4-07-5746\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-07-5746

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-5746 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Riine Latserus`e (ik 46301164218) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase` poolt 26.09.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,012237 Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 -135 kohus otsustas

Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase` poolt 26.09.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,012237 muutmata ja Riine Latserus`e kaebus rahuldamata.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 10220075385591. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 29.08.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Sulev Erm`i poolt väärteoprotokoll nr AB919666 selle kohta, et 24.08.2007.a kella 19.50 ajal Pärnu linnas Vee tänaval juhtis R. Latserus mootorsõidukit eriliigiliste teede ristmikul ja ei andnud kõrvalteelt peateele välja sõites teed mööda peateed lähenevale jalgratturile, põhjustades liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja tervisekahjustus, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 159 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 järgi.

26.09.2007.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,07,012237 on R. Latserus`ele määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni.

4-07-5746 2 (3) Kaebuse sisu 12.10.2007.a laekus Pärnu Maakohtule R. Latserus`e kaebus antud väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks, kuivõrd trahvisumma moodustab 20% kaebaja igakuisest sissetulekust. Kaebaja kasvatab üksi kahte alaealist last, mistõttu on sellises suuruses trahvi maksmine R. Latserus`ele ülejõukäiv. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel A. Kase oma 26.10.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: - Kohtuvälises menetluses on R. Latserus tunnistanud oma süüd ning avaldanud kahetsust. Ütluste kohaselt oli ta vaadanud nii vasakule kui ka paremale, kuid ei märganud jalgratturit tulemas enne, kui toimus kokkupõrge. LE § 159 kohaselt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Eriliigiliste teede ristmikule viitas liiklusmärk nr 221 „anna teed“ ning selle järgi oli R. Latserus ka liigelnud, kuid tähelepanematusest oli tema teol tagajärg – varalise kahju ja tervisekahjustus liiklejale. - LS § 7417 alusel on võimalik määrata karistuseks rahatrahv maksimaalselt 300 trahviühikut või arest ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ühest kuni kolme kuuni. R. Latserus`ele on määratud karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, mis on alla keskmise määras, kuivõrd karistuse määramisel on arvestatud Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 57 lg 1 p 3 alusel kergendava asjaoluna kahetsust. - Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse määramise aluseid, on R. Latserus`ele määratud karistus vastavuses toime pandud süüteoga. Samuti ei ole kohtuvälisele menetlejale teadaolevalt menetlusaluse isiku poolt hüvitatud liiklusõnnetuses kannatada saanule varaline kahju, mis oleks võinud olla aluseks väärteomenetluse lõpetamiseks Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. - Kui määratud rahatrahvi ei ole võimalik tasuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul, siis on võimalik mõjuvatel põhjustel väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmisele pööramist edasi lükata VTMS § 209 lg 1 alusel. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta vastu võetud otsus muutmata ja R. Latserus`e kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et R. Latserus`e kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning kaebuses esitatuga. Samuti kaebaja oma kaebuses ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid ning nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et R. Latserus kuulub vastutusele võtmisele LS § 7417 lg 1 alusel. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane. Kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebaja on oma kaebuses palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud rahatrahvi vähendamist majanduslikel põhjustel.

LE § 159 kohaselt peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. LS § 7417 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline

4-07-5746 3 (3) kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

R. Latserus`t on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni minimaalmäära lähedases määras. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestanud isiku poolt väljendatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kohus asus seisukohale, et vaidlusaluse otsuse tühistamiseks puudub alus, kuivõrd väärteoasjas koostatud materjalidega on tõendamist leidnud kaebuse esitaja poolt 24.08.2007.a kella 19.50 ajal Pärnu linnas Vee tänaval liiklusõnnetuse põhjustamine, so R. Latserus, juhtides sõidukit eriliigiliste teede ristmikul, ei andnud kõrvalteelt peateele välja sõites teed mööda peateed lähenevale jalgratturile, millega kaasnes varaline kahju ja tervisekahjustus. LS § 2 lg 1 sätestatu kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist ning LE § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Käesoleval juhul kaebuse esitaja nimetatud nõudeid ei täitnud. KarS § 15 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja väide, so tegu on toime pandud tahtmatult, ei saa olla iseenesest asjas väärteomenetluse lõpetamise aluseks. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et arvestades võimalust mõjutada R. Latserus`t edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti teo raskust, on R. Latserus`ele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, so määratud rahatrahvi vähendamiseks või tühistamiseks, kuivõrd kohtuväline menetleja on juba arvestanud karistuse määramisel vastutust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust toime pandud teo suhtes. Samuti märgib kohus, et kohtuväline menetleja ei ole käesoleval juhul kasutanud oma seadusest tulenevat õigust lisakaristuse kohaldamisel, so LS § 7417 lg 2 näeb ette võimaluse sõiduki juhtimise õiguse äravõtmiseks LS § 7417 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtu hinnangul puudub antud juhul alus kaebajale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumise täitmisele pööramise edasilükkamiseks, kuivõrd R. Latserus ei ole oma kaebuses sellekohast taotlust esitanud.

Tulenevalt eelnevast kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel A. Kase` poolt 26.09.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,012237 ei kuulu tühistamisele ning R. Latserus`e kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik