1-07-14016\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-14016

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-14016

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalja Duškina

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Juri Buršin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Juri Buršin (isikukood 37707063715; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Buršin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Murru Vangla esitas 07.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Buršin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Juri Buršin tunnistati süüdi 20.12.2006.a. Narva KM poolt KarS § 183 lg2 p2 – 2 aastat vangistust, KarS § 185 lg2 p2 – 3 aastat vangistust; KarS § 202 lg2 p2 – 6 kuud vangistust; KarS § 64 lg1 alusel liitkaristuseks – 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg2 alusel suurendada 04.10.2004.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata osa võrra (2 aastat ja 19 päeva) ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust

2

Karistuse kandmise algus oli 20.03.2006 ja on lõpp – 08.06.2009.a.

Kinnipidamiskohas kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Juri Buršinil on suhted eluosakonnas rahuldavad. Väljaspool vanglat suhtleb vanemate ja pojaga kirja ja telefoni teel. Kokkusaamistel ei käi. Lühiajalisel väljasõidul käinud ei ole. Hagi on tasumata. On avaldanud soovi osaleda „Convictuse“ tugigrupis. Külastab regulaarselt vangla kirikut. Meeldib jalgpall ja kitarrimäng. Tegeleb tervise huvides kehakultuuriga. Buršini suhtes on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 274 lg1 tunnustel. Buršin väidab, et enne vangistust alkoholi ei tarbinud, küll aga narkootikume. Oma sõnul tarvitas heroiini ja sai metadooni ravi. Samuti suitsetas kanepit ja süstis varasematel aegadel amfetamiini. Väidab, et tarvitas harvem kui kord nädalas. Vanglas narkootikumide tarbimist fikseeritud ei ole. Soovib tulevikus loobuda narkootikumidest, sest seostab oma kuritegelikku käitumist narkootikumide tarbimisega. Distsiplinaarkorras karistatud kahel korral noomitusega, põhjusteks keelatud eseme omamine ja vanglaametniku korralduse eiramine. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Buršin on ühiskonnale laiemas mõistes ohtlik. Ohustatud on eelkõige noorsugu, kes tarbivad või võivad hakata narkootikume tarbima. Oht on tõenäolisem olukorras, kui hakkab ise tarbima uuesti narkootikume, sest on ise nende hankimisest ja müügist otseselt sõltuv.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta taotlust Juri Buršin ennetähtaegseks vabastamiseks.

Juri Buršin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokuröri hinnangul on J.Buršini ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J.Buršin kannab karistust narkokuriteo eest, eelnevalt on teda 7 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimane kuriteo ta pani toime katseaja jooksul. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et J.Buršin ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal olid pidevalt probleeme distsipliiniga just vabaduses olles.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Juri Buršin ja prokuröri arvamuse, leiab, et Juri Buršin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Buršin isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J.Buršin kannab karistust narkokuriteo eest, eelnevalt on teda 7 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimane kuriteo ta pani toime katseaja jooksul. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et J.Buršin ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal olid pidevalt probleeme distsipliiniga just vabaduses olles.

Arvestades Juri Buršin poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

T. Bogdanova Kohtunik