Legislator Case Law & Legislation
1-07-5910\4 AI generated

1-07-5910\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-5910\4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-5910

Legislator headnote

AI generated
1-07-5910\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-07-5910 «järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 10 000 (kümme tuhat) krooni.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-5910

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-5910 (06730000504)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Heiki Kolk

Kriminaalasi T.V KarS § 320 lg 1 süüdistuses järgi

Prokurör Triin Bergmann

Süüdistatav T.V - isikukood xxx;

Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXX; töötab

maalrina; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

advokaat Urmas Simon

RESOLUTSIOON 1. T.V KarS § 320 lg 1

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 10 000 (kümme tuhat) krooni.

KarS § 66 lg 1 võimalik tasuda osade kaupa 10 alusel määrata, et rahalist karistust on

(kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 1 000 krooni igas kuus.

, s.o.

Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti

Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, ära märkida viitenumber 4100064939 ning kriminaalasja number „1-07-5910“.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2 2. Välja mõista T.V-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

– s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust (üks tuhat kakssada) krooni ja sundrahast (kaks 1 200 kr 2 800 tuhat kaheksasada krooni).

Menetluskulud tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele

221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777; ära tuleb märkida kohtuasja number „1-07-5910“).

Kui menetluskulusid otsuses näidatud tähtajal ei tasuta, suunatakse need kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

T.V , olles kriminaalasjas nr.05237300013 enne ülekuulamiste sisulist algust talle

arusaadavas keeles hoiatatud teadvalt valeütluse andmise eest kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi, andis ajavahemikul 05.-01.2005.a. kuni 04.10.2006.a. tunnistajana ja kannatanuna

ülekuulamistel omavahel täielikus vastuolus olevaid ütlusi, seega vähemalt ühel juhul valeütlusi.

05.01.2005.a. kohtueelses menetluses Sauel Tule põik 2 asuvas Lääne-Harju politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamisel, 10.01.2005.a. Tallinnas Pärnu mnt. 139 asuvas Põhja Politseiprefektuuris kannatanuna ülekuulamisel ja 17.01.2006.a. kohtumenetluse käigus

Tallinnas Liivalaia 24 asuva Harju Maakohtu istungil kannatanuna ülekuulamisel andis T.V ütlusi, mille kohaselt R T, U L ja E L 04.01.2005.a. kella 19.00-20.00 ajal Tallinnas

Pärnu mnt. 391 asuvas garaažis astusid vägivalda kasutades T.V tahte vastaselt temaga suguühtesse. 04.10.2006.a. Harju Maakohtu istungil kannatanuna ülekuulamisel andis T.V ütlusi,

mille kohaselt 04.01.2005.a. Tallinnas Pärnu mnt.391 asuvas garaažis oli ta vabatahtlikult suguühenduses R. T, U. L ja E. L’ga. Sellega pani T.V toime järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o. tunnistaja KarS § 320 lg 1 ja kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus.

Menetluse käik ja sõlmitud kokkuleppe sisu.

Kohtusse saadeti kriminaalasi arutamiseks üldmenetluse korras, kuid kohtuistungil

31.10.2007.a. taotles prokurör asja arutamist kokkuleppemenetluses, esitas kohtule süüdistatava nõusoleku protokolli ja sõlmitud kokkuleppe.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus T.V-le toimepandud kuriteo eest rahaline karistus 200 päevamäära ehk 10 000 krooni,

mille tasumist taotletakse ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse kuulutamisest.

3

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi tunnistas T.V end kohtuistungil süüdi ja selgitas, et oli valeütlusi andnud kohtueelses menetluses, hiljem kohtuistungil aga rääkinud tõtt. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega nii süüdistuse, kvalifikatsiooni kui karistuse osas. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et T.V enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni). Arvestades T.V varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus

KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, kuna menetluskulude täielik hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik