1-07-12526\81-07-12526\8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-12526

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-12526 (07730000478)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Britt Pallo

Kriminaalasi Sigrud Tarmu ja Liana Sepa süüdistuses KarS § 239 järgi

Prokurör Eneli Pau

Süüdistatav 1. L i a n a SEPP - isikukood 49103014242; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukohtXXX; Tallinna Teeninduskooli I kursuse õpilane; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole;

Kaitsja advokaat Talvi Vaske

Kaitsja

advokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Käitumiskontrolli ajal on L. SEPP kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 8 alusel on ta kohustatud täitma järgmise kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja poolt märgitud sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata L. Sepale kriminaalhooldaja

KarS § 87 lg 2 alusel allutada Sigrid Tarmu kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks.

Käitumiskontrolli ajal on S. Tarmu kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 8 alusel on ta kohustatud täitma järgmise kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata S. Tarmule kriminaalhooldaja.

KrMS § 188 alusel, alaealistel vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda nende vanematelt - G S`alt (elukoht: XXX) ja S T`lt (elukoht: XXX)

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS S. Tarmu ja L. Sepp 26.04. 2007.a. õhtust kuni 27.04.2007.a. varahommikuni osalesid Tallinnas Kaarli pst.13 kinnistul asuva mälestussamba juurest alguse saanud massilistes korratustes, mis algasid politseiametnikele vastuhakkamisega ning jätkusid Tallinna kesklinnas rüüstamiste, purustamiste ja süütamistega. L. Sepp ja S. Tarmu, olles märatseva massi liikmed, 26.04.2007.a. õhtusel ajal olles Tallinnas Pärnu mnt. 19 asuva AS-ile Mariel kuuluva Westmani Äri ees, korjasid maast erinevaid, teiste massi liikmete poolt kaupluse rüüstamise käigus väljaloobitud esemeid (juuksevärvid, šampoonid jms.) ning pani need endale kotti, et võõraid vallasasju kasutada oma äranägemisel.

3

Massilistes korratustes osalejana on L. Sepp ja S. Tarmu osalenud Westmani Äri rüüstamises ja sellega toime pannud KarS § 239 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu. Süüdistatavate, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse S. Tarmu ja L. Sepa süüdi tunnistamist, nende karistusest vabastamist ning mõjutusvahendi kohaldamist, milleks KarS § 87 lg 1 p 2 alusel on allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks, mil nad on kohustatud järgima kõiki KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning täitma kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis.

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 239 järgi tunnistasid L. Sepp ja S. Tarmu end kohtuistungil süüdi ja kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et S. Tarmu ja L. Sepa eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud S. Tarmu ja L. Sepa käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada KarS § 239 järgi, nad karistusest vabastada ning kohaldada neile mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni).

KrMS § 188 alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealiste vanematele , kui neil endil puuduvad vajalikud vahendid kulude tasumiseks.

Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetute ja neid kasvatavate emade varalist seisundit, alaealiste süüdimõistetute resotsialiseerumisväljavaateid ja leiab, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskulusid (s.o. osa sundrahast) riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik