Legislator Case Law & Legislation
1-07-13671\2 AI generated

1-07-13671\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-13671\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-13671

Legislator headnote

AI generated
1-07-13671\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-07-13671 «2 Vadim Tšernjajev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.06.2007.a kohtuotsusega KarS § 121; § 183 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mitme kuriteo eest, kergem karistus loeti kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti 2 aastat vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-13671

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-13671

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Eevi Pant

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vadim Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Vadim Tšernjajev (isikukood: 38106152217; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Vadim Tšernjajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Vadim Tšernjajev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.06.2007.a kohtuotsusega KarS § 121; § 183 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mitme kuriteo eest, kergem karistus loeti kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti 2 aastat vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 28.02.2007.a ja lõpp on 28.06.2008.a.

Vadim Tšernjajevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes on alustatud kriminaalasi narkootilise aine tarvitamise kahtlusega. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama oma vanemate juurde Tallinnasse, tööd loodab leida ehitusel.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Vadim Tšernjajevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava vanemad ei ole nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning tema tingimisi ennetähtaegse vabanemisega.

Vadim Tšernjajev taotleb kohtult tingimisi vabastamist, kuid ei ole nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Varem on kohtulikult karistatud 4-korral, vanglas viibib 3. korda. Kannab karistuse narkokuriteo ja kakluse eest. Narkootikume tarvitas 4 aastat, vanglas on sellekohane kriminaalasi algatatud.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Isiku suhtes on karistuse kandmise ajal alustatud uus kriminaalasi. See fakt näitab, et isik rikub reegleid võimalusel ning ta ei ole enda vanglas viibimisest teinud vastavaid järeldusi. Vabaduses olid isikul probleemid narkootikumidega. Vabanemisel puudub isikul töökoht, ta ei ole majanduslikult kindlustatud. Arvestades isiku varasemat karistatust, käitumist karistuse kandmise ajal, mil ta pani toime uue kuriteo, puudub veendumus selles, et isik alluks ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldaja kontrollile ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Tšernjajevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Tšernjajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Tšernjajevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Isiku suhtes on karistuse kandmise ajal alustatud uus kriminaalasi. See fakt näitab, et isik rikub reegleid võimalusel ning ta ei ole enda vanglas viibimisest teinud vastavaid järeldusi. Vabaduses olid isikul probleemid narkootikumidega. Vabanemisel puudub isikul töökoht, ta ei ole majanduslikult kindlustatud. Arvestades isiku varasemat karistatust, käitumist karistuse kandmise ajal, mil ta pani toime uue kuriteo, puudub kohtul veendumus selles, et isik alluks ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldaja kontrollile ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi.

3 Arvestades V. Tšernjajevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik