Legislator Case Law & Legislation
1-07-12758\3 AI generated

1-07-12758\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-07-12758\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-12758 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-12758 (03231802671) Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Valeri Helmar Prokuröri abi Alar Lehesmets Kriminaalasi V.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses V.N on kohtu alla antud süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et t...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-12758

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number

1-07-12758 (03231802671)

Kohtunik Katrin Puhkason

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Valeri Helmar

Prokuröri abi Alar Lehesmets Kriminaalasi

V.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses

V.N on kohtu alla antud süüdistatuna

süüdistusakti järgi selles, et tema, isikuna, kes on varem

toime pannud varguse, ajavahemikul 02.08.2003.a kuni

03.08.2003.a kell 07.40 varastas võõra vallasasja

ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil XXX asuva maja hoovist R I kuuluva sõiduauto XXX reg nr XXX väärtusega 20 000.- krooni ning sõiduauto pagasiruumist 5- liitrise kanistri jahutusvedelikuga, säärtusega 30.- krooni. Seega pani valentin V.N oma tahtliku tegevusega toime

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseaduliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav V.N

elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta,

põhiharidus, ei tööta, tõkendit ei ole kohaldatud, kannab karistust XXX Vanglas, varem kohtulikult karistatud: 1) 06.12.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

1,2,3 alusel vabadusekaotus 3 kuud, tingimisi katseaeg 2 aastat; 2) 25.11.1997.a Tallinna Linakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p

1 alusel vabadusekaotus 3 aastat; 3) 07.02.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2p 3 alusel vabadusekaotus 1 aasta; 4) 21.11.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 - § 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 9 kuud;

5) 12.11.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 1

alusel vangistus 4 kuud; KarS § 199 lg 2 p 4,5 alusel vangistus 7 kuud; KarS § 64 lg 1 aluse vangistus 7 kuud; 6)

22.12.2003.a.Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 263 p 1

alusel ja KarS § 74 alusel tingimisi vangistus 1 aasta, katseaeg 2 aastat; 7) 10.06.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 274 lg 1 alusel vangistus 1 aasta, karistus kantud 13.05.2005.a; 8) 08.10.2007.a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8; § 266 lg 2 p 3, § 328 lg 1 järgi; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 8 kuud vangistust 2003. a episoodide eest § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 266 lg 2 p3 järgi, KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta vangistust, karistus loetud kantuks,. KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 alusel karistatud vangistusega 3 aastat; KarS § 328 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud, KarS §

64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust, karistuse algus 20.04.2006.a. Kaitsja

Uido Truija RESOLUTSIOON KrMS §-dest 180 lg 1,3, 238 lg 4 Kohus o t s u s t a s:

1. Tunnistada süüdi V.N KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 /seitse/ kuud ja 15 päeva

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5/ viis/ kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel lugeda kergem kaetuks 10.06.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt otsusega mõistetud raskema karistusega vangistusega 1 /üks/ aasta, mis on ära kantud. 08.10.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistust 3 aastat kannab alates 20.04.2006.a 2. Välja mõista menetluskuludena V.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks: määratud kaitsja tasu 1221.30 krooni ja ekspertiisitasu 7300.- krooni /seitse tuhat kolmsada krooni/

Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-12758) ja nõude sisu (menetluskulud).

3. Mõista V.N-ilt RI kasuks tsiviilhagi 30.- krooni / kolmkümmend krooni/, tsiviilhagi 5000 krooni ulatuses jätta läbivaatamata..

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 14.11.2007a).

Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule.

Kohtulikul uurimisel tuvastatud kuriteo asjaolud:

Süüdistatav V.N end süüdi ei tunnista, kuid on nõus kriminaalasja

läbivaatamisega lühimenetluses, ei taotle enda ülekuulamist kohtuistungil, kuna kohtueelsel uurimisel antud ütlustele ei tea midagi lisada. Kohtueelsel uurimisel on andnud ütlusi, et ei

oska öelda, kuidas sattus nimetatud autosse tema DNA. Võib-olla keegi sõidutas teda selle

autoga /tl. 51-52/. Kuid kohtulikul uurimisel V.N annab ütlusi, et 2003.a elas kas 02.08.2003.a öösel elas vanaema juures XXX. või elas ühiselamus toas XXX. Samuti väidab, et ei mäleta mida konkreetselt tegi neli aastat tagasi. Samas aga mäletab, et tal oli pea lõhki löödud ja tema veri võis autosse sattuda, kuna keegi tuttavatest teda sõidutas. Tunnistajaid A. T ja V. O ei tunne. Peavigastuse kohta aga selgitab, et arsti poole ei pöördunud. Et teda selles kuriteos kahtlustatakse sai teada umbes pool aastat tagasi. Kohtulikul uurimisel uuritud kirjalikest tõenditest nähtub, et kannatanu RI on avaldanud, et

temale kuulunud sõiduauto valget värvi XXXXXX väärtusega 200000 krooni oli 02.08.- 2003.a õhtul pargitud XXX maja taha sisehoovi. Peale auto leidmist teisest kohast XXX, oli

lahti kistud süüteluku ümber olevad plastikkatted, süüteluku juhtmed, lahti oli lammutatud autosalongi esipaneeli osa. Mootoril oli nukkvõlli otslaager oli katki, mootoririhma kate oli õline, pagasiruumist puudus kanister 5 l tosooliga. Rooliratta ümbert puudus plastikkorpuse

alumine pool. Rikutud oli mootorit, mootoriblokk oli kuumuse tõttu deformeerunud, sest jahutusvedelik puudus . Auto salong oli osaliselt kui ka kapoti pealne määrdunud pruunikas- punaka värvusega. 5 liitrit tosooli koos kanistriga 30 krooni ja auto parandustööde ja osade

vahetamisekulud 5000.- krooni. Kokku kahju 5030 krooni../tl 4-5, 30/. Sündmuskoha

vaatlusel – XXX maja hoov 03.08.2003.a kell 09.30 on fikseeritud sõiduk numbrimärgiga

XXX kapotil ja salongis pruunikas- punaka vedeliku plekid, süüteluku juhtmed lahti,

esipaneel lahti tõmmatud rooli juurest. Sündmuskohal võeti 4 DNA proovi /tl -10-12, fototabel /tl 16-17/.

Vastavalt ekspertiisiaktis nr. XXX 18.03.2004.a /tl 31-33/ toodud ekspertarvamusele on

sündmuskohalt käigukangilt analüüsiks võetud DNA proovis bioloogiline materjal, milles

peamine DNA profiil on kokkulangev V.N-i DNA profiiliga 1,0x10 -13 , mis

tähendab, et ühel inimesel DNA profiil 9,7x1012

inimese kohta. Tunnistaja V. O ütluste

kohaselt /tl 20-21/ märkas ta 03.08.29003.a hommikul 07.00 XXX maja ees teise trepikoja vastas võõrast autot XXX. Kui ta poole tunni pärast välja läks, märkas, et sõiduautol ei olnud ilmselt uksed korralikult suletud ja ta teatas politseisse Tunnistaja TT ütluste kohaselt pidas ta 02.08.2003.a oma sünnipäeva asuvas klubis XXX. Kella 00.30 ajal lahkus ta sealt ja liikudes trammipeatuse poole, nägi sõiduteel valget värvi s/a XXX, mille roolis oli talle tuttav Valentin. Viimane küsi kuhu ta läheb. Kuulnud ,et XXX, kutsus Valentin ta autosse. XXX. ta väljus autost, kuhu Valentin edasi sõitis ei tea. /tl 38-40/

Tunnistaja on fotode järgi äratundmiseks esitamisel 14.12.2006.a ära tundnud näo järgi fotol nr. 1 V.N isiku, kes teda 03.08.2003.a öösel XXX. sõidutas.

Kohtuotsuse põhjendus:

Kohtulikul uurimisel on tuvastatud faktilised asjaolud, et ööl vastu 03.08.2003.a varastati XXX hoovist RI sõiduauto XXX, mille pagasiruumis oli 5 l kanister tosooliga. /RI ütlused). Samal ööl kella 00.30 ajal kutsus nimetatud sõiduautoga sõitnud V.N linnahalli juures autosse T. T , kes fotodelt autoroolis istunud isikuna tundis ära V.N ütlused ja äratundmiseks esitamise protokoll/. 03.08.2003.a ,märkas nimetatud sõidukit XXX maja ees majaelanik V. O, kes teatas politseisse võõrast autost /V. O ütlused/. Sündmuskoha vaatlusel

03.08.2003.a kell 09.30 fikseeriti sõiduauto asukoht ja seisukord. Sõiduauto käigukangilt

võetud DNA proovis sisalduv bioloogiline materjal kokkulangev V.N-i DNA profiiliga 1,0x10-13 ./DNA-ekspertiisiaktis toodud ekspert arvamus/.

Kohus leiab, et tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad V.N-i süüd talle esitatud

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kuigi V.N ei tunnista oma süüd langevad tunnistaja TTütlused, et Linnahalli lähistel võttis V.N ta sõiduauto XXXpeale, kokku

DNA ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamusega, mille kohaselt leiti V.N-ilt pärinev DNA profiil just käigukangilt. V.N-i väited, et teda võis lõhkise peaga keegi sõidutada

on paljasõnalised, seda enam et ta ise väidab, et ei mäleta sündmusi, mis olid neli aastat tagasi. Samas riimuvad tunnistaja TT ütlused DNA ekspertarvamusega, samuti kannatanu RI

ütlustega, et auto oli pargitud XXX hoovi. Teatavasti on XXX. XXX, mille lähistel ka tunnistaja TT autosse istus. Kohus leiab, et V.N oli isik, kes varastas võõra vallasasja

ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil RI sõiduki ja kanistri 5 liitri tosooliga. Seda kinnitab auto seisund, lahti tõmmatud süütevõtmed, roolisamba katted.. Sõitnud sellega

XXX maja juurde võttis V.N pagasiruumist kanistri tosooliga. Auto avastamise momendil oli mootoririke, mille oli põhjustanud jahutusvedeliku lõppemine. Seega on sellise

tegevusega täidetud kuriteo objektiivne ja subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. V.N-i tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 199 lg. 2 p 4 järgi. Karistamise alus on süü. V.N on tahtlikult ja süüvõimelisena toimepannud teise astme

kuriteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. V.N on varem

korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuritegu on toime pandud enne kolme

süüdimõistvat kohtuotsust. 22.12.2003.a karistati teda vangistusega 1 aasta tingimisi,

10.06.2004.a on talle mõistetud karistus vangistus 1 aasta, mille kandmiselt ta vabanes

2005.a 20.04.2006.a on ta vahistatud uute kuritegude toimepanemise eest. 08.10.2007.a

karistas Harju Maakohus teda vangistusega 3 aastat. Kuid 2003.a kuriteo episoodid liitis kohus 2004.a mõistetud karistusega. Ka käesolevas kriminaalasjas käsitletav episood on toime

pandud enne 2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse algust, mistõttu mõistetav karistus kuulub liitmisele selle otsusega mõistetud karistusele. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 5030 krooni, millest 30 krooni on kanister 5 l tosooliga.. Oma sõiduautole tekitatud vigastuste taastamisetasu hindab5000 kroonile, samas aga kinnitab,

et kasutas selleks tuttavaid ja asendas osad vastavalt nendelt saadud tasule, väljatoomata detailide maksumust ja parandustasusid.. Seega ei ole hagi hind tõendatud. Kohtuistungile ei

pidanud kannatanu vajalikuks tulla selgitamaks hagi. Samuti pole selgitatud mis liiki kindlustus sõiduautol oli. Kahjunõue on põhjendatud, kuid kriminaalasja raames ei saa välja mõista tsiviilhagi, millele puudub turuhindadele vastav kalkulatsioon, mistõttu hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral § 175 lg 1 p 3, 4, sätestatud menetluskulud ( ekspertiisikulu, kaitsjatasu ja sundraha) süüdimõistetu Vastavalt §

179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006a on kuupalga alammäär 3000.- krooni,

seega sundraha II astme kuriteos 4500.- krooni, kuid arvestades asjaolu, et kriminaalasi on

kohtusse suunatud 2007.a ja kuritegu on toime pandud 2003.a, see on enne seda kui V.

V.N oli süüdi mõistetud 2004.a. ja karistatud vangistusega, käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus loetakse kaetuks ära kantud karistusega, ei kuulu käesolevas kriminaalasjas sundraha väljamõistmisele.,

Katrin Puhkason Kohtunik