1-07-7407\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-7407

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

06.novembril 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Pille Kiho prokuröri abi Margit Pärn kaitsja advokaat Aivar Hint arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav M.M , isikukood: XXX; elukoht: X kriminaalkorras

varem karistatud 1 korral, väärteokorras varem karistatud 3 korral; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 121, § 169 ja § 329 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

M.M süüdistatakse selles, et tema

- 2004.a. oktoobris Tartus K korteris, isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus, võttis X

rinnust kinni ja lükkas kannatanu vastu akent. Seejärel hakkas X ära jooksma, kuid

M.M lükkas ta vastu kappi ja siis diivanile. Diivanil olles võttis ta X

õlgadest kinni, raputas ja vajutas kätega vastu rindu ning lõi rusikaga rinna ja õla piirkonda. Oma tegevusega põhjustas M.M kannatanule X füüsilist valu ja kehavigastusi;

- 2005.a. juunis võttis, isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus, Tartu K maja juures X

juustest kinni ning tõukas ta maha, vastu asfalti. Seejärel, kui X oli pikali, lõi Andrei

Apaljov talle rusikate ja jalgadega mitmeid kordi näo, pea ja kehapiirkonda. Oma tegevusega põhjustas M.M kannatanule X füüsilist valu ja kehavigastusi;

- 2005.a. juulis lõi Tartumaal K, isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus, X ühel korral

jalaga näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas M.M kannatanule X füüsilist valu ja kehavigastusi;

- 29.04.2006.a. Tartus N korteris lõi isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus, X ühel

korral rusikaga suu piirkonda. Oma tegevusega põhjustas M.M kannatanule x füüsilist valu ja kehavigastusi;

Sellega pani M.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja muu kehalise väärkohtlemise.

Veel süüdistatakse M.M-i selles, et tema:

- lapsevanemana on ajavahemikul 24.07.2000 – 30.04.2007.a. kuritahtlikult kõrvale

hoidnud Tartu Maakohtu 13.09.2000.a otsusega nr 2-1154/2000 T.Z. kasuks

väljamõistetud igakuise elatusraha 700 krooni kuus maksmisest alaealise E.A.

ülalpidamiseks. Maksmata elatusraha võlgnevus seisuga 11.05.2007.a. on 48382 krooni.

Sellega pani M.M toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

vanema kuritahtliku kõrvalhoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Veel süüdistatakse M.M-i selles, et tema isikuna, kes on 10.10.2006.a Tartu

Maakohtu otsusega nr 1-06-12395 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 ( kaheksateist)

kuud ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 (seitsmeks) kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 21.10.2006.a.,

- juhtis 23.10.2006.a kella 17:32 ajal Tartumaal Varnja külas Keskuse teel

mootorsõidukit BMW 318 registreerimismärgiga XXX XXX omamata juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata Tartu Maakohtu kohtuotsuse.

Sellega pani M.M toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muu karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja

nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja

suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.M-ile karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.M-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.M-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista M.M-ile liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuus vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.M-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10.oktoobri 2006.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada M.M-ile mõistetud 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1200 tundi üldkasulikku tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle

pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises

elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. M.M-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada 8 tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

M.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 121, § 169, § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

M.M-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta M.M vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud M.M vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud M.M vangistust.3

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima M.M-ile suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks (1) aasta viis (5) kuus vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu M.M-ile 10.oktoobri 2006.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üks (1) aasta kaheksa (8) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada mõistetud ühe (1) aasta ja kaheksa M.M-ile (8) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üks tuhat kakssada (1200) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kahe (2) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma M.M talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Maakohtu M.M-i

kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

M.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena M.M-ilt sundraha viis tuhat nelisada (5400) krooni ja kohtueelses menetleuses ning kohtuistungil

osalenud kaitsja tasu kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa (2878) krooni 02 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number

ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik