1-07-4315\8 · 1-07-4315\8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

30.10.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlkide: Marek Litnevski ja K – J Vaabi juuresolekul prokuröri abi: Katrin Troni kaitsjate: Helen Tombergi ja Alla Buldakova osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja

N.Z-i , sünd. XXX Tallinnas, isikukood: XXX, rahvuselt

venelane, kodakondsuseta, põhiharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töötab OÜ-s töölisena, elab aadressil: XXX varem kriminaalkorras karistamata - süüdistuses KarS § 266 lg.1, KarS § 199 lg.2 p.8, KarS § 424, KarS § 200 lg. 1 ja KarS § 263 p. 1, 4 järgi

A.I , sünd. XXX Tallinnas, isikukood: XXX, rahvuselt venelane, EV kodanik, põhiharidusega, vabaabielus, ülalpidamisel 1 alaealine laps, töötab AS-is kullerina, elab aadressil: XXX, varem kriminaalkorras karistamata - süüdistuses KarS § 263 p. 1,4 ja KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus

l e i d i s:

N.Z süüdistatakse selles, et tema 10.12.2005.a kella 16.50. ajal tungis omaniku tahte vastaselt sisse Tallinnas XXX AS piirdega alale.

Seega pani N.Z toime KarS § 266 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o. valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise.

Samuti tema ajavahemikus 11.12.2005- 26.12.2005.a tungis aknaklaasi eest äravõtmise teel

sisse Harju mk XXX AÜ TR kuuluvasse suvilasse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil varastas: muruniiduki Comfort 46 Bio Ginge maksumusega 4000.- krooni, KLG logoga tööriided maksumusega 500.- krooni, gaasipõleti maksumusega 300.- krooni, Partner sae keti maksumusega 200.- krooni, Severin kohvimasina maksumusega 300.-

krooni, rösteri maksumusega 150.- krooni, veekeetja maksumusega 150.- krooni ja makk- raadio maksumusega 350.- krooni, külmkapist kaks pudelit 0, 70 l. punast veini s.o Campero maksumusega 50.- krooni ja Banrock Station maksumusega 100.- krooni ja keldrist kaheksa 0, 5 liitrist pudelit õlut Saku Originaal kokku maksumusega 80.- krooni, seega kokku asju 6180.- krooni väärtuses. Kriminaalasi nr. 1-07-4315

2 Seega pani N.Z toime KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega .

Samuti N.Z isikuna, keda on 19.04.2005.a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

28.03.2005.a kella 00.45 ajal Tallinnas joobeseisundis, rahatrahviga 12 000.- krooni juhtis

09.07.2005.a kella 18.45 ajal Tallinnas sõiduautot XXX registreerimisnumbriga XXX olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Samuti N.Z

02.11.2005.a kella 22.35 ajal juhtis sõiduautot XXX

registreerimisnumbriga XXX Tallinnas olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti tema 15.02.2006.a kella 18.30 ajal juhtis sõiduautot XXX registreerimisnumbriga XXX Tallinnas olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning sõidukil puudus korraline tehnoülevaatus. Samuti tema 28.02.2006.a kella 01.25 ajal juhtis sõiduautot XXX registreerimisnumbriga XXX ,

Tallinna suunas olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning sõidukil puudus korraline tehnoülevaatus..

Samuti tema 28.02.2006.a kella 02.40 juhtis sõiduautot XXX registreerimisnumbriga XXX Tallinnas olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Seega pani N.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Samuti tema 20.08.2006.a. kella 22.35 võttis N.Z füüsilist vägivalda kasutades

Tallinnas bussipeatuses ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu JL kuuluva mobiiltelefoni Nokia E60 maksumusega 5 000 krooni ja nimelt – lõi kannatanu JL ühe korra

rusikaga näkku ning tiris tema mobiiltelefoni, seejärel N.Z lõi korduvalt rusikaga

kannatanu L näkku, millest L kukkus maha ning N.Z jätkas L peksmist, tirides kannatanu telefoni endale, mille tulemusena sai N.Z L telefoni enda kätte ja jooksis selle telefoniga ära.

Seega pani N.Z toime KarS § 200 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga.

Samuti tema 10.12.2006.a. kella 21.00 paiku grupis koos A.I-ga lõhkus

huligaansetel ajenditel Tallinnas asuva maja juures pargitud sõiduautol XXX registreerimisnumbriga XXX tagaklaasi ja juhipoolse küljeklaasi, millega tekitati kannatanule SM kahju summas 875 krooni. Seejärel samal päeval ( 10.12.2006.a.) kella 21.15 paiku Tallinnas , olles alkoholijoobes, tungis N.Z grupis koos A.I-ga huligaansetel ajenditel kallale VB´ile ja AB´le, rünnates neid korduvalt selja tagant ja lüües rusikate ning jalgadega ja nimelt A.I sõimas ebatsensuurselt kannatanu B ning ootamatult lõi teda rusikaga õla piirkonda ja jalaga selja piirkonda ning üritas rusikaga B näkku lüüa. Samuti A.I haaras kannatanul B

kõrist, tõukas teda käega selja piirkonda ning üritas teda rusikaga näkku lüüa ning sõimas kannatanu B ebatsensuursete sõnadega. N.Z samuti sõimas ebatsensuurselt kannatanut,

vehkis rusikatega ja üritas kannatanut lüüa. Kannatanu B rüselemise ajal A.I-ga tuli N.Z kannatanu B selja tagant, võttis kannatanu B käega näost kinni ja hakkas kannatanu eemale tõukama. Samuti tõukas N.Z kannatanu Bt käega selga ja õla piirkonda. Seejuures sõimas N.Z ebatsensuurselt kannatanut. Seega pani N.Z toime KarS § 263 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o. rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pannud vägivallaga, grupi poolt.

3 A.I

süüdistatakse selles, et tema 10.12.2006.a. kella 21.00 paiku grupis koos N.Z-iga lõhkus huligaansetel ajenditel Tallinnas pargitud sõiduautol XXX registreerimisnumbriga XXX tagaklaasi ja juhipoolse küljeklaasi. Seejärel samal päeval ( 10.12.2006.a.) kella 21.15 paiku Tallinnas , olles alkoholijoobes, tungis A.I grupis koos N.Z-iga huligaansetel ajenditel kallale VB´ile ja AB´le, rünnates neid korduvalt selja tagant ja lüües rusikate ning jalgadega ja nimelt A.I sõimas ebatsensuurselt kannatanu Bt ning ootamatult lõi teda rusikaga õla piirkonda ja jalaga selja piirkonda ning üritas rusikaga Ble näkku lüüa. Samuti A.I haaras kannatanul B

kõrist, tõukas teda käega selja piirkonda ning üritas teda rusikaga näkku lüüa ning sõimas

kannatanu B ebatsensuursete sõnadega. N.Z samuti sõimas ebatsensuurselt kannatanut,

vehkis rusikatega ja üritas kannatanut lüüa. Kannatanu B rüselemise ajal A.I-ga tuli N.Z kannatanu B selja tagant, võttis kannatanu Bl käega näost kinni ja hakkas kannatanut eemale tõukama. Samuti tõukas N.Z kannatanu Bt käega selga ja õla piirkonda. Seejuures sõimas N.Z ebatsensuurselt kannatanut. Seega pani A.I toime KarS § 263 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o. rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pannud vägivallaga, grupi poolt.

Samuti A.I, olles 12.05.2004.a. karistatud LE § 74´19 alusel rahatrahviga 7200 krooni, trahv on tasumata, juhtis taas 28.01.2006.a. kella 22.55 paiku Tallinnas sõiduautot

XXX registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Seega pani A.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtuistungil üle kuulatud seletas, et nii süüdistusakti sisu süüdistatavana N.Z kui ka süüdistuse sisu on talle aru saadav. Tunnistas end osaliselt süüdi temale KarS § 266 lg.1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Täielikult tunnistas ta end süüdi temale KarS §

199 lg.2 p.8, KarS § 424 ja KarS § 200 lg.1 järgi inkrimineeritavate kuritegude

toimepanemises. Samuti tunnistas ta end osaliselt süüdi temale KarS § 263 p.1,4 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises, neist rahu ja avaliku korra rikkumise episoodis, mis puudutab SM sõiduauto XXX registreerimisnumbriga XXX tagaklaasi ja juhipoolse küljeklaasi

lõhkumise episoodi, ta ennast üldse süüdi ei tunnista; neist rahu ja avaliku korra rikkumise

episoodis, mis puudutab VB´ile ja AB´le huligaansetel ajenditel kallale tulekut, ründamist ja

viimaste kallal füüsilise vägivalla tarvitamise episoodi, selle episoodis tunnistas ta end süüdi osaliselt. Ka oli ta nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagi summas 6680.- EEK-i kannatanu TR oli ta nõus hüvitama, samuti oli ta nõus hüvitama järele jäänud tsiviilhagi summas 1500.-EEK-i kannatanu JL. Ühtlasi loobus ta ütluste andmisest kohtuistungil.

Kaitsja Helen Tomberg asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud nendes episoodides, milles N.Z ennast süüdi tunnistas. Põhjendatud ei ole süüdistus KarS § 263 p.1,4 järgi N.Z-ile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises.

Kohtuistungil üle kuulatud seletas, et nii süüdistusakti süüdistatavana A.I sisu kui ka süüdistuse sisu on talle aru saadav. Tunnistas end täielikult süüdi temale KarS § 263

p.1,4 ja KarS § 424 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises. Ka oli ta nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ühtlasi loobus ta ütluste andmisest kohtuistungil.

4 Kaitsja Alla Buldakova asus seisukohale, et A.I-le esitatud süüdistus KarS §

263 p.1,4 ja KarS § 424 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on põhistatud ning viimase teod on kvalifitseeritud õieti. Ühtlasi on kannatanu SM tekitatud kahju summas 875.-

EEK-i käesolevaks momendiks kannatanule hüvitatud süüdistatava A.I ema Natalia A.I poolt.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavatega tal suhteid ei ole, ta kannatanu VB on kokku puutunud mõlema süüdistatavaga nii N.Z-i kui ka A.I-ga

seoses detsembri kuus aset leidnud sündmustega. Ta kinnitab tema poolt eeluurimise käigus antud ütluste tõepärasust, tsiviilhagi ta süüdistatavate vastu esitada ei soovi. Lisades kohtuistungi käigus ka seda, et N.Z tõukas teda selga. Sel ajal kui ta surus

A.I vastu maad, siis N.Z hoidis tal kõrist kinni ning takistas ta tegevust. A.I lõi teda käega ja jalaga paar korda. A.I üritas ka rohkem lüüa, kuid viimasel see ei õnnestunud.

Peale esimest rüselust ta ütles N.Z-ile kui ka A.I-le , et on politseiametnik. Kui rahakott oli üles leitud, siis N.Z hakkas konflikti edasi tekitama, nõudis tema käest töötõendi esitamist ja püstoli ette näitamist.

Mõlemad nii N.Z kui ka A.I kasutasid tema ja AB suhtes ebatsensuurseid väljendeid nagu bljad.

Ta liikus ABga lihtsalt rahulikult, kui A.I teda ründas, lüües teda jalaga ja käega selga. Ta näitas N.Z-ile töötõendit. Siis kui A.I haaras ABd, tegi ta kaks hoiatuslasku, ühe õhku, teise maasse. Sel ajal kui ta hoidis kinni A.I, oli tal paremas käes relv ning N.Z proovis tal seda relva käest ära võtta.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavatega tal suhteid ei ole, ta kannatanu AB on kokku puutunud mõlema süüdistatavaga nii N.Z-i kui ka A.I-ga seoses 10.12.2006.a. aset leidnud sündmusega. Ta kinnitab tema poolt eeluurimise käigus antud ütluste tõepärasust, tsiviilhagi ta süüdistatavate vastu esitada ei soovi. Lisades kohtuistungi käigus ka seda, et alguses N.Z proovis A.I

VBist eemale tõmmata. Hiljem jooksis N.Z järgi ning nõudis dokumentide esitamist. N.Z ja A.I tarvitasid vägivalda VBi suhtes. N.Z tema suhtes vägivalda ei tarvitanud. A.I hoidis temal (ABl) kõrist kinni ja tõukas teda selga. N.Z kasutas VBi suhtes ainult üks kord vägivalda, kui võttis viimasel näost kõri

piirkonnast kinni, proovides VBit A.I-st eemale tõmmata.(VB oli sel ajal A.I peal).

Minnes peale konflikti N.Z-ist ja A.I-st eemale, leidis üks

naisterahvas konflikti kohast rahakoti, mille peale A.I ütles, et see on tema

rahakott ning joostes neile järgi, hakkas nõudma nende käest passi. N.Z läks rüseluse paika tagasi ning leidis A.I passi üles. Mäletab, et alguse sai intsident sellest, et A.I lõi VBit rusikaga selga õla piirkonda, millele VB ei reageerinud ning siis sai VB A.I käest löögi jalaga selga.

Sel ajal, kui A.I ja VB rüselesid maas, ütles ta N.Z-ile , et VB on politseiametnik, kellel on võimalus kasutada teenistusrelva. Hiljem kui N.Z hakkas VBi käest nõudma töötõendit, ütles ta, et nad mõlemad on politseiametnikud. N.Z kasutas tema suhtes väljendeid: suka, bljad, idite nahui. Ka A.I kasutas nende suhtes samasuguseid väljendeid. N.Z ja A.I lubasid nii teda kui ka VBit ära tappa, kuid kuna see oli öeldud sõimamise käigus, siis ta seda ähvardust reaalsena ei võtnud.

5

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavate nii N.Z-i kui kannatanu SM ka A.I-ga tal mitte mingeid suhteid ei ole. Ta kinnitab tema poolt eeluurimise

käigus antud ütluste tõepärasust, tsiviilhagi summas 875.-EEK-i on A.I ema poolt talle hüvitatud ning seepärast varalised nõudmised tal süüdistatavate vastu puuduvad.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavate nii kannatanu AS-s esindaja SN

N.Z-i kui ka A.I-ga tal mitte mingeid suhteid ei ole. Tsiviilhagi puudub ning AS-s avaldusele ei ole tal mitte midagi juurde lisada.

Kohus kuulanud üle kannatanud VBi AB kannatanu SM kannatanu AS- ja , tutvunud ning s esindaja SN seisukohaga, samuti kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning samuti arvestades sellega, et mõlemad süüdistatavad

(kellest N.Z tunnistas end osaliselt süüdi temale KarS §

266 lg.1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises, viimases sõnas selles episoodis küll

täielikult süüdi; ning samuti tunnistas ta end osaliselt süüdi temale KarS § 263 p.1,4 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises, neist rahu ja avaliku korra rikkumise episoodis, mis puudutab SM sõiduauto XXX registreerimisnumbriga XXX tagaklaasi ja juhipoolse küljeklaasi

lõhkumise episoodi, ta ennast üldse süüdi ei tunnista; neist rahu ja avaliku korra rikkumise

episoodis, mis puudutab VB´ile ja AB´le huligaansetel ajenditel kallale tulekut, ründamist ja

viimaste kallal füüsilise vägivalla tarvitamise episoodi, selle episoodis tunnistas ta end süüdi osaliselt. Täielikult tunnistas ta end süüdi temale KarS § 199 lg.2 p.8, KarS § 424 ja KarS § 200

lg.1 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises) loobusid ütluste andmisest

kohtuistungil, leiab, et kuna kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja

lahendamiseks lühimenetluses, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

KrMS 9. peatüki 1. jaos sätestatud lühimenetluse reegleid on samast aspektist käsitlenud ka Riigikohus oma otsuses nr. 3 – 1 – 1 – 47 – 06, kus on ka väljendatud Riigikohtu seisukoht selles küsimuses ja nimelt …… tulenevalt lühimenetluse regulatsiooni eripärast (KrMS 9 peatüki

1. jagu) ei ole iseenesest välistatud olukord, kus näiteks väljapressimise toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav, kes ei nõustu oma käitumise kvalifitseerimisega KarS § 214 järgi,

taotleb samas lühimenetluse kohaldamist. Seejuures arvestab ta lühimenetluse taotlemisel eelkõige KrMS § 238 lg-st 2 tuleneva kohtu kohustusega vähendada lühimenetluse kohaldamisel mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kui

kohus teeb sellises olukorras määruse prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise kohta

põhjusel, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses (aga ka juhul, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused), ei ole kindlasti

tegemist süüdistatava olukorra raskendamisega, millega peaks kaasnema ringkonnakohtu kohustus väljuda apellatsiooni piiridest ja teha ise uus otsus KrMS § 340 lg.1 alusel. Vastupidi – kui kohus ei pea kriminaaltoimiku materjalide põhjal võimalikuks süüdi- ega ka õigeksmõistva

kohtuotsuse tegemist, tuleb kriminaaltoimik, sõltumata lühimenetluse kohaldamise aluste esinemisest, prokuratuurile tagastada. Selline, KrMS § 238 lg.1 p-st 2 tulenev nõue peab tagama süüdistatava õiguste realiseerumise suuremas mahus, sh õiguse soovi korral end süüdistuse vastu aktiivselt kaitsta ja osaleda kohtus tunnistajate ristküsitluses.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 237, 238 lg. 1 p. 2 kohtunik

m ä ä r a s:

Tagastada kriminaaltoimik nr. 1 – 07 – 4315 (prokuratuuri nr. 06231503816)

N.Z-i süüdistuses KarS § 266 lg.1, KarS § 199 lg.2 p.8, KarS § 424, KarS § 200 lg. 1 ja KarS §

6 263 p. 1, 4 järgi A.I süüdistuses KarS § 263 p. 1,4 ja KarS § 424 ning järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile, kuna kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad

kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Tõkend vahistamine süüdistatavate N.Z-i A.I suhtes jätta ja

muutmata ning lugeda N.Z A.I kinnipeetavateks Põhja ja Ringkonnaprokuratuuri järgi.

Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: