1-07-13270\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-13270

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.I KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui D.I 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-07-13270 kohtueelses menetluses 04278002551 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Anna Jänes Kriminaalasi

D.I süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav D.I

elukoht X isikukood xxx kriminaalkorras karistamata 22.03.2006 kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld

Kaitsja määratud korras Anu Pärtel

2 2

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

D.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

kaotab kehtivuse D.I esimesest registreerimisele ilmumisest kriminaalhooldusosakonda.

Välja mõista D.I-lt riigituludesse menetluskuludena:

• 5400.- krooni sundraha,

• 2875.- krooni ekspertiisikulu,

• 52 krooni 10 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu,

• 2057 krooni 74 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „D.I, 1-07-13270, menetluskulud“ või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida: „D.I, 1-07-13270, menetluskulud“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 423, § 417).

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 1504 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli

süüdistatav D.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu teadmiseks kannatanu D.J.; allkirjaleht liita kriminaalasja nr 1-07-13270 toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

3 3

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 27.11.2007 sõlmitud kokkuleppes

D.I süüdistatakse selles, et tema 12.06.2004.a kella 15.00 paiku

viibides Tartumaal, Rannu vallas, Kureküla küla kaupluse vahetus läheduses, selle eest, et D.J. oli teda rünnanud kaupluses, lõi D.J. kaks korda rusikaga näo piirkonda,

tekitades kannatanule nahaaluse verevalumi ja pehmete kudede turse näol ning füüsilist valu. Sellega D.I pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise ja tervise kahjustamise.

Karistus 27.11.2007 sõlmitud kokkuleppes KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav D.I-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane

toime 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja

täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid

ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav D.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on D.I suhtes

4 4

süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb D.I hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 2057 krooni 74

senti (553 krooni 24 senti + 1504 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9)

- 2875.- krooni ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3, lk 17),

- 52 krooni 10 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu

(KrMS § 175 lg 1 p 5, lk 51).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 553 krooni 24 senti (lk 42).

Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 1504 krooni 50 senti süüdistatav D.I kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks nn üldmenetluse korras. Kohtuistungi

rakenduslikus osas, enne kohtuliku uurimisega alustamist selgus, et edasiselt on

kriminaalasja võimalik menetleda kokkuleppemenetluse korras ning kohus jätkaski kriminaalasja menetlemist kokkuleppemenetluse korras.

Korra § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks kriminaalasja kohtulikuks

üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on

kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2

lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Kaitsja osales menetluses 3 pooltunni ulatuses. Seega: (900 x 1,0) + 3x (125 x 1,0 ) = 900 + 375 = 1275. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1275 kroonile käibemaks 18%, see on 1275 + 229,5 = = 1504,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 1504 krooni 50 senti.

KrMS § 180 lõikes 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu.

Seonduvalt süüdistatava kaitsja esitatud taotlusega, jätta osa menetluskuludest KrMS

§ 180 lg 3 alusel riigi kanda, peab kohus vajalikuks märkida, et kuna D.I on töövõimeline isik, kohtule avaldatust nähtuvalt teeb ta juhutöid ning kriminaalasjast ei nähtu andmeid D.I töövõimetuse või töövõime kaotuse kohta, siis pole kohtul alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Juhul

5 5

kui D.I ei ole koheselt võimalik menetluskulusid hüvitada, siis on tal seda

võimalik teha pikema ajaperioodi vältel kohtutäituri vahendusel vastavalt

võimalustele. D.I enda otsustada on, kui palju ta soovib tööl käia ja sellest sissetulekut saada ning kui kiiresti ta hakkab menetluskulusid riigile hüvitama.

Arvestades D.I senist faktilist käitumist – avaldas kohtuistungil, et ta teeb juhutöid, siis on tal olemas piisav varanduslik seis töötamisest saadavast sissetulekust menetluskulude tasumiseks. Arvestades toimepandud kuriteo iseloomu (KarS § 121),

ei ohusta kohtu hinnangul menetluskulude hüvitamine D.I resotsialiseerumisväljavaateid. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et menetluskulud oleksid olnud väiksemad, kui

kokkuleppemenetluse kohaldamisega oleks D.I nõustunud varasemalt ning

kriminaalasja ei oleks saadetud kohtusse üldmenetluse korras. Sellisel juhul olnuks kaitsjatasu kohtumenetluses osalenud kaitsjale ligi poole väiksem. Ja kui kriminaalasjas oleks kokkuleppemenetlust kohaldatud enne 2007.a, siis olnuks ka väljamõistmisele kuuluv sundraha väiksem.

Heli Sillaots kohtunik