1-07-2287\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-076-2287

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

20.novembril 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Silva Rood kaitsja adv. Anne Vissak, Karl Saavo ja Aivar Kello arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav L.Z, , EV kodanik, isikukood xxx, sünd. xxx

emakeel–eesti keel, keskeriharidus, vabaabielus, 2 last, elukoht: X, kriminaalkorras varem karistatud 5 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2,3 ja § 141 lg 2 p 1,3,4 järgi, süüdistatav A.G, , EV kodanik, isikukood xxx, sünd. xxx

emakeel–eesti keel, keskharidus, elukoht: X, kriminaalkorras varem karistatud 5 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, kannab karistust Murru Vanglas, süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4 ja süüdistatav E.H, , EV kodanik, isikukood xxx, sünd. xxx emakeel–eesti keel, haridus 10 klassi, elukoht: X, kriminaalkorras varem karistatud 8 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

L.Z-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 139 lg

2 p 2 ettenähtud kuriteo,

- ööl vastu 10.08.2001.a tungis sisse ukselengi lõhkumise teel Tartus, P. 11a asuvasse T.T.

eluruumi tuulekotta ja varastas sealt salaja T.T. kuuluvad 2 jalgratast: Schwinn Frontier väärtusega 5000 krooni ja Tunturi Citi Madonna väärtusega 2500 krooni, samas murdis L.Z sisse ukse tabaluku lõhkumise teel T.T. kuuluvasse kuuri ja varastas sealt tikksae väärtusega 1000 krooni ja võtmete komplekti väärtusega 200 krooni, tekitades T.T. kahju kokku 8700 krooni. ajavahemikus 16.08.2001.a kella 18-st kuni 17.08.2001.a kella 11-ni tungis sisse kuuri seina lõhkumise teel Tartus, K. 67 hoovis asuvasse R.K. kuuluvasse kuuri ja varastas sealt salaja R.K. kuuluvad 3 jalgratast: Sarda Eldorado väärtusega 3160 krooni, Bisan Trophy väärtusega 2895 krooni ja lastejalgratta Sarda Kitty väärtusega 1575 krooni, tekitades R.K. kahju kokku 7630 krooni.

Seega L.Z pani toime võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK § 139 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo s.o. KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- ööl vastu 24.05.2002.a grupis koos A.G ja E.H-ga tungis sisse ukse avamise teel Tartu maakonnas R vallas T külas asuvasse S.B. kuuluva maamaja kõrvalhoonesse ja varastas salaja S.B. kuuluvad murutrimmeri Partner väärtusega 2500 krooni,1 rulli kasvuhoone kilet väärtusega 1500 krooni, 2 spinningut väärtusega kokku 1200 krooni, 1 spinningu väärtusega 150 krooni, 120 liitrit diiselkütet väärtusega kokku 840 krooni,

4 kanistrit väärtusega kokku 200 krooni, 40 liitrit bensiini 95 väärtusega kokku 250 krooni, 2 kanistrit väärtusega kokku 60 krooni, elektridrelli väärtusega 500 krooni, elektridrelli väärtusega 600 krooni, löökdrelli väärtusega 1200 krooni, nurklõikuri väärtusega 1200 krooni,

40 kg kopraliha väärtusega kokku 2000 krooni, 40 kg sealiha väärtusega kokku 1200 krooni, 2 komplekti –akulaadija ja starter väärtusega kokku 3000 krooni ja 2 muruniidukitera väärtusega, kokku 400 krooni. Tekitades kannatanule kahju kokku 16800 krooni.Sõites kannatanu elukohast varastatud esemetega minema, asus kannatanu S.B. L.Z-i, E.H ja A.G jälitama, et tõkestada kurjategijate lahkumist. Jälitamise tulemusena sõitsid L.Z, E.H ja A.G tupikteele, kus L.Z ja A.G väljusid autost ning A.G ähvardas kannatanut relvataolise esemega, suunates relvataolise eseme kannatanu suunas, mille tõttu kannatanu põgenes ja L.Z, E.H ja A.G said kuriteo lõpule viia.

Seega L.Z pani toime võõra vara röövimise ähvardusega kasutada vahetult elule ja tervisele ohtlikku vägivalda relvana kasutatava muu esemega, isikute grupi poolt, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, s.o. KrK § 141 lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud KrK § 141 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo

- ööl vastu 24.05.2002.a grupis koos L.Z-i ja E.H-ga tungis sisse ukse avamise teel Tartu maakonnas R vallas T külas asuvasse S.B. kuuluva maamaja kõrvalhoonesse ja varastas salaja S.B. kuuluvad murutrimmeri Partner väärtusega 2500 krooni,1 rulli kasvuhoone kilet väärtusega 1500 krooni, 2 spinningut väärtusega kokku 1200 krooni, 1 spinningu väärtusega 150 krooni, 120 liitrit diiselkütet väärtusega kokku 840 krooni,

4 kanistrit väärtusega kokku 200 krooni, 40 liitrit bensiini 95 väärtusega kokku 250 krooni, 2 kanistrit väärtusega kokku 60 krooni, elektridrelli väärtusega 500 krooni, elektridrelli väärtusega 600 krooni, löökdrelli väärtusega 1200 krooni, nurklõikuri väärtusega 1200 krooni,

40 kg kopraliha väärtusega kokku 2000 krooni, 40 kg sealiha väärtusega kokku 1200 krooni, 2 komplekti –akulaadija ja starter väärtusega kokku 3000 krooni ja 2 muruniidukitera väärtusega, kokku 400 krooni. Tekitades kannatanule kahju kokku 16800 krooni. Sõites kannatanu elukohast varastatud esemetega minema, asus kannatanu S.B. L.Z-i, E.H ja A.G jälitama, et tõkestada kurjategijate lahkumist. Jälitamise tulemusena sõitsid L.Z, E.H ja A.G tupikteele, kus L.Z ja A.G väljusid autost ning A.G ähvardas kannatanut relvataolise esemega, suunates relvataolise eseme kannatanu suunas, mille tõttu kannatanu põgenes ja L.Z, E.H ja A.G said kuriteo lõpule viia.

Seega A.G pani toime isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK § 141 lg 2 p

2 järgi ettenähtud kuriteo, võõra vara röövimise ähvardusega kasutada vahetult elule ja tervisele ohtlikku vägivalda relvana kasutatava muu esemega, isikute grupi poolt, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, s.o. KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud KrK § 139 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo

- ööl vastu 24.05.2002.a grupis koos L.Z-i ja A.G-ga tungis sisse ukse avamise teel Tartu maakonnas R vallas T külas asuvasse S.B. kuuluva maamaja kõrvalhoonesse ja varastas salaja S.B. kuuluvad murutrimmeri Partner väärtusega 2500 krooni,1 rulli kasvuhoone kilet väärtusega 1500 krooni, 2 spinningut väärtusega kokku 1200 krooni, 1 spinningu väärtusega 150 krooni, 120 liitrit diiselkütet väärtusega kokku 840 krooni,

4 kanistrit väärtusega kokku 200 krooni, 40 liitrit bensiini 95 väärtusega kokku 250 krooni, 2 kanistrit väärtusega kokku 60 krooni, elektridrelli väärtusega 500 krooni, elektridrelli väärtusega 600 krooni, löökdrelli väärtusega 1200 krooni, nurklõikuri väärtusega 1200 krooni,

40 kg kopraliha väärtusega kokku 2000 krooni, 40 kg sealiha väärtusega kokku 1200 krooni, 2 komplekti –akulaadija ja starter väärtusega kokku 3000 krooni ja 2 muruniidukitera väärtusega, kokku 400 krooni. Tekitades kannatanule kahju kokku 16800 krooni.

Seega E.H pani toime võõra vara salajase varguse, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK § 139 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo s.o. KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.Z-ile karistuseks 10 kuud vangistust. KrK § 141 lg 2 p 1,3,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.Z-ile karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata L.Z-i eelvangistuses viibitud aeg 17.08.2001- 19.08.2001 s.o. 3 päeva, 13.06.2002-14.10.2002.a.s.o.4 kuud ja 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevaga otsusega mõistetud 2 aasta 7 kuu ja 25 päeva vangistust Viljandi Maakohtu 18.02.2002.a. otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristusena mõista 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega hakata arvestama kohtuotsuse täitmisele pööramisest.

L.Z-ilt kuulub väljamõistmisele T.T. tsiviilhagi 6200 krooni nõudes ja R.K. tsiviilhagi 6555 krooni nõudes ning solidaarselt koos A.G ja E.H-ga S.B. tsiviilhagi 16 650 krooni nõudes. KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.G-le karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.G eelvangistuses viibitud aeg 13.06.2002- 14.06.2002.a.s.o.2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel palun liita mõistetud karistusega Tartu Maakohtu 22.06 2004.a. otsusega mõistetud karistus 4 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Karistuse kandmise algust palun hakata arvestama alates 20.05.2005.a. A.G-lt kuulub väljamõistmisele solidaarselt koos L.Z-i ja E.H-ga S.B. tsiviilhagi 16 650 krooni nõudes. KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.H-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära s.o. 10 000 krooni. E.H-lt kuulub väljamõistmisele solidaarselt koos A.G ja L.Z-iga S.B. tsiviilhagi 16 650 krooni nõudes.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepe arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.Z, A.G ja E.H tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistustes ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

T.T. le on tekitatud materiaalset kahju 8700 krooni, tsiviilhagi on esitatud 6200 krooni nõudes (tl.29,30) R.K. on tekitatud materiaalset kahju 6055 krooni, tsiviilhagi on esitatud

6555 krooni nõudes (tl.39-40) S.B. on tekitatud materiaalset kahju kokku 16 800 krooni, tsiviilhagi on esitatud 16 650 krooni nõudes (tl.64-66).

Süüdistatavatelt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § alusel

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kriminaalasja

materjalidest koopia tegemise kulu ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks kümme L.Z

(10) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KrK § 141 lg 2 p 1,3,4 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) L.Z aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks, lugedes kergem L.Z-ile karistus kaetuks raskemaga, kolm (3) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.08.2001- L.Z-i

19.08.2001 s.o. kolm (3) päeva, 13.06.2002-14.10.2002.a.s.o. nrli (4) kuud kaks (2) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) aastat seitse L.Z-ile

(7) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevaga otsusega mõistetud kaks (2) aastat seitse (7)

kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust Viljandi Maakohtu L.Z-ile

18.02.2002.a. otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa ( 28) päeva vangistuse võrra ja liitkaristusena mõista kaks (2) L.Z-ile aastat üksteist (11) kuud kakskümmend kolm (23) päeva vangistust.

L.Z-ile mõistetud karistuse kandmise aega hakata arvestama tema vanglasse saabumisest.

L.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada tema karistuse kandmisele asumisest.

Süüdi tunnistada KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4 järgi ja mõista karistuseks kolm A.G

(3) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.06.2002- A.G 14.06.2002.a.s.o. kaks (2) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) aastat üksteist (11) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusega kaks (2) aastat üksteist

(11) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust A.G-le Tartu Maakohtu

22.06 2004.a. otsusega mõistetud karistus neli (4) aastat viis (5) kuud kakskümmend viis (25)

päeva vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista neli (4) aastat viis (5) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust. A.G-le mõistetud karistuse kandmise algust hakata arvestama alates 20.05.2005.a.

Süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista karistuseks rahaline E.H karistus kakssada (200) päevamäära s.o. kümme tuhat (10 000) krooni riigituludesse.

E.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 310 alusel välja mõista , A.G-lt ja E.H-lt L.Z-ilt

solidaarselt kuusteist tuhat kuussada viiskümmend (16 650) krooni S.B. kasuks, L.Z-ilt kuus tuhat kakssada (6200) krooni T.T. kasuks ja kuus tuhat viissada viiskümmend viis (6555) krooni R.K. kasuks.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud: jalgratas Tunturi City Madonna, mis on tagastatud omanikule T.T. le, jalgratas Sarda Kitty, mis on tagastatud omanikule R.K. ja spinning, mis on tagastatud omanikule S.B., vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha

L.Z-ilt

ja A.G-lt kummaltki E.H-lt üheksa tuhat (9000) krooni ja viis tuhat nelisada (5400) krooni, kriminaalasja materjalidest koopia tegemise kulud , L.Z-ilt

A.G-lt ja E.H-lt igaühelt kakssada kolmkümmend neli (234) krooni, kaitsjatasud viis tuhat ükkssada kakskümmend üks (5121) krooni 20 senti, L.Z-ilt A.G-lt E.H-lt viis tuhat kolmkümmend kuus (5036) krooni 24 senti ja neli tuhat (4000) krooni 20 senti.

Rahaline karistus tuleb tasuda kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik