1-07-10265\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-07-10265 (07231400286) Otsuse kuupäev 24. oktoobril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja

Katrin Tron Nikolai Pozdnjakov Kriminaalasi I.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav

I.H, elukoht: XXX, isikukood XXX,

kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab OÜ , varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral - 07.11.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 3, § 199 lg

2 p 8 alusel vangistusega 2 aastat tingimisi 1 a 6 k katseajaga,

väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada I.H KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 12.12.2006.a.-13.12.2006.a. ( 2 päeva ) lugeda karistusaja hulka. KarS § 64 lg 1; § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus ( 3 kuud ja 28 päeva vangistust) kaetuks 07.11.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskeima karistusega ( 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust).

Süüdi tunnistada I.H KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest ning mõista talle rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 15 000,-krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 10 000,-krooni. Kars § 64 lg 2 alusel rahaline karistus viia täide iseseisvalt.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas

nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse : „I.H , 1-07-10265, rahaline karistus“.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta I.H-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – peale kohtuotsuse jõustumist tühistada.

Kannatanu VT poolt esitatud tsiviilhagi summas 3900,-krooni on täielikult hüvitatud.

Välja mõista I.H-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse

sundraha 5400 krooni, kaitsjatasud eeluurimisel summas 3846,80 krooni ja joobeseisundi tuvastamise tasu 120,- krooni.

I.H tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida

viitenumber XXX ning selgitusse: „I.H, 1-07-10265, sundraha, joobeseisundi tuvastamise tasu“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Kriminaalasja juures asitõendeid ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

I.H on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema

ajavahemikul 23.09.2006.a. kuni 24.09.2006.a. kella 08.00 – ni tungis auto ukseluku lahti

murdmise teel sisse AÜ suvila nr XXX maja juures seisnud VT kuuluvasse sõidukisse

XXX reg.nr XXX, kus ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära VT kuuluva binokli maksumusega 500,- krooni ning kaks käsijaama maksumusega kokku 2000,- krooni. kokku vargusega tekitas I.H VT varalist kahju 2500,- krooni.

Seega pani I.H toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega.

Samuti tema olles 17.10.2006.a. karistatud LS § 74 19 alusel rahatrahviga summas 13 200,-

krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas juhtis 17.02.2007.a. kell 01.15 mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles joobeseisundis.

Seega I.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

I.H esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

24.10.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas I.H, et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei

nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Tsiviilhagi on

täielikult hüvitatud, esitas ka maksekviitungi summas 1400,-krooni. Samuti seletas, et käesoleval ajal ta töötab OÜ , keskmine sissetulek kuus on kuni 10 000,-krooni.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning I.H poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava I.H

süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.42 – 44, 63 - 67), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et viibis koos oma sõbraga tuttavate juures suvilas XXX, kus tarbisid alkoholi. Oli tugevas joobes. Hommikul äratas ülesse suvila omaniku poeg ja ütles, et lähme selgust saama. Läks V auto omanikuga rääkima. V ütles, et auto lukud on lõhutud. Läksid vaatama lõhutuid lukke ning siis ütles, et arvatavasti tema lõhkus lukud. Mõtles, et kui see poleks olnud tema, kes autosse sisse murdis ja asjad varastas, siis järelikult poleks ta osanud näidata, kus varastatud

esemed asuvad. Pärast leppisid kokku kuidas ma hüvitan lõhkumisega tekitatud kahju. 17.10.2006.a. mõistetud trahvist on osa makstud. 16.02.2007.a. õhtul jõi 1 liitri õlut ning kella

00.30 paiku palus tuttav teda, et sõidutaks neid baari. Kella 00.30 istus isale kuuluvasse sõiduautosse XXX reg.nr XXX rooli taha ning sõitis baari juurde . Baari juures vestlesid sõpradega ning seejärel palusid nad sõidutada neid asuva baari XXX juurde. Mustamäe tee

ja Tammsaare tee ristmikul peatas politseipatrull. Politseid toimetasid teda ekspertiisi, kus

tuvastati tal kerge alkoholijoove. Nõusuts ekspertiisi tulemusega ning koostati rikkumise kohta protokoll. Ka:

- kannatanu VT´i ülekuulamise protokollid (tl. 3 – 5, 8 – 9), 23.09.2006.a. viibis tuttava

suvilas XXX, kõrval suvilas XXX kamp noorukeid pidutses. Ärgates hommikul 24.09.2006.a. kella 08.00 paiku avastas, et minule kuuluval autol XXX reg.nr XXX on sissemurdmise jäljed. Seejärel kutsus tuttavad VB, NB ja suvila naabrit XXX, et nad

oleksid tunnistajad . seejärel läks kõrval asuvasse suvilasse XXX, kus viibisid noormehed. Ütlesin, et nad tagastaks varastatud asjad. Suvila perenaise poeg AB ütles,

et tema midagi ei tea ja tema pole asju võtnud. Ütles, et võib-olla oli tema sõbrad.

Ütlesin talle, et ta selgitaks selle välja, kui ta seda ei tee kutsub politsei. Mõni aeg hiljem A ütles, et tema suvilas on mingid võõrad asjad, et ma tuleks vaatama, kas

need on minu omad. Kui vaatama läks, tunnistas üks noormess ülesse, et tema tegi seda. Poisi nimi I.H. Asjad olid tema omad: käsijaamad 2 tk 2000,- krooni, binokkel 500,- krooni, mis tagastati.

- fototabel (tl. 6 – 7), lukkude sissemurdmise jälgedest.

- tunnistaja AB´i ülekuulamise protokoll (tl. 10 – 11), kuskil suve lõpus, kui tema koos

oma tuttavatega läksid tema ema suvilasse XXX. Puhkasid ja sõid šašlõkki. Hommikul tuli naaber, esitas kaebuse, et tema autosse oli sissemurtud. A läks selle

autojuhiga suhtlema. Tema läks tuppa ning ei viibinud autojuhi ja A juures ega kuulnud nende vestlust. Hiljem pöördus A tagasi ja ütles, et nad said kokkuleppele, täpsemalt midagi ei selgitanud. Ta sai aru, et A oli toime pannud varguse.

- tunnistaja L T ülekuulamise protokollid (tl. 12 – 13), 24.09.2006.a. oli külas XXX.

eelmisel õhtul ütles mehele, et võtame kõik autos olevad asjad tuppa kaasa, kuid ei võtnud. Hommikul tahtis mees võtta käsijaamad kuid märkas auto juures maas mobiili hands- free kõrvaklappe. Avastasid, et keegi on autosse sisse murdnud, kuna autoukse

lukud olid katki ja varastatud oli binokkel ja 2 käsijaama. Mees läks kõrvalasuva suvila juurde. Üks noormees väljus ning mees tõi selle noormehe auto juurde ja ütles, et vaata mida sina või sinu sõbrad on teinud. Noormees ütles, et läheb ja räägib oma

sõpradega. Ta ütles, et ta arvatavasti teab, kes selle varguse toime pani. Noormees leidis asjad ja tõi nende auto juurde. Mees võttis noormehelt mobiiltelefoni numbri,

nime, aadressi ja sünniaja. Noormees kirjutas ise oma aadressi, nime ja sünniaja

paberile. Ta ütles, et pole probleeme, ta ostab ise uued lukud ja paneb autole ette. Leppisid kokku, et kui ta peab oma lubadust, et ostab ise lukud ja paneb need ette, siis

probleeme ei tule ja asjast politseisse ei teata. Ütles et neljapäeval saab raha. Mees

helistas neljapäeval, siis lubas noormees esmaspäeval jne. lubadust ei pidanud noormees ning teatasid politseisse. Noormees oli ka oma telefoni välja lülitanud.

- vastastamisprotokoll (tl. 39 – 41), osalesid VT ja I.H.

- otsus väärteosasjas (koopia) (tl. 54), millest nähtub, et I.H

17.10.2006.a. otsusega on LS § 74 19 lg 1 alusel karistuseks mõistetud rahatrahv 220 trahviühiku ulatuses, s.o. 13 200,- krooni.

- väärteoprotokoll AB 880601 (tl. 57), nähtub, et 17.02.2007.a. kell 01.15 juhtis

I.H mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis sõidukit kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevaal perioodil.

- joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt (tl. 58), 17.02.2007.a. kell 01.50 tuvastati

I.H 1,32 promilline joove, mis on astmelt kerge.

- tunnistaja Lugutškin ülekuulamise protokoll (tl. 62), 17.02.2007.a. olles patrullis kell

01.15 pidasid kinni sõiduki XXX reg.nr XXX, mida juhtis I.H, kes

oli alkoholijoobes ning puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Samuti puudus liikluskindlustus.

Kohtunik asub seisukohale, et I.H on kohtus end esitatud süüdistuses

täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanute, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste

antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning I.H süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on

tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 ja KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik I.H süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

I.H on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud 1 korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, vabatahtlikult hüvitas tekitatud kahju üldsummas 3900,-krooni,

mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi

asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et I.H-le tuleb karistuseks mõista

vangistuse 2006.a. septembris toime pandud varguse eest KrMS § 238 lg 2 sätete

kohaldamisega. Kuna kuritegu oli toime pandud enne 2006.a. novembris kuulutatud kohtuotsust lugeda karistus kaetuks selle otsusega määratud raskeima karistusega. KarS § 424 alusel tuleb aga I.H-le mõista karistuseks rahalise karistuse, kuna

ta käesoleval ajal töötab, omab legaalset sissetulekut, on kahjud vabatahtlikult hüvitanud,

eelmised rahatrahvid on ka juba osaliselt tasutud. Ka rahalise karistuse määramisel tuleb

kohaldada KrMS § 238 lg 2 sätteid, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Rahalise karistuse tuleb täide viia iseseisvalt. Kuna I.H korduvalt juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena juhiloa äravõtmist.

Tsiviilhagi on esitanud VT summas 3900,- krooni ulatuses, mis on põhjendatud ja süüdistatava poolt vabatahtlikult täielikult hüvitatud. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluivad väljamõistmisele ka menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik