1-07-8211\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-8211 (kohtueelses menetluses nr 07284000080) riik H.A versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav H.A

(isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada H.A süüdi (KarS) § 199 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 1500 krooni; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata H.A-le katseaeg 3 aastat ning mõistetud rahalist karistust 30 päevamäära, s. o 1500 krooni ei pöörata täitmisele, kui H.A ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Toomas Särje tsiviilhagi ning välja mõista H.A-lt 3000

krooni Toomas Särje kasuks; 2.2 jätta sundraha 4400 krooni riigi kanda; 2.3 riigieelarve tuludesse sundraha 1000 krooni, määratud kaitsja välja mõista H.A-lt

tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni;

2.4 kohtuotsuse jõustumisel asitõend CD plaat turvakaamera videoga – jätta kriminaalasja juurde; 2.5 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 1035 krooni 45 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

2

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on H.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 1 järgi rahaline karistuse 30 päevamäära, so 1500 krooni. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, määrata H.A-le KarS § 73 lg 3 alusel katseaeg 3 aastat.

H.A on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 03. märtsil 2007.a. kella 9.30 ja 16.00 vahelisel ajal varastas Viljandimaal Halliste vallas xxxx xx x eest Toomas Särjele

kuulunud rahakoti, milles oli sularaha 530 krooni ja pangakaardid. Samal päeval võttis ta rahakotist saadud Hansapanga krediitkaardiga Abja-Paluoja Hansapanga sularahaautomaadist ja Viljandi turu juures asuvast sularahaautomaadist välja sularaha kokku 1800 krooni.

H.A tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi otsustamine Toomas Särg on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3000 krooni (tl 1-6). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahul- dada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288 krooni 56 senti.

3

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leidis, et süüdimõistetu majanduslikust olukorrast lähtuvalt on mõistlik jätta osa menetluskuludest riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1000 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035

krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD plaat turvakaamera videoga tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik