4-07-3737\1

4-07-3737

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2007.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi toimumise aeg 04.oktoober 2007.a Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Väärteoasi Jüri Märtson´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk´i 06.07.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,019251 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Jüri Märtson Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

2

KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk´i 06.07.2007.a otsusest nähtuvalt rikkus Jüri Märtson 06.06.2007 LE § 91, 105, 227 nõudeid, mis seisnes selles, et Jüri Märtson juhtides mootorsõidukit Tallinna linnas, Tammsaare tee 116 juures tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses, mille tõttu tagurdas otsa varikatusele, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le ja OÜ-le juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, toimunud liiklusõnnetusest politseid ettenähtud korras teavitamata. Jüri Märtsonile määrati karistuseks Liiklusseaduse §-s 7417 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 50 trahviühikut s.o 3000 krooni, Liiklusseaduse §-s 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 150 trahviühikut s.o 9000 krooni ning Liiklusseaduse § 7431 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

24.juulil 2007.a esitas Jüri Märtson Harju Maakohtule kaebuse nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele, milles ta vaidlustas talle mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtuistungil üle kuulatud menetlusalune isik Jüri Märtson ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ja selgitasid, et nad ei vaidlusta Jüri Märtsoni tema poolt toime pandud liikluseeskirja rikkumist, Jüri Märtson on selle tõsidusest endale järeldused teinud, kuid paluvad kohtul tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Jüri Märtsonile kuulub väike transporditeenuseid osutav firma, ta ei ole oma pikaajalise juhistaaži jooksul liiklusõnnetustesse sattunud, käitus nii, kuna oli tihe töögraafik, kahetseb juhtunut, leides, et rahatrahv on piisav karistus, ka selle summa tasumine on raske, palub kohtul võimaldada rahatrahvi tasumist ositi

Kohtuvälise menetleja ametnik vaidleb esitatud kaebusele vastu põhjendusel, et Jüri Märtson´ile mõistetud karistus on propoprtsionaalne rikkuja isikuga, kohtuväline menetleja ei näe alust mõistetud karistuse kergendamiseks.

Kohus, üle kuulanud menetlusaluse isiku Jüri Märtsoni, ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukoha, uurinud kogutud kirjalikke tõendeid jõudis alljärgnevate järeldusteni. Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra kaitsmise huve. Jüri Märtsonile karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et „liiklusseaduse §-s 20 lõikes 5 nimetatud liiklusrikkumiste, sealhulgas liiklusõnnetuses sündmuskohalt lahkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumisega, mille puhul on ettenähtud ka lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol. Käesoleval juhul on menetleja seisukohal, et lisaks põhikaristusele on põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine.“ Vastavalt Liiklusseaduse §-le 7431 lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7431 esimeses lõikes sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega ei ole lisakaristuse kohaldamine seadusandja poolt obligatoorselt ette nähtud vaid on menetleja diskretsiooniotsus mida peaks kindlasti põhjendama. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole lisakaristuse kohaldamise vajadust konkreetselt Jüri Märtsoni suhtes millegiga motiveerinud, on vaid viidanud üldiselt vajadusele rikkujaid karmilt karistada, eelistades sellega õiguskorra kaitsmise huve konkreetse isiku süü suuruse ja muude KarS §-s 56 lg 1 sätestatud asjaolude hindamisele. Samas on just süüdlase isik määravaks karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole toodud ühtegi motiivi,

Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135

Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik