1-07-7971\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.november 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-7971 (kohtueelses menetluses nr 07260101192) riik J.E versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav J.E

(isikukood xxx; elukoht xxxxx x-xx xxxxxxx Süüdistus KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada J.E süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 90 päevamäära, so 4 500 krooni; tunnistada J.E süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära, so 2 000 krooni; KarS § 64 lg 1 järgi

mõista liitkaristuseks rahaline karistus 130 päevamäära, so 6 500 krooni; KarS § 68 lg 1

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.03.-02.04.2007.a, so 3 päeva

ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 121 (ükssada

kakskümmend üks) päevamäära, so 6 050 (kuus tuhat viiskümmend) krooni; tühistada J.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole;

2.2 riigieelarve tuludesse sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, välja mõista J.E-lt

riigi õigusabi tasu 2324 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli ) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – toimikust koopia tegemise kulud 32 krooni ja postikulu 21 krooni;

2 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „J.E , 1-07-7971, rahaline karistus“,

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „J.E, 1-07- 7971, sundraha“, „J.E, 1-07-7971, kriminaalmenetluse kulud”; 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on J.E-le

mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi rahaline karistus 90 päevamäära, so 4500 krooni. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, so 2000 krooni. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks rahaline karistus 130 päevamäära, so 6500 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.03-02.04.2007.a., so 3

päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 121 päevamäära, so 6050 krooni.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

J.E-le esitatud süüdistused

J.E on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toime pannud

omavolilise sissetungi, 31.märtsil 2007.a. kella 02.00 paiku tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult Viljandis xxxxx x asuvasse Koidu Ronk’i elukohta.

Veel süüdistatakse teda selles, et 31.märtsil 2007.a. kella 02.00 paiku Viljandis xxxxx x elamus

tungis J.E kallale Koidu Ronk’ale, keda peksis käte ja jalgadega näkku, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse.

3

J.E teod on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt

võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, mis oli toime pandud vähemalt teist korda ja KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisega, so teise inimese peksmisega.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning J.E tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 1 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid J.E karistamise

kokkuleppemenetluses. J.E karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5 400 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja

4 määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.55 krooni.

Süüdistatava J.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1035.45 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu- määradega.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 1 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 32 krooni.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 2324 (1288.56 + 1035.45 ) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 53 (32 + 21) krooni riigieelarve tuludesse.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

5

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik