1-07-14998\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.märts 2007, Tallinn Kriminaalasja number 07231601602 Eeluurimiskohtunik Eda Murak Taotluse esitaja Prokuröri abi Ille Mardo Taotlus Vahistada kahtlustatav S.K Istungil osalenud isikud Sekretär Raivo Seppo Kaitsja Mariann Tusti Tõlk Maksim Tšurkin RESOLUTSIOON

Vahistada kriminaalasjas nr 07231601602 kahtlustatav S.K ik XXX, elukoht XXX.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Taotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas: Põhja PP Kesklinna Politseiosakond menetleb kriminaalasja nr 07231601602, milles alustati menetlust 26.03.2007.a. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi selles, et 26.03.2007.a. kella

17:00 paiku Tallinnas, XXX asuvast XXX üritas S.K varastada spordidressi

„Adidas“ maksumusega 1499.- krooni, kuid tema tegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

S.K suhtes tõkendi valikul tuleb võtta arvesse seda, et S.K on varem üks kord kriminaalkorras karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest ja ta on kandnud selle eest reaalset vanglakaristust. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et S.K kahtlustuses on Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses üks kriminaalasi samuti varavastaste kuriteoepisoodide toimepanemises, kus talle on kohaldatud kergemaliigiline tõkend ehk elukohast lahkumise keeld. Vaatamata sellele on S.K käitunud ikkagi viisil, mis on põhjustanud temale taas uue kahtlustuse esitamise. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse S.K II astme kuriteo toimepanemises, mille eest võib mõista karistuseks kuni 5-aastase vangistuse. Eelnevale tuginedes ning kahtlustust silmas pidades on alust arvata, et S.K võib vabaduses viibides jätkuvalt toime panna kuritegusid või võimaliku vangistuse kartuses kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda ning selliselt takistada kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimist.

Põhiseadusest tulenevalt on tõkendi – vahi all pidamine – eesmärk välistada kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumine ja uute kuritegude toimepanemine.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 130 lg 2 ja 131 lg 1, 2, ringkonnaprokuröri abi taotleb luba vahistada kahtlustatav S.K ik XXX, venelane, EV kodanik, töökoht XX, elukoht XXX.

Kahtlustatav S.K ei ole nõus vahistamisega, soovib viibida vabaduses. Tal on olemas elukoht ja töökoht, tae in hakka kõrvale hoiduma menetlusest ega pane toime uusi kuritegusid.

Kaitsja toetab kahtlustatava seisukohta ning leiab, et kahtlustataval on kindel eluja töökoht ning see, et isik paneb toime uusi kuritegusid, on oletuslik.

Kohus, ära kuulanud prokuröri taotluse ja kahtlustatava seletused, samuti kontrollinud esitatud materjale, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning juhindudes KrMS §-dest 21;

24 lg 4; 130; 131; 132 ja PS § 20 sätetest asub kohtunik seisukohale, et S.K tuleb vahistada.

Kahtlustatav S.K-le on esitatud kahtlustus II astme kuriteo toimepanemises. Esitatud materjalidest nähtuvalt on nimetatud kahtlustus põhjendatud. Kahtlustatav on varem kohtu poolt karistatud ühel korral. Käesoleval ajal on menetluses veel üks kriminaalasi, kus kahtlustatava suhtes on kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatava elukoha ja töökoha olemasolu, samuti juba kohaldatud tõkend, ei ole taganud kahtlustatava seadusekuulekust, seega on kohtul põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides võib kahtlustatav jätkata kuritegude toimepanemist ning tema suhtes tuleb rakendada karmimat tõkendit. Arvestades asjaoluga, et eeldatavaks karistuseks on vangistus, on alus arvata, et kahtlustatav võib vabaduses viibides hakata kõrvale hoiduma menetlusest ning sellega takistada kriminaalasja tavapärast kulgu.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et on seaduslikud alused S.K vahistamiseks.

Eda Murak eeluurimiskohtunik