Legislator Case Law & Legislation
1-07-13332\3 AI generated

1-07-13332\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-07-13332\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-13332 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13332 (07231401480) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk Kriminaalasi D.I süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav D.I, elukoht: XXX; isikukood: XXX; k...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-13332

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13332 (07231401480)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk

Kriminaalasi D.I süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokuröri abi

Aleksander Tšitšerov Süüdistatav

D.I, elukoht: XXX; isikukood: XXX;

kodakondsus- EV; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel;

töökoht: AS ; Kriminaalkorras varem karistatud : 04.08.2004.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 p 2 ; 197 lg 1 järgi rahalise karistusega 3750 krooni Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 19.09.2007 Kaitsja

Veljo Viilol

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.I KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista D.I-le 1 kuu vangistust .

2 KarS § 73 lg 1 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui D.I ei pane 18- kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 alusel mõista D.I-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

D.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev 26.11.2007.a.

Välja mõista KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral

1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1539.90 ( üks tuhat viissada kolmkümmend üheksa ) krooni ja 90 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti

Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX, märkides maksekorraldusele „D.I, 1- 07-13332.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

D.I, olles 25.06.2003.a. karistatud LS § 74’19 alusel rahatrahviga 18000 krooni,

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 12.08.2007.a. kella 03.10 paiku juhtis mootorsõidukit XXX, reg. märgiga XXX, olles joobeseisundis.

Seega D.I pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest,.

D.I süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. väärteoprotokoll nr

AB564533 /t.l. 4/ millest nähtub, et 25.05.2003 juhtis D.I mootorsõidukit

alkoholijoobes; otsusest väärteoasjas nr 2370,03,008293 7t.l. 6/ nähtub, et 25.06.2003.a.

karistati D.I LS § 74’19 alusel rahatrahviga 18000 krooni; väärteoprotokollist nr AB961661 /t.l.8/ nähtub, et 12.08.2007.a. kell 03.10 peeti kinni D.I, kes juhtis

mootorsõidukit joobeseisundis; alkoholijoobe tuvastamise protokollist /t.l. 97 nähtub, et 12.08.2007.a. kell 03.10 esines D.I alkoholijoove 0,95 mg/l ; tunnistaja Maksim

3 Pekarski ülekuulamise protokollist /t.l.10/ nähtub, et 12.08.2007.a. kella 03.10 paiku märkas autopatrullis olles Turba alevikus kaupluse eest sõitma hakanud sõiduautot BMW 525, mille juhtimisviis tundus kahtlane ja ebakindel. Peatas nimetatud auto Metsa 3 maja juures, autot

juhtis ilmsete joobetunnustega D.I, kellel puudus ka juhtimisõigus,

sündmuskohal mõõdeti juhi ühes liitris väljahingatavas õhus 0,95 mg alkoholisisaldust,

millega juht nõustus, sõiduk sund teisaldati ; kahtlustatav D.I ülekuulamise protokollis /t.l.14-16/ seletas , et 11.08.2007.a. pidas Nissis Metsa t krundil sõbra sünnipäeva,

alustati kl 20.30, tema jõi 5 poole liitrist õlut ja kolme peale 0,7 liitrise viina, alkoholi

tarbimise lõpetas kell 23, kuna hiljem oli vaja üks sõpradest Turbasse viia. Enne autorooli

istumist kell 02.30 paiku tundis ennast kainena, viis autoomaniku enda juurde magama ja sõitis siis Turbasse , maja juures märkas enda auto järel vilkuriteta politseiautot ning kui ta peatus, et sõber saaks autost väljuda, tuli politsei ja küsis dokumente, dokumendid olid korras, siis paluti alkomeetrisse puhuda ja tuvastati joove 0,95 mg/l . Ta oli tuvastatud joobega nõus ja koostati protokoll.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav D.I on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. D.I on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on

kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab, on tasunud talle varasemalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid . D.I-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku

süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise

huvidest ja samuti võimalust mõjutada D.I edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, leiab kohus, et D.I on võimalik karistada lühiajalise tingimusliku vangistusega .

Kohtunik