1-07-14931\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-14931

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-14931 (07231401015) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi I.U süüdistus KarS § 424 järgi Käskmenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav I.U

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, Õppimiskoht: XXX, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: Lõuna Politseiprefektuuri 17.01.2007 otsusega LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 11100 krooni ja lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

1. I.U süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 15 000 (viisteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX

Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „I.U, 1-07-14931, rahaline karistus“.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades

5 kuu jooksul 3000 (kolm tuhat) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

3. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada I.U suhtes lisakaristust, võttes I.U-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. Lisakaristuse 5 kuuline tähtaeg hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise kuupäevast ja lõpeb 5 kuu möödumisel.

4. I.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX

SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „I.U, 1-07-14931, kaitsjatasu“.

5. I.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.U, 1-07-14931, sundraha“.

6. I.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiasutusel seoses alkoholijoobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada

kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX

Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „I.U, 1-07-14931, joobe tuvastamise tasu“.

7. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. I.U suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

9. Kohtuotsuse ärakiri edastada teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

I.U süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Lõuna Politseiprefektuuri

17.01.2007 otsusega LS § 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 11100 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, uuesti ajal, mil karistus ei olnud kustunud, 1406.2007 kella 01.50 ajal juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

Seega pani I.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike

tõenditega, seejuures Lõuna Politseiprefektuuri 17.01.2007 otsusega nr 2602,06,019168,

14.06.2007 koostatud väärteoprotokolliga nr AB 916526, joobeseisundis meditsiinilse tuvastamise aktiga nr 3147/250, menetlusaluse isiku I.U süüd tunnistavate ütluste,

tunnistaja Marko Oleski ütluste, kahtlustatavana üle kuulatud I.U ütlustega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus

ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada

süüdistatavat KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 300

miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 15 000 krooni ning KarS § 66 lg 1 kohaselt määrataks rahalise karistuse tasumine osade kaupa 5 kuu jooksul igakuiste summadena mitte vähem kui 3000 krooni kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mõistetaks lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks.

3

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga.

Süüdistatavat ei ole varem kohtulikult karistatud, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab põhjendatuks

prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus määras, mis oleks ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra ületav, kuivõrd süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt ei ole

senised rahalise mõjutamise vahendid ja määrad oma oodatud mõju saavutanud ega ole

süüdistatavat mõjutanud edaspidi loobuma süütegude toimepanemisest. Seega selline

karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse.

Kuigi süüdistataval võib oma edaspidistes toimetustes mootorsõiduki juhtimise õigust vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele

kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada

KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava

puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga ja tema suhtes ei ole

varem lisakaristust kohaldatud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust

ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub prokuröri ettepanekus märgitud

lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik.

Märt Toming kohtunik