1-07-13340\4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-07-13340

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19 november 2007. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-13340 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak Taotlus Rainis Pikksöödi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu RAINIS PIKKSÖÖT

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: puudub kindel elukoht; isikukood 38303146516 RESOLUTSIOON

Jätta Rainis Pikksööt tingimisi enne tähtaeg vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rainis Pikksööt on Tartu Maakohtu 06.09.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-11070 süüdi tunnistatud KarS § 349 järgi ja karistuseks on mõistetud 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Saare Maakohtu 25.07.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 7 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõistetud 8 kuud 7 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.04.2007.a ja lõpeb 14.04.2008.a, ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 29.10.2007.a. 25.10.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1

2 (2) alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Rainis Pikksööt on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 22.06.1998.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 141 lg 1 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust 2-aastase katseajaga; 2) 19.06.2000.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi 5 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust; 3) 01.02.2001.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust; 4) 26.09.2001.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 176 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 11 kuud 23 päeva vabadusekaotust; 5) 09.03.2004.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 5 kuud vangistust; 6) 08.09.2004.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust; 7) 25.07.2005.a Saare Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust 18-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja ei toeta oma ettekandes Rainis Pikksöödi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal puudub kindel elukoht. Kinnipeetav selgitas istungil, et sooviks vabaduses asuda õppima ja proovima elada seaduskuulekat elu. Prokurör ei ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna tal on menetluses mitmeid kriminaalasju, milles Rainis Piksööt on kahtlustatava.

Kohus leiab, et Rainis Pikksööti ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada vangistusest. KarS §

76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Rainis Pikksööt on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 6 kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käeoleval juhul on süüdimõistetu isik, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega. Mingeid järeldusi ei ole ta varasematest karistustest teinud, vaid on jätkanud pidevalt uute kuritegude toimepanemist. Praegu kannab ta vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. See seab kahtluse alla tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse kohaldamiseks eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Peale selle on kohtule esitatud andmed selle kohta, et kinnipeetavat on alust kahtlustada katseajal väga mitmete uute kuritegude toimepanemises (22 kuriteoepisoodi).

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, § 432.

Kohtunik