1-07-6409\6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6409

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. septembril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-6409 (07231400459)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Heiki Kolk

Kriminaalasi süüdistuses KarS § 424 järgi A.R-i lühimenetluses

Prokurör Kristi Rande

Süüdistatav A.R - isikukood XXX; Eesti

kodanik; algharidusega; elukoht: XXX; töötab ehitusel;

varem kriminaalkorras karistamata; korduvalt karistatud

väärtegude eest rahatrahvidega ja arestiga; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

advokaat Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

1. A.R KarS § 424

3 Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu ) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 asendada vangistus üldkasuliku tööga. alusel Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd (ÜKT), siis mõistetud

karistus ehk 2 kuud (60 päeva) vangistust asendatakse 120 tunni üldkasuliku tööga.

2 KarS § 69 lg 3 6 (kuud) kuud. alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks

Selle aja jooksul on A.R kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A.R-ile kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki juhtimise alusel ära võtta A.R-ilt õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista A.R-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse:

määratud kaitsjale makstavast tasust kaks tuhat krooni ja sundrahast (kolm tuhat) . 2 000 ( ) 3 000 krooni

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele

221023778606 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja numbri „1-07-6409“.

Kui nimetatud summad ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seaduses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. A.R isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Tallinna Linnakohtu

otsusega 29.09.2005.a. karistatud 7-päevase arestiga, karistatus kustumata, taas 24. märtsil 2007.a. kella 09.15 Tallinnas Akadeemia tee 45 maja juures juhtis mootorsõidukit Opel Astra registrinumbriga 091 MDF, olles joobeseisundis. Sellega pani A.R toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav A.R tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja K. Mägi pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et A.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - vanemkonstaabel O. Reilsoni ettekandega H. Orusaare peatamisest (tl. 5) ja alkoholijoobe

tuvastamise protokolliga (tl. 6), kus alkoholijoobeks on märgitud 0,59 mg/l; joobe

3

tuvastamisega indikaatorvahendiga A.R nõustus; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus;

- Tallinna Linnakohtu otsusega 29.09.2005.a (tl. 4), mille kohaselt on A.R-i mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud arestiga 7 päeva;

- õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 10 - 11) ja väljavõttega karistus-

registrist (tl.7 - 9), millest nähtub, et karistatus eelmise joobeseisundis juhtimise eest on kustumata; - samuti A.R-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 14 - 15), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning A.R tuleb süüdi tunnistada . KarS § 424 järgi

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna lähtub kohus A.R-i arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A.R-i,

kellel on käesoleva ajani tasumata eelnevate väärteorikkumiste eest mõistetud rahatrahvid,

pole võimalik karistada rahalise karistusega. Selleliigiline karistus pole olnud küllaldaseks vahendiks, et ära hoida uue analoogse süüteo toimepanemist. Samas kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega, et A.R-ile mõistetavat vangistust

on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Sellise töö tegemiseks andis ta oma nõusoleku

kohtuistungil. Ka arvestab kohus vangistust asendades sellega, et varem on A.R kriminaalkorras karistamata.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks nii teo raskust kui süüdlase isikut arvesse võttes ning see on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades A.R-i varanduslikku seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa kohtukuludest riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik