1-07-9570\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 nr. 1-07-9570

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. novembril 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9570 /07237300515 / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 05. novembril 2007.a. Kriminaalasi G.I süüdistuses KarS § 266 lg.2 p.1 järgi lühime- netluses Prokurör Katrin Tron Kaitsja Eva Tibar SÜÜDISTATAV: G.I– Elukoht –ametlik puudub, sünniaeg XXX ,isikukood XXX, töökoht puudub, algharidus ,varem karistatud 7-l korral :

1. Tallinna Linnakohtu poolt 08.03.1996.a. KrK § 139 lg.2 p.3 alusel tingimisi vabadu-

sekaotus 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2. Harju Maakohtu 10.10.1996.a. KrK § 139 lg.2 p.2,3, -§ 15 lg.2 alusel vabadusekaotus

10 kuud;

3. Harju Maakohtu poolt 28.05.1998.a. KrK § 139 lg.2 p.2,3, -§ 15 lg.2 alusel vabaduse-

kaotus 6 kuud;

4. Harju Maakohtu poolt 30.11.2004.a. KarS § 199 lg.2 p.4,8; § 266 lg.1 alusel 1 aastane

vangistus;

5. Harju Maakohtu poolt 11.04.2006.a. KarS § 199 lg.2 p.4,8 alusel vangistus 6 kuud;

6. Harju Maakohtu Tartu mnt. kohtumaja poolt 18.01.2007.a. KarS § 199 lg.2 p.4,8-§ 25

lg.2 ; § 266 lg.2 p.1 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat;

7. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 02.04.2007.a. KarS § 266 lg.2 p.1 alusel rahaline karistus 10200 krooni. Tõkend- vahistamine alates 07.06.2007.a.

RESOLUTSIOON

2 Juhindudes KrMS §-dest 180 lg.1 ,238 lg.2 ,§ 311-313, 315 lg.4,5 :

Mõista G.I süüdi KarS § 266 lg.2 p.1 järgi ja karistada 3 (kolme) kuulise vangis-

tusega. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista G.I-le 2 (kaks)kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Tartu mnt. kohtumaja 18.01.2007.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistust. 8(kaheksa) kuud KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg alates 06. juunist 2007.a. karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise alguse kuupäev s.o. 06.06.2007.a.

Mõista välja KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud osaliselt .- krooni G.I-lt 2700

(kaks tuhat seitsesada) sundraha ja (seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja 50 796.50

senti ) kaitsjatasu riigituludesse. T

asuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „G.I 1-07-9570, kohtukulud” . Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord .

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale.

Süüdistus .

G.I olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, 05.06.2007.a. kella 04.13 paiku tungis sisse tabaluku lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt XXX asuvasse T P’le kuuluvasse pooleolevasse eramusse. Samuti oli omavoliliselt sisse tunginud tabaluku lahti murdmise teel hoones asunud katlaruumi. Sisse-tungimise käigus tekitas lukkude lõhkumisega T P’le varalist kahju 100.-krooni.

Sellega G.I pani toime KarS § 266 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi. Kohus kuulanud ära süüdistatava kohtuistungil sisuliselt süüd tunnistava ütluse ning kont- rollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid , asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning G.I käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg.2 p.1 järgi s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises ,isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi. G.I keeldus eeluurimisel ütluste andmisest, kuid kohtuistungil tunnistas , et viibis kõnealuses pooleliolevas eramus Tiskre külas 05. juunil 2007.a., kuid eitas ukse tabaluku lõh- kumist, väites, et uks ei olnud tema majja minnes lukustatud. Kohus leiab, et KarS § 266 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis on täidetud, kuna

3 G.I tungis valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse s.o. T P’le kuuluvasse poo- leliolevasse eramusse, antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas uks oli lukustatud või lõhkus süüdistatav tabaluku. Samuti on G.I isikuks, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid :

- Toimikus /lk 3/ asuv ettekanne, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega

/t.l6-21/ , asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /t.l. 22-23/ , kannatanu T P ülekuulamise protokoll /t.l. 4-5/

Nende kirjalike tõenditega on tuvastatud, et XXX T P pooleliolevas eramus viibis 05.06.2007.a. G.I. T P kannatanuna antud ütluste kohaselt tuli tema telefonile öösel häire, et XXX asuvasse

pooleolevasse majja on sisse murtud ning kohale jõudes avastas ajutise välisukse tabaluku lahtilõhutuna ja majja sisenedes tuli talle vastu 50-60.aastane meeskodanik, kes osutus G.I-ks . Sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja fototabelitest nähtub, et välisukse tabaluku kramp on

kruvidest puruks murtud ja kramp koos tabalukuga uksepiidast väljas. Majas sees on

katlamaja uksel olev tabaluku kramp muljumisjälgedega ja ukse kõrval maas on avatud asendis tabalukk.

Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod küll tõendavad, et välisukse ja

katlaruumi ukse tabalukk oli lahti murtud, kuid kas seda tegi G.I või eeluurimisel

tuvastamata isik, ei ole toimikus olevate kirjalike materjalidega üheselt tuvastatud. Sellest

tulenevalt puudub alus süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi 100.-krooni, kuna puuduvad vastuvaidlematud tõendid, et süüdistatav tabalukud lõhkus. Ise ta seda fakti eitab.

Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks

süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskenda-

vaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja karistust rasken- davaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

G.I pani kuriteo toime katseajal . Eelnevad karistused ei ole taganud isiku sea- duskuulekust . G.I puudub vabaduses kindel elukoht, samas on tema tervislik seisund viimasel ajal tunduvalt halvenenud. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdista- tav on varem samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud , leiab ko- hus, et G.I tuleb karistada lühiajalise vangistusega, millele tuleb liita eelmise kohtuot- susega mõistetud ärakandmata 6-kuuline vangistus. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vä- hendada ühe kolmandiku võrra. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sund-

raha ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil , kuid

võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit , käib kõikide menetluskulude hüvitamine

süüdimõistetule üle jõu ja seega jätab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel osa advokaadi õigusabikulusid ja pool sundrahast riigi kanda .

Kohtunik: