1-07-13662\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-13662

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-13662

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Eevi Pant

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Sergei Sergejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Sergei Sergejev (isikukood: 37702103714; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Sergejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Sergejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

2 Sergei Sergejev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.05.2005.a kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust ärakandmata osa 3 aasta 11 kuud 6 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 19.05.2005.a ja lõpp on 25.07.2009.a.

Sergei Sergejevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses kinnises eluosakonnas. Vangistuse jooksul on vormistatud kinnipeetavale 6-korral distsiplinaarkaristusi. Samuti on kinnipeetavale kohaldatud isolatsiooni, kui kinnipeetav süstemaatiliselt on rikkunud sisekorraeeskirju, on osutanud füüsilist vastupanu vanglaametnike suhtes, kes täitsid oma igapäevaseid tööülesandeid. Samuti on keeldunud narkotestist, karjunud ja sõimanud ebatsensuursete sõnadega. Vabanemisel asub elama elukaaslase juurde Tallinnasse ja tööle firmasse „Akord“.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldajal on raske leida ühest seisukohta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas koos elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Formaalselt on võimalik kinnipeetav määrata elektroonilise valve alla, elukoht vastab tingimustele, teda ootab elukaaslane ja töökoht, kuid vangla materjalidest nähtuvalt ei ole kinnipeetav asunud õiguskuuleka käitumise teele.

Sergei Sergejev taotleb kohtult tingimisi vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Varem on kohtulikult karistatud 8 korda, vanglas viibib 2. korda. Kannab karistust röövimise eest, samuti sooritas ka vanglas kuriteo – tarvitas narkootikume.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, seega ei ole ta karistust kandes näidanud oma soovi käitumist muuta. Samuti on ta karistuse kandmise ajal toime pannud uue kuriteo. Selline käitumine ei anna alust eeldada, et tema varasemad ning käesolev karistus on teda mõjutanud. Arvestades isiku eelnevat karistatust, käitumist karistuse kandmise ajal, puudub veendumus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanedes katseaja nõudeid täidaks ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S. Sergejevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Sergejev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Sergejevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on ta korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, seega ei ole ta karistust kandes näidanud oma soovi käitumist muuta. Samuti on ta karistuse kandmise ajal toime pannud uue kuriteo. Selline käitumine ei anna alust eeldada, et tema varasemad ning käesolev karistus on teda mõjutanud. Arvestades isiku eelnevat karistatust, käitumist karistuse kandmise ajal, puudub

3 kohtul veendumus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanedes katseaja nõudeid täidaks ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi.

Arvestades S. Sergejevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik