1-07-15772\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07 -15772

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsembril 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1- 07-15772 Kohtukoosseis Kohtunik Liina Pohlak Kriminaalasi K.F süüdistus KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav K.F

Elukoht XXX isikukood XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, OÜ H

Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K.F KarS § 424 järgi ning karistada rahalise karistusega 135

päevamäära ulatuses (päevamäär 122 krooni) s.o 16470 (kuusteist tuhat nelisada seitsekümmend) krooni.

2. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega K.F poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 1647 (üks tuhat kuussada nelikümmend seitse) krooni.

3. Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr XXXXXX Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr XXXXXXX

Hansapank, viitenumber XXXXXXXXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

4. Välja mõista K.F-ilt riigituludesse menetluskulud:

• sundraha summas 5400 krooni

• kaitsetasu 495.60 krooni

Väljamõistetud sundraha, kaitsetasu tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele

Eesti Ühispangas arve nr XXXXXX viitenumbriga XXXXXXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

5. KarS § 50 lg 1p1 alusel võtta K.F-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul

taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON K.F süüdistatakse selles, et tema, olles 23.02.2005 karistatud Põhja Politseiprefektuuri

poolt liiklusseaduse § 7419

alusel rahatrahviga 16020 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas juhtis 24.05.2007 kella 02.15 ajal Tallinna

linnas, Suur-Rannavärava teel mootrosõidukit XXXregistreerimsimärgiga XXX, olles joobeseisundis.

Seega pani K.Foime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Varalist kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole esitatud.

SÜÜDISTATAVALE MÕISTETAVA KARISTUSE MOTIIVID

Prokurör pidas võimalikuks K.F karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega135 päevamäära (päevamäära suurus on 122 krooni), s.o 16470 krooni. KarS § 66 alusel kanda karistus 10 kuu jooksul 1647 krooni kuus. KarS § 50 lg 1 p1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks

Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on

teise astme kuriteoga, mille sanktsioonis on ühe võimaliku karistusena sätestatud rahaline karistus. K.F on varem kriminaalkorras karistamata ja väärtegude eest karistatud (lk 17-

19), trahvid on tasutud. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks

asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Tal on ankeetandmete kohaselt kindel elukoht ja töökoht ning Põhja Maksu-ja Tollikeskuse andmetel on tal ka sissetulek (lk

20-21). Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. KarS § 50 lg 1p1 alusel tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta.

Kohus juhindub KrMS §-st 253 p1 ja 254.

Liina Pohlak /allkiri/