1-07-12314\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-12314

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-12314 (07231401329) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi D.B süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav D.B

Ik: XXX, EV kodanik, haridus 7-kl., töökoht: OÜ, elukoht: XXX

Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 13.08.2007 kuni 14.08.2007, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1) 25.03.1993.a. Pärnu Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 1, 2; § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga; 2) 07.09.1994.a. Pärnu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2; § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat; 3) 14.12.1998.a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel mõisteti rahatrahv 3600 krooni; 4) 25.05.2000.a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p

1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 1 aasta tingimisi katseajaga 3 aastat; 5) 11.10.2001.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat; 6) 05.02.2002 .a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud. Väärteokorras karistatud:

1) 17.01.2006.a. Lääne PP otsusega LS § 7419

lg 1 alusel

2 mõisteti rahatrahv 9000 krooni; LS § 741 lg 1 alusel mõisteti

rahatrahv 3000 krooni, KarS § 63 lg 3 alusel mõisteti rahatrahv 12000 krooni;

2) 08.02.2006.a. Lääne PP otsusega LS § 741

lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 6000 krooni; 3) 14.08.2006.a. Lääne PP otsusega mõisteti LS § 747 ; KarS § 276 ; KarS § 63 lg 3 alusel rahatrahv 12000 krooni; LS § 741 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv 9000 krooni.

Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. D.B süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik

13.08.2007 kuni 14.08.2007, so 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuss 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta D.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva D.B suhtes

kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.B temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada D.B järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada D.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.11.2007.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada D.B suhtes lisakaristust, võttes temalt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.

8. D.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

9. D.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „D.B , 1-07-12314, sundraha“.

10. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud D.B-lt kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti,

mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „D.B, 1-07-12314, kaitsjatasu“.

11. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel D.B-lt ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend)

3 krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „D.B, 1-07-12314, joobe tuvastamine“.

12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.11.2007.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

D.B süüdistatakse selles, et tema olles 17.01.2006.a. Lääne Politseiprefektuuri

otsusega karistatud LS § 7419

lg 1 alusel mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga 9000 krooni, omades kehtivat karistatust, uuesti 13.08.2007.a. kell 17.30 juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Seega D.B juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikune, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav D.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 Koopia 17.01.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2670,05,012042, millest nähtuvalt karistati D.B 19.12.2005 toimepandud LS § 74 1 lg 1, 7419 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest rahatrahviga 12 000 krooni. (t/l 2)

 14.08.2007 koostatud tunnistaja Maido Märtini ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli

tunnistaja 13.08.2007 graafikujärgselt tööl ja kell 17.16 saabus väljakutse Tallinna

Ringtee ja Saku-Jälgimäe ristmikule, kus oli toimunud liiklusõnnetus joobes juhiga.

Jõudes kell 18.37 sündmuskohale selgus, et sõiduauto XXX oli sõitnud peateele ette XXX. Sõiduautot XXX juhtis D.B, kellel olid ilmsed alkoholijoobe tunnused, kuid

ta keeldus alkomeetrisse puhumast. Seepeale palus korrapidajalt saata patrull, kes toimetaks D.B Wismari Haiglasse joobeekspertiisi. (t/l 5-6)

 13.08.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4263/211

nähtuvalt tuvastati 13.08.2007 kell 20.10 Wismari Haiglasse toimetatud D.B visuaalsed joobetunnused. D.B keeldus joobeseisundi tuvastamisest. (t/l 7)

4

 13.08.2007 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist

nähtuvalt toimetati D.B kell 22.05 Lääne-Harju Politseiosakonda Tule põik 2 kainenema. (t/l 12)

 13.08.2007 koostatud tunnistaja HO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja , sõitis peateele ette sõiduauto , millele otsa sõitsid. Tunnistaja oli autos kõrvalistuja. Avarii põhjustanud autos istus üks inimene, kes hiljem politsei autosse viidi. Avarii põhjustaja oli ilmselgelt joobes. Juht väitis, et tema pole roolis olnud. (t/l 15-17)

 13.08.2007 koostatud tunnistaja T K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja toimus avarii. Avarii põhjustaja sõitis vasakult poolt otse peateele ette. Avarii põhjustaja viibis sõidukis üksinda ning viibib politsei autos. Avarii põhjustaja sõitis XXX , ise sõitis tunnistaja XXX kaubikuga. (t/l 16-18)

 13.08.2007 koostatud tunnistaja TL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja sõidukiga XXX Tallinna ringteel Saue poolt Saku poole. Jälgimäe-Saku ristmikul sõitis

ette sõiduauto Jälgimäe poolt, mille tulemusena paiskus teine auto tee äärde, tunnistaja sõiduk jäi seisma. Teises autos viibis üks inimene ja oli alkoholijoobes. (t/l 19-22)

 kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 13.08.2007 koostatud kahtlustatava D.B kahtlustatav kinni 13.08.2007 kell 22.05. (t/l 23-25)

 14.08.2007 koostatud kahtlustatava D.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas

kahtlustatav oma süüd ja seletas, et 17.01.2006 otsusega karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 12 000 krooni. Trahv on tasumata. 13.08.2007

hommikul ja päeva jooksul jõi šampust ja brändit ja oli Pääsküla kandis. Kella 17 ajal hakkas koju sõitma sõbrannale kuuluva XXX registreerimismärgigaXXX. Hakkas liikuma Saku poole, kuid arvestas kiirust valesti ja tegi Jälgimäe ristmikul avarii. Wismari Haiglas keeldus ekspertiisist, sest on varasemaid negatiivseid kogemusi. (t/l 26-28)

 14.08.2007 koostatud määrus kahtlustatava vabastamise kohta. (t/l 29)

 Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et D.B keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 89 krooni. (t/l 38)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel D.B

süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate MM, HO, TK, TL ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise

tuvastamise akti, otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta,

andmeid sissetulekute kohta 2006 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava D.B süü

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D.B varem karistatud LS § 74 19

lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles

alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd varasem karistus ei olnud tasutud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud

sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on D.B

käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, milline

on menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks tunnuseks.

Süüdistatavat on ka korduvalt karistatud kohtu poolt nii rahalise karistuse kui ka

vangistusega, kuid karistused on kohtu poolt mõistetud teiseliigiliste, so varavastaste

kuritegude toimepanemise eest. Küll on süüdistatavat karistatud liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel puudub

5 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega saab järeldada, et süüdistatav püüab aktiivselt osaleda liikluses ja viimane kord oli tema osalemine teistele liiklejatele ohtlik ning seda vaatamata sellele, et tal puudub juhtimisõigus.

Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3

aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud

suhteliselt keskpärane ja temal on senini tasumata varasemad rahatrahvid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest summas 30 000 krooni. Süüdistatava sõnade kohaselt on need

trahvid tasumisel, samuti on temale välja mõistetud varasemate kohtuotsustega erinevaid

summasid ning need võetakse maha tema palgast tööandja vahendusel. Peale selle on tal kohustus ülal pidada temast eraldi elavat last ning kahte temaga koos elavat last. Arvestades

kriminaaltoimikus leiduvaid andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ning seniste suurte

rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt

suurte rahaliste kohustuste lisandumist, asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse

kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, milline on seotud isiku vabaduse piiramisega.

Karistuse määra valikul lähtutakse sellest, et karistus määratakse üldjuhul sanktsioonis

ettenähtud keskmises määras ning vastavalt siis vähendatakse või suurendatakse määra

sõltuvalt sellest, kas süüdlase käitumises esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdlase käitumises vaid karistust kergendav

asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu tuleb karistus määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistataval on olnud alaline sissetulek, siis

leiab kohus, et inkrimineeritud teo iseloomu arvestades võib jätta karistuse süüdistatava

suhtes tingimisi kohaldamata. Arvestades aga asjaolu, et süüdistataval on olnud järjest

liiklusalaseid rikkumisi, siis leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, millise tingimustes on süüdistataval kriminaalhooldaja toel ja nõustamisel kergem aru saada

õiguskuuleka käitumise vajalikkusest ja kohustusest järgida liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõudeid.

Kuigi süüdistataval võib olla soov saada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevastes

toimetustes seda õigust edaspidi ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei

pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub

kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete

rikkujaga ja tal on kolm kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest,

millised ta on toime pannud 2006 aastal. Varasemast ajast ei ole süüdistatav sellise käitumisega silma paistnud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid.

Märt Toming kohtunik