1-05-339\21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-05-339

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2007 Tartu Kriminaalasja number 1-05-339 (02942400003) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Piia Saar Kriminaalasi A.B süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. septembri 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava A.B kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav A.B

isikukood: XXX elukoht: XXX töökoht: OÜ G. , x

varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1; 340 lg 2 p 1

tühistada Tartu Maakohtu 17. septembri 2007 kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-05-339 täies ulatuses ja teha uus kohtuotsus.

2

A.B süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 22. novembrist 2007.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 13. detsembrist 2007.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 14. detsembrist 2007.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 17. septembri 2007 otsusega tunnistati A.B süüdi KrK § 155 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui A.B ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75

alusel käitumiskontrolli ajaks pandud järgmisi kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud

alalises elukohas XXX ; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; täita

katseajaks määratud kohustus, tasuda keskkonnale tekitatud kahju katteks igas kuus 1500 krooni. Samuti mõisteti A.B-lt välja keskkonnale tekitatud kahju 276 352 krooni Eesti Vabariigi kasuks, mida esindab Keskkonnainspektsioon.

Maakohus arutas A.B süüdistust KrK § 155 lg 2 p 1 järgi selles, et tema ajavahemikus

august-oktoober 2001 Jõgeva maakonnas S. vallas N. külas S.-R. kinnistul eraldisel 11

korduva lageraie korras, kasutades vahendlike täideviijatena M.K. , K.K. ja P.S. , raius

ebaseaduslikult 636 kuuske, 192 mändi ja 39 kaske, kokku 867 puud, nii et lageraiega

lagedaks raiutud ala kõrvale, mis ei ole uuenenud ja mille liitumisaeg pole möödunud, on

raiutud uus lageraie, millega rikkus kehtiva Metsakaitse eeskirja p 2 (lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale, mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg pole möödunud, võib teha uue lageraie kaugemale kui 100 m raiesmikust või eelmise lageraiega lagedaks raiutud alast) ning rikkus kehtiva metsaseaduse (MS) § 13 lg 2 (raiesmiku kõrval

võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja

möödumist) ja lg 3 (minimaalne liitumisaeg on männiga või kõvalehtpuudega looduslikul

uuenemisel või uuendamisel neli aastat, kuusega looduslikul uuenemisel või uuendamisel

3

kolm aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse), millega põhjustati looduskeskkonnale MS § 56 lg 3 p 1 mõttes suur varaline kahju 276 352 krooni.

A.B ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on A.B süü tõendatud: - Kannatanu esindaja Illimar Metsa ütlustega, mille kohaselt avastati 2002 kevadel, et S.-R. kinnistul on püsti vaid üksikud seemnepuud. Eraldisel 11 oli raiutud peaaegu kogu eraldis. Okaspuud on lubatud lõigata kuni 5 ha lanki, seal oli lõigatud üle 10 ha.

- Tunnistaja, Keskkonnainspektsiooni inspektori, Kaido Reimanni ütlustega, et S. vallas

langil on 2001 suvel tehtud lageraie. Osa oli lõigatud patoloogi otsusega, osa metsateatise alusel, kuid oli ka ilma raieloata. Lubatud oli raiuda 5 ha, aga seal oli raitud 14 ha. Kändude mõõtmisel oli selgelt näha, et langid olid raiutud erinevatel aegadel. Lõikuste vahel on olnud üks aasta, varasemat raiet ei mõõdetud.

- Tunnistaja Gennadi S. pere kohtueelses menetluses antud ütlustega, et peale kinnipidamiskohast vabanemist 22.07.2000 sai ta Tartus kokku A.B-ga, kes rääkis, et tal on olemas kõik metsa ülestöötamiseks vajalik. A.B töölised hakkasid R. kinnistul raiet teostama 2000 juulikuus. 2001 müüdi kinnistu A.B-le. 2001 tegi kõik raied A.B oma meestega. Juuli lõpus algas järjekordne raie ja hõlmas terve allesjäänud metsa põhjaja idapoolses osas juba eelnevalt raiutud 5 ha suuruse lageraielangi kõrvale. Raie kestis paarkolm kuud sügiseni 2001. Enne 2001 raiet oli A.B lageraie tüki kõrvalt juba eelnevalt lageraiet teinud. Kui A. Palvov raie lõpetas, siis jäid püsti vaid üksikud seemnepuud. Pärast seda, kui A.B 2001 raie lõpetas, ei teinud keegi seal enam raiet.

G. S. pere kohtus antud ütluste kohaselt teostas 2001 kogu raie S.-R. kinnistul tema ise ja seejärel müüs kinnistu A.B-le. Usaldusväärseks saab aga pidada G. S. pere kohtueelses menetluses antud ütlusi, kuna need on kooskõlas teiste tõenditega. Esmased ütlused on antud aasta peale sündmuse toimumist, mil G. S. pere mäletas sündmusi paremini kui kohtuistungil kolm aastat peale esmaste ütluste andmist. - Tunnistaja August Laksi ütlustega, et tema naaberkinnistu on S.-R. kinnistu. S.-R. kinnistul

on olnud mitmeid raieid ja kõige suurem raie toimus 2001 sügisel, kui kinnistu lõigati peaaegu lagedaks. Peale 2001 sügist on kinnistul vaikus olnud. Esimene raie S.-R. kinnistul

oli 2000 ja teine 2001. Lõikus kestis suvest sügiseni ja seda teostasid ühed ja samad inimesed. Seega on G. S. pere ja A.L. ütlustega tõendatud, et A.B poolt palgatud mehed teostasid S.-R. kinnistul raiet. - Tunnistaja M.K. ütlustega, et tema on A.B-le metsa lõiganud. Esimesel korral lõikas

2000. aastal G. S. perele, lõigati kuuske ja mändi, tehti lageraie, lõigati metsateatise järgi. Järgmisel aastal või kahe aasta pärast lõikas ta A.B-le. Lõikus toimus suve lõpupoole,

võib-olla septembris. A.B ja G. S. pere näitasid, kust lõigata. A.B näitas

metsateatist ja kehtivat volitust, metsateatis oli vist 500 kuni 600 tm vahel. Raieliigid olid kaks aegjärgset, üks lageraie ja harvendusraie. Lageraiet võis teha 1 ha, see lank oli umbes

100 korda 100, Artur näitas piirid ette, puid ära ei märgitud. Raie lõppes sügise poole. Lageraie langi suurus oli 1 ha. - Tunnistaja H.V. ütlustega, et tema vedas 2001 augustis paar kuud A.B-le metsa välja. Paberid olid korras, oli ka metsateatis. Tunnistaja tõi välja 500 tm ja niipalju oli ka lubatud. Lageraiet oli umbes 1 ha. Korraldusi andis A.B.

- Tunnistaja K.K. ütlustega, et ta lõikas A.B-le metsa 2001 augustist kuni septembri lõpu või oktoobri keskpaigani. Ta lõikas 500-600 tihu, põhiline oli mänd, oli ka kuuske ja kaske. Raieluba oli olemas, vist G. S. pere nimele, A.B oli volitatud isik. A.

4

A.B käis äraveol kogu aeg vastas ja ütles, et mõnes kohas tuleb kännud madalamaks

lõigata, temale ütles patoloog. Eraldisel 11 tehti lageraiet. Läheduses keegi teine puid ei lõiganud.

- Tunnistaja I.K. ütlustega, et A.B oli tema tööandja. Tunnistaja vedas S. kinnistult metsa välja 500-600 tihu, kuuske, paberipuud. - Tunnistaja P.S. ütlustega, et 2001 suvel tegi ta A.B heaks metsa. Artur näitas, kust lõigata ja kui palju. Ühes osas tuli lageraiet teha, lageraie ala oli vist alla hektari. Kõrval oli aegjärgne raie, umbes 20% puudest tuli maha võtta. Eespool oli veel üks tükk, kust lõigati, vist oli lageraie. Metsas oldi poolteist või kaks kuud, talle maksis Artur. Tunnistaja lõikas 200 tihu. Eraldisel 11 oli lageraie. - Tunnistaja OÜ M. juhatuse liikme A.L. ütlustega, et 2002 müüs A.B S.-R. kinnistu OÜ-le M. . 2001/2002 talvel arutas A.B G. S. perega metsalõikust, et

ikka poleks tohtinud lõigata. Kui tunnistaja käis 2002 eraldisel 11, siis seal puid enam ei kasvanud. - Tunnistaja K.K. ütlustega, et kui tema lõikas G. S. perele metsa, siis oli eraldisel 11 juba lageraie tehtud. - Tunnistaja A.T. ütlustega, et S.-R. kinnistu eraldis 11 oli veebruaris 2002 juba lage. Eeltoodud ütlustest nähtub, et A.B otsis ja palkas töömehed, näitas looduses kätte piirid, kust tuleb lõigata, kontrollis tööd ja maksis tehtud töö eest palka. A.B teostas metsaraiet vahendlikult. Vahendina on ta kasutanud tema poolt palgatud töömehi M.K. , K.K. ja P.S. .

S.-R. kinnistu metsamajanduskavast aastateks 2001-2010 nähtub, et 03.11.2001 teostatud välitööde ajal oli eraldis 11 S.-R. kinnistul lage. A.B lõpetas metsatööd oktoobris 2001, seega vahetult enne majanduskava koostamist. A.B poolt nimetatud ajal – mõni kuu peale tema lõikuse lõppu oktoobris 2001 ei olnud G. S. perel eraldiselt 11 enam midagi võtta, sest juba 03.11.2001 seisuga oli eraldis lage.

Tunnistajad A.L. , M.T. ja T.T. on ütlusi andnud süüdistust mitte puudutavates asjaoludes ning nende ütlused ei saa olla tõenditeks antud asjas.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

A.B kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse.

Apellatsiooni kohaselt oli A.B poolt juhitud ja teostatud raie seaduslik. Lageraie

teostati ca 1 ha suurusel alal, kohas kus raie oli lubatud metsapatoloogi ekspertarvamuse

alusel ning nende tööde lõpetamise järgselt jäi lageraie kõrvale lank, kust tehti aegjärkset raiet. Asjas kogutud tõendite põhjal saab järeldada, et A.B lõpetas metsaraie hiljemalt oktoobris 2001. A.B töömeeste poolt metsalõikuse lõpetamise ja lageraie avastamise vahel oli mitu kuud, millisel ajavahemikul teostatigi S.-R. kinnistul ebaseaduslik metsaraie.

Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et G. S. pere on maakohtu 17.10.2003 otsusega mõistetud

süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et tema 2002 veebruaris, kasutades vahendlike

täideviijatena töömehi, pani toime metsa salajase varguse S.-R. naaberkinnistul. Samuti on tõendatud, et G. S. pere andis ebaseadusliku loa 2002 vendadele T.le lõigata juba A.B-le kuuluvalt kinnistult ca 7 männipalki. G. S. pere käitumine viitab ilmselgelt sellele, et 2002 algul pani ta antud piirkonnas toime rea metsavargusi ning see asjaolu haakub ka tema poolt antud ütlustega kohtuistungil selles, et ta lõikas ka S.-R. kinnistu 11 eraldise selle osa, millises raies on süüdi tunnistatud A.B. G. S. pere ütluste kohaselt lõikas ta 2001 ja 2002 aastal metsa S.-R. kinnistul. Algul lõikas ta nii nagu oli lubatud, kuid hiljem läks see käest ära. G. S. pere ütlused haakuvad ka muude asjas kogutud tõenditega selle kohta, et ka S.-R. kinnistul eraldisel 11 teostas just tema ebaseaduslikku raiet ajavahemikul oktoober 2001 kuni veebruar 2002.

5 Samuti ei ole analüüsitud paikliku ülevaatuse akti, millest nähtub, et S.-R. kinnistult on metsa välja veetud ka peale 2001, seega peale A.B poolt metsalõikuse lõpetamist. Nimetatud

asjaolu kinnitab samuti ebaseadusliku metsaraie teostamist peale seda kui lõikuse oli lõpetanud A.B.

Metsamajanduskava ei ole tõend, kuna paberkandjal olev informatsioon pealkirjaga „Metsamajanduskava aastateks 2001-2010“ on faksitud 02.12.2002 ja ilma allkirjadeta ning selles sisalduv informatsioon on kontrollimata.

Nõustuda ei saa järeldusega, et tunnistajad A.L. , M.T. ja T.T. on andnud ütlusi süüdistust mittepuudutavate asjaolude kohta, mis ei saa olla tõenditeks. M.T. ja T.T. on andud ütlusi selle kohta, et G. S. pere müüs, kasutades Jüri Alevi vahendust, neile palki, mis hiljem selgudes oli A.B oma. Nimetatud tunnistajad kinnitasid samuti

G. S. pere kuritegelikku käitumist 2001 ja 2002 aastal seoses S.-R. ja sellega piirnevatelt kinnistustelt metsavargustes. Tunnistajate ütlused haakuvad ka G. S. pere enda poolt kohtuistungil antud ütlustega selles, et tegelikult teostas tema ka S.-R. eraldisel 11 ebaseadusliku raie. Tunnistajad A.L. , M.T. ja T.T. on käesolevas kriminaalasjas kaudseteks

tõendiallikateks, mis osutavad A.B süütusele. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel, kuid

kaitsja loobus viitamast apellatsioonis toodud paikliku ülevaatuse aktile (I kd lk 83), kuna seda tõendit maakohtus ei uuritud.

Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuseks

apellatsioonis toodud väidetele, et I kd lk 20-24 asuv metsamajanduskava ei ole käsitletav

tõendina, kuna tegemist on faksiga, esitas prokurör originaalina 2001 tehtud

takseerkirjeldused Jõgeva maakonna S. valla erametsade kohta, kus lk 72-74 nähtub S.-R. kinnistu eraldiste olukorra kajastamine. Ringkonnakohus konstateeris, et I kd lk 22-24 olev faksi tekst vastab eelpool viidatud originaali lk 72-74 olevale tekstile. Kinnitamaks I kd lk 20

märgitud välitööde teostamise aega (03. nov. 2001) esitas prokurör kriminaalasja juurde

võtmiseks väljavõtted Metsaressursi Arvestuse Riiklikust Registrist, millest nähtub S.-R. kinnistu eraldiste nr 6 ja 11 takseerimise ajana 03.11.2001. Seoses apellandi väitega, et hoopis keegi teine teostas talle süüks pandud lageraie, esitas prokurör kriminaalasja juurde võtmiseks

väärteotoimiku nr 7-4/JÕ-873, millest nähtub, et OÜ M. teostas S.-R. kinnistul raiet alles juunis-juulis 2002 ja seda mitte eraldisel 11.

Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära

süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb KrMS § 338 p 1 alusel kohtuliku uurimise ühekülgsuse tõttu täies ulatuses tühistada ning A.B kuulub talle esitatud süüdistuses tõendamatuse tõttu õigeksmõistmisele. Seoses A.B õigeksmõistmisega tuleb Keskkonnainspektsiooni

tsiviilhagi jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Tulenevalt KrMS §-st 310 lg 3 on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Maakohus arutas A.B süüdistust KrK § 155

lg 2 p 1 järgi selles, et tema ajavahemikus

august-oktoober 2001 S.-R. kinnistul eraldisel 11 korduva lageraie korras, kasutades vahendlikke täideviijaid, raius ebaseaduslikult 867 puud, nii et lageraiega lagedaks raiutud ala

kõrvale, mis ei ole uuenenud ja mille liitumisaeg pole möödunud, on raiutud uus lageraie, millega rikkus metsakaitse eeskirja punkt 2 ning metsaseaduse § 13 lg 2 ja 3 nõudeid, põhjustades looduskeskkonnale suure varalise kahju 276 352 krooni. Maakohus leidis, et esitatud süüdistus on tõendatud, kuigi A.B on järjekindlalt väitnud,

et tema teostatud raie oli seaduslik ning keegi teine teostas sellel eraldisel ebaseaduslikku

6 raiet peale seda, kui ta oli oktoobris 2001 seal raide lõpetanud. Kahtlustab ta G. S. peret, kes

jäi talle mõned kuud hiljem puude vargusega vahele. Maakohus on lugenud (II kd lk 182) usaldusväärseks G. S. pere poolt eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt peale seda, kui A.B

eraldisel 11 raie lõpetas, seal enam keegi raiet ei teinud. Lisaks sellele maakohus toetus (II kd lk 184) metsamajanduskavale, millest nähtub, et 03.11.2001 teostatud välitööde ajal oli eraldis 11 lage. Maakohus eeltoodud tõendite alusel leidis (II kd lk 184), et kuna A.B

lõpetas metsatööd oktoobris 2001, seega vahetult enne metsamajanduskava koostamist, siis on alusetu A.B väide, et mõni kuu peale tema lõikuse lõppu G. S. pere võis eraldiselt 11 veel midagi võtta, sest juba 03.11.2001 seisuga oli eraldis lage.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on viidatud tõenditest teinud valed järeldused ning alusetult lugenud A.B-le esitatud süüdistuse tõendatuks. Maakohus leidis, et vahendlike täideviijate, tunnistajate M.K. , K.K. ja P.S. ütlustega (II kd lk 183-184) on tõendatud, et raiet

korraldas A.B, kes otsis ja palkas töömehed, näitas looduses kätte piirid, kust tuleb

lõigata, kontrollis tööd ja maksis palka. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud tunnistajate ütlusi hinnanud ühekülgselt. M.K. ütlustest (II kd lk 83-84) nähtub, et kõiki puid ta maha ei võtnud. Mets jäi normaalne ja täius alla ei läinud. Puid võttis ta maha nii, et 10- nest puust 7 jäi alles. Nad tegid õiget raiet. K.K. ütlustest (II kd lk 115-116) nähtub, et peale raide lõppu jäi normaalne puistu püsti. Nad tegid eraldisel 11 lageraiet nii, nagu metsakaitse

eeskirjad ette näevad. Ta tunneb metsakaitse eeskirju, kuna on lõpetanud Luua Metsanduskooli. K.K. ütluste kohaselt (II kd lk 116) raie lõppes septembri lõpus või oktoobri alguses. P.S. ütlustest (II kd lk 138) nähtub, et peale nende poolt raie lõpetamist jäi sinna veel metsa (kuuske ja mändi) kasvama küll. Lisaks eelpool viidatule nähtub tunnistaja H.V. (II kd lk 85-86) ütlustest, et kui lõikus lõppes, jäi normaalne lank alles, enamus puid jäi kasvama. Maakohus ei ole andnud mingit hinnangut eelpool viidatud tunnistajate nendele ütlustele, et nad tegid raiet nii nagu metsakaitse eeskirjad ette näevad ja nendest jäi mets kasvama, nemad eraldist 11 lagedaks ei raiunud. Maakohus on ekslikult märkinud (II kd lk 183), et tunnistaja

K.K. ütluste kohaselt ta lõikas metsa 2001 augustist kuni septembri lõpu-oktoobri

keskpaigani. Tegelikult K.K. eelpool viidatud ütluste (II kd lk 116) kohaselt raie lõppes

septembri lõpus või oktoobri alguses. Ka A.B on väitnud, et metsalõikus lõppes

oktoobri alguses (II kd lk 140). Ringkonnakohus märgib, et see on aga väga oluline,

eristamaks ajavahemikku, mis jäi raide lõpetamisest kuni eelpool viidatud dokumendis

näidatud välitööde teostamise aja – 03.11.2001 – vahele. Kuna välitööde teostaja P.L. oli

maakohtus asja arutamise ajaks surnud, siis ei olnud võimalik kontrollida, kas

metsamajanduskaval märgitud välitööd tehti just 03.11.2001. Ringkonnakohus leiab, et kui isegi oletada, et nimetatud kuupäev on õige, jääb ikkagi teatud ajavahemik oktoobri algusest kuni novembri alguseni, millal oli võimalik, nagu seda väidab apellant, kellelgi teisel teha

ebaseaduslikku lageraiet eraldisel 11. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-71-07 punkt 10 kohaselt peab kohus tõlgendama süüdistatava kasuks üksnes sellise kahtluse, mille kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole enam võimalik.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-12-07 punkt 8 kohaselt Põhiseaduse §-st 22 lg 2 tulenev ja ka KrMS §-s 7 lg 3 sätestatud nn põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut in dubio pro reo süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks

tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja

vahetult ei tähenda veel kahtluse olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd

kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev

kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil, siis, kui kõigi, nii

otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada

7

kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda põhimõtte poole. Vaatamata in dubio pro reo viimatimärgitule tuleb tunnistada, et kõnealuste kahtluste püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu süüdimõistev otsus tugineb peale vahendlikest

täideviijatest tunnistajate ütluste (mille osas ringkonnakohus eelpool juba võttis seisukoha) veel tunnistaja G. S. pere poolt eeluurimisel antud ütlustele. G. S. pere on maakohtus algselt andnud ütlusi (II kd lk 74), et tema lõikas aastatel 2000-2001 metsa enne selle äramüümist.

Algul lõikas ta nii nagu lubatud oli, kuid „pärast sai edasi lõigatud ja see läks käest ära“. Konkreetselt on ta vastanud küsimustele nii: Kas Teie tegite lageraie enne müümist? Jah. Ja läksite sellega liiale? Jah. Kui suur oli lank? Päris suur.

Seoses kohtus antud ütlustes esinenud vastuoludega võrreldes eeluurimisel antud ütlustega taotles prokurör 30.03.2006 kohtuistungil G. S. pere poolt tunnistajana (I kd lk 41-42, 98-99, 133-135) eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Taotlus rahuldati ja viidatud ütlused avaldati tervikuna (II kd lk 76-77). Peale neid avaldamisi G. S. pere on vastanud, et ta ei oska öelda,

kas kõik avaldatu on õige, sest „asi on segane“. Nagu eelpool märgitud, maakohus luges usaldusväärseks kohtueelses menetluses antud ütlused (II kd lk 182), kuna need on kooskõlas

muude kogutud tõenditega ning esmased ütlused on antud ligi aasta peale sündmuse

toimumist, mil G. S. pere ilmselgelt mäletas sündmusi paremini kui kohtuistungil 3 aastat peale esmaste ütluste andmist.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi G. S. pere ütlused avaldati maakohtus juba 30.03.2006

istungil, on maakohus tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi usaldusväärseks

lugedes rikkunud Riigikohtu mitmetes otsustes antud juhiseid, sest kohtuotsus tehti alles 17.09.2007.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-52-06 punkt 7 kohaselt isikuliste tõendite kohtuliku uurimise

põhimeetodiks on ristküsitlus. Sama otsuse punktis 8 on märgitud, et ristküsitluse käigus

kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine saab teenida eranditult vaid ristküsitlusel

antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Samas kohus ei saa jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-89-06 punkt 11 kohaselt on kohtu jaoks määrava tähendusega just

kohtuistungil antud ütlused. Sama otsuse punkt 12 kohaselt KrMS § 289 lg 1 alusel

kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldades ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid

sama isiku vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid

otsustada, kas sellist isikut saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetse isiku ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-113-06 punkt 17 kohaselt on kohtueelses menetluses antud ütlustel nn põhiütlusi toetav, täpsustav iseloom. Kohtueelne menetlus ongi suuresti tõendite vahetuks, kuriteosündmusega seoses kogetu-nähtu-kuuldu ajaliselt võimalikult lähedaseks talletamiseks.

Kui aga on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule

arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud

tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Tähele tuleb panna, et kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab nö usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlusi. Sama seisukohta on väljendatud ka Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1-07 ja 3-1-1-3-07.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-113-06 punkt 19 kohaselt kriminaalmenetluse prioriteediks on

tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tuginemine vahetule, mitte aga nn vahendlikule

tunnistajale. Mingi ütluse väärtus tõendina on põhimõtteliselt seda tugevam, mida lähemal

8

asub tema allikas tõendamiseseme asjaolule (nn tõendamiseseme asjaolule lähim

originaaltõend), kuigi mõistetavalt ei saa teha järeldust, nagu oleks sündmuse vahetu kogemine juba iseenesest hilisemalt antud ütluste usaldusväärsuse garantiiks.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-111-06 punkt 10 kohaselt ütluste avaldamine KrMS § 289 lg 1

alusel eeldab kontrollitavuse huvides konkreetsete vastuolude nimetamist ja avaldamine on põhjendatud vastuolulise küsimuse osas, mitte aga terve ülekuulamisprotokolli ulatuses. Sama seisukohta on väljendatud Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-105-06 punktides 6 ja 10, mille kohaselt

kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei saa olla kohtus tõendiks nende tõendamiseseme asjaolude kohta, mille osas isik kohtus ütlusi andnud ei ole. Viimatinimetatud otsuse punktis 7 käsitleti ka mäletamisega seonduvat. Kui isik ei mäleta kohtus ülekuulamisel tõendamiseseme asjaolusid, mille kohta ta on varem ütlusi andnud, siis võib neid tema kohtueelses menetluses

ülekuulamise protokollile tuginedes talle meelde tuletada. Niisuguse meenutamise eesmärk saab aga olla vaid ristküsitlemise jätkamine. Kui vaatamata püüdlustele isiku mälu ei taastu ja

teda ei ole võimalik ristküsitleda, ei ole ka võimalik kohtuotsuses tugineda tema poolt eeluurimisel antud ütlustele. Sama küsimust on käsitletud ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-113- 06, mille punkt 18 kohaselt võib juhtudel, mil isik ei mäleta ristküsitlemisel tõendamiseseme olulisi asjaolusid, mille kohta ta on varem ütlusi andnud, neid talle meelde tuletada tuginedes

tema kohtueelses menetluses antud ütluste protokollile. Kuid sellisel viisil toimides tuleb silmas pidada vaid isiku mälu värskendamise eesmärki, et oleks võimalik tema suhtes edasine

ristküsitlemine ning ütluste avaldamine ei tohi kujuneda ülekuulamisprotokolli täies mahus

ettelugemiseks. Ristküsitluse jätkamisel tuleb välja selgitada, mis isikule meenub ning sel

viisil ristküsitlusel saadud ütlusi hinnata kogumis teiste kohtus kontrollitud tõenditega. Kui aga eeluurimisel antud ütlused avaldatakse tervikuna ning nendele tuginetakse ka kohtuotsuse motiveerimisel, on tegemist KrMS § 289 lg 1 nõuete rikkumisega. Maakohus oma 17.09.2007 kohtuotsuses tunnistaja G. S. pere ütlusi hinnates rikkus eelpool

viidatud Riigikohtu otsustes toodud nõudeid kriminaalmenetluse normide kohaldamisest. Ringkonnakohus leiab, et kuna G. S. pere maakohtus algselt andis ütlusi, et hoopis tema on süüdi ebaseaduslikus raides, milles nüüd süüdistatakse A.B ja A.B teda selles

maakohtus kahtlustaski (II kd lk 140-142), siis sellist tõendiallikat ei saa usaldada ja tema

ütlused tulnuks tõendikogumist tervikuna välja jätta. Sellest lähtudes ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks G. S. peret veelkord üle kuulata, kuigi apellant seda ringkonnakohtu istungil taotles. Maakohus on ühe süüd kinnitava tõendina arvestanud ka tunnistaja A.L. ütlusi. Seejuures on

jällegi usaldusväärseks loetud A.L. eeluurimisel antud ütlused (II kd lk 182). Prokuröri taotlusel avaldati seoses vastuoludega tunnistaja ütlustes 22.08.2006 kohtuistungil A.L. poolt eeluurimisel antud ütlused (I kd lk 57-58 ja 100-101) ning seda jälle täies mahus. Peale ütluste

avaldamist A.L. kinnitas avaldatu õigsust, öeldes: „Lank oli peale A.B tühi“ (II kd lk 111). Eelnevalt, enne eeluurimisel antud ütluste avaldamist, oli aga A.L. vastanud prokuröri küsimusele, et kui suur metsalõikus siis toimus, järgmiselt: „Mind ei huvitanud see, pole seal

langil enne ega praegu ka käinud“ (II kd lk 110). Samasisulise vastuse andis ta ka kaitsja küsimustele, et kas ta nägi, kes ja millal süüdistuses toodud lageraie teostas, vastates, et ta ei käinud metsas ei peale esimest ega teist lõikust (II kd lk 112). Ringkonnakohus leiab, et kui

tunnistaja pole metsas käinud, siis jääb arusaamatuks, millele ta toetub, väites, et peale

A.B oli mets lagedaks raiutud. Vastupidiselt maakohtule ringkonnakohus leiab, et eeltoodud vastuolud seavad tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.

Maakohus on ühe süüd kinnitava tõendina arvestanud ka tunnistaja I.K. ütlusi. I.K. on

kinnitanud, et ta metsas ei käinud, tegeles metsast väljatoodud palkide äraveoga (II kd lk 113). Maakohus on küll otsuses märkinud, et I.K. ise metsas ei käinud (II kd lk 183), kuid

sellele vaatamata maakohus luges tema ütlustega tõendatuks, et raiet S.-R. kinnistul suve lõpul kuni sügisel 2001 korraldas A.B (II kd lk 184). Ringkonnakohus leiab, et I.K. ei

9

tõenda, kas A.B poolt organiseeritud raie oli ebaseaduslik, sest tunnistaja metsas ei käinud ja ei tea, kas eraldis 11 oli selliselt lagedaks raiutud, nagu selles süüdistus on esitatud. Seda teavad küll Keskkonnainspektsiooni töötajad, kannatanu esindaja I. Mets ja tunnistaja

K.R. , kuid nemad ei tea jälle, kes ja millal eraldisel 11 ebaseadusliku raie teostas, sest

ebaseaduslik raie avastati alles 2002 kevadel. Kas A.B oli just see, kes eraldisel 11 ebaseadusliku raie teostas, see ei nähtu ka maakohtus avaldatud tunnistajate A. S. pere, M. S. pere ja I.L. eeluurimisel antud ütlustest ega ka maakohtu otsuses viidatud dokumentaalsetest tõenditest (II kd lk 181-182 ja 184). A.B on järjekindlalt väitnud, et tema poolt juhitud ja teostatud raie oli seaduslik ning

peale tema poolt raie lõpetamist keegi teine (kahtlustab G. S. peret) teostas eraldisel 11

ebaseadusliku lageraie. A.B väidet, et tema poolt teostatud raie oli seaduslik,

kinnitavad tunnistajad M.K. , K.K. , P.S. ja H.V. . Ringkonnakohus juba eelpool käsitles nimetatud tunnistajate ütlusi, mille kohaselt kõiki puid maha ei võetud, mets jäi normaalne ja

täius alla ei läinud. Nagu juba viidatud, maakohus nendele ütlustele hinnangut ei andnud.

Tunnistajad A.L. ja I.K. eraldisel 11 ei käinud ja ei tea, kas seal oli tehtud ebaseaduslik

lageraie ja kes seda tegi. Tunnistaja G. S. pere ütluste usaldusväärsuses on alust neis

sisalduvate eelpool viidatud kõrvaldamatute vastuolude tõttu kahelda ja tema ütlused tuleb

tervikuna tõendikogumist välja jätta. Eelpool loetletud 7 tunnistajat on otsesed süüdistuse

sündmustikuga seotud isikud. Ringkonnakohus leiab, et mitte keegi neist ei kinnita, et A.B

, kasutades vahendlikke täideviijaid, teostas süüdistuses näidatud ajavahemikul

eraldisel 11 ebaseadusliku lageraie, raiudes 867 puud. Seda ei kinnita ka ülejäänud

kohtuotsuses kajastatud tunnistajad (A.L. , R.T. , K.K. , A.T. ), sest nad annavad ütlusi hilisemate sündmuste kohta, mis on seotud G. S. pere tegevusega. Seejuures K.K. (II kd lk 81) ja A.T. (II kd lk 87) teavad seda, et 2002 veebruariks oli eraldis 11 lagedaks raiutud, kuid nad ei tea, kes ja millal seda lageraiet tegi. Maakohus leidis (II kd lk 184), et tunnistajad A.L. , M.T. ja T.T. andsid ütlusi süüdistust mitte

puudutavates asjaoludes ja need ei saa olla tõenditeks A.B poolt või vastu.

Apellatsioonis selle väitega ei nõustuta, sest nimetatud tunnistajad tõendavad G. S. pere

ebaseaduslikku käitumist, kes müüs neile 2002 märtsis metsamaterjali, mis oli pärit A.B metsast. Ringkonnakohus leiab, et need tunnistajad samuti andsid ütlusi süüdistuses

toodud ajavahemikust hilisemate sündmuste kohta, mis jällegi on seotud G. S. pere tegevusega.

Nagu eeltoodust nähtub, on viimased 7 tunnistajat andnud ütlusi põhiliselt G. S. peresse puutuvalt. Võib tekkida küsimus, et kelle süüdistust maakohtus arutati, sest pooled tunnistajad puutuvad G. S. peresse. Nimetatud isikut kahtlustab ka A.B, kelle süüdistust tegelikult arutati. Ringkonnakohus leiab, et ühtegi otsest tõendit, mis kinnitaks A.B-le esitatud süüdistust,

antud kriminaalasjas ei ole. On ainult suurel hulgal kaudseid tõendeid. Riigikohtu eelpool

viidatud otsuse nr 3-1-1-12-07 punkt 8 kohaselt, kui kõigi tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Ringkonnakohus leiab, et antud kriminaalasjas esinevaid kahtlusi ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses kõrvaldada, sest nagu eelpool viidatud, kui isegi oletada,

et 2001 novembri alguses oli eraldis 11 süüdistuses näidatud mahus lagedaks raiutud, jääb ikkagi teatud ajavahemik 2001 oktoobri algusest kuni novembri alguseni, millal oli võimalik, nagu seda väidab apellant, kellelgi teisel teha ebaseaduslikku lageraiet süüdistuses näidatud eraldisel 11. Samas ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et metsamajanduskavas fikseeritud (I kd lk 20) välitööde teostamise aeg oli just 03.11.2001. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus

tõlgendatakse tema kasuks. Sellest tulenevalt tuleb A.B talle esitatud süüdistuses tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

10

Kuna A.B kuulub õigeksmõistmisele, siis Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi tuleb KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau