui oli teisele autole otsa tagurdanud ja vestles teise auto omanikuga. Kui politsei tuli, siis anti puhuda alkomeetrisse ja see näitas joovet. Enne liiklusõnnetust oli ära joonud 1-2 õlut ning arvas, et alkohol on välja läinud. (t/l 25-27)

 Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2004 aastal oli 0 krooni. (t/l 35)

 20.09.2007 koostatud tunnistaja Aigar Sutti ülekuulmisprotokollist nähtuvalt viibis

tunnistaja 05.07.2006 kella 17.00 ajal XXX külas asuva poe juures. Parkis auto paralleelselt kauplusega ja ootas tuttavat JM, kes saabus poe juurde kella 17.10 ajal oma XXX, mille parkis tunnistaja auto kõrvale. Enne tunnistaja saabumist oli kaupluse juurde parkinud ka K.R, kelle auto oli tunnistaja auto suhtes risti. Oli mõni minut J

rääkinud kui kalev K.R käivitas oma auto mootori ja andis gaasi ning tagurdas J autole külje pealt sisse. J auto oli K.R-i autost vaid mõned meetrid eemal. Pärast otsasõitu tuli kalev K.R autost välja ja oli näha, et ta oli joobes, sest ta tuikus, kõne oli ebaselge ja suust oli tunda alkoholi lõhna. Nägi kuidas kalev jõi autos viina enne auto juhtima hakkamist. Kuna ta ei tahtnud tekitatud kahju hüvitada, kutsusid kohale politsei. (t/l 37-38)

 vastu menetluses rahalisi Täitemenetluste andmebaasi andmetel on K.R nõudeid 14 009 krooni ulatuses. (t/l 42-43)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel K.R

menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi,

joobeseisundi tuvastamise protokolli ja väärteoasjas tehtud otsust, samuti tunnistaja A S

ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava K.R süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on K.R varem karistatud LS § 74 19

ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles

4

alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo

toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on K.R käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud. Teda on karistatud korduvalt

väärtegude toimepanemise eest, millistest eelviimane on inkrimineeritava kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Samas, arvestades süüdistatava karistusandmeid võiks järeldada, et

süüdistatav ei ole süstemaatiline liikluskorra rikkuja. Kuivõrd kriminaaltoimikus leiduvaid

piisavad andmeid süüdistataval sissetulekute puudumise kohta ja suhteliselt suurte rahaliste

kohustuste olemasolu kohta, millised kohustused on täiturite menetluses, peale selle on süüdistataval ka laste ülalpidamiskohustus, siis leiab kohus, et senine kohaldatud karistusliik ei ole suutnud süüdistatavat ootuspäraselt mõjutada ning seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust,

so rahalist karistust, kuivõrd selline karistusliik ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi

loobuma uute süütegude toimepanemisest ning tal puuduvad ka vajalikud vahendid selle

tasumiseks. Seetõttu on rahaline karistus kui karistusliik end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist, so isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra

valikul lähtub kohus asjaolust, viimase samalaadse süüteo toimepanemisest oli möödunud

mitu aastat ning teda ei ole ka kahe aasta vältel uuesti tabatud väärteo toimepanemiselt. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust toimepandus. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat ei ole varem karistatud kohtu poolt, et süüdistataval on

olemas alaline elukoht ja lasub laste ülalpidamiskohustus, siis ei ole mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja ilmselgeid andmeid õiguskuulekast ja ohutust käitumisest

vähese arusaama kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada

käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt ja endale ning teistele ohutult.

Kuigi süüdistataval võib tekkida soov mootorsõidukit oma igapäevastes toimetustes kasutada,

leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele

kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada

KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava

puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mistõttu ei pea kohus

vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub

lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik.

Märt Toming kohtunik