1-07-7878\5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-7878

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoobril 2007.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr 1-07-7878

(07231400407)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Heiki Kolk

Tõlk

Nadežda Paukson

Kriminaalasi M.B süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav M.B - isikukood XXX,

kodakondsuseta; põhiharidusega, elukoht: XXX; töötab

Kontek Int AS-is, puusepp-betoneerija; varem

kriminaalkorras karistamata korduvalt karistatud

;

väärtegude toimepanemise eest viimati 04.05.2006.a. , Põhja Politseiprefektuuri väärteootsusega LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 10 800 krooni ja sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega 3 kuuks; tõkend elukohast - lahkumise keeld.

Kaitsja

vandeadvokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON 1.

M.B KarS § 424

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista 3

(kolm) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks . 2 (kaks) kuud vangistust

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta M.B-lt

mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

2 KarS § 69 lg 1 2-kuuline vangistus üldkasuliku tööga

alusel asendada

. Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, asendatakse mõistetud vangistus

120 tunni üldkasuliku tööga . KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 10 (kümme) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on M.B KarS § 69 lg 4 kohaselt kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata M.B-le kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Välja mõista M.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud

kaitsjale makstav tasu 1 687,40 kr (üks tuhat kuussada kaheksakümmend seitse krooni ja 40 senti) ja

(viis tuhat nelisada) . sundraha 5 400 krooni

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele

221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777 ning ära märkides kriminaalasja numbri „1-07-7878“.

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

M.B süüdistatakse selles, et tema olles 04.05.2006.a. karistatud LS § 74 19 lg 1

järgi rahatrahviga summas 10 800 krooni 14.04.2006.a. mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest,

taas juhtis 10.03.2007.a. kell 22.43 Tallinnas, Vabaduse puiesteel, liikudes Naaritsa tänava suunas, mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga 899 ASZ, olles joobeseisundis.

Sellega pani M.B toime KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

M.B tunnistas kohtuistungil end süüdi ja kahetses toimepandut. Ta jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Kaitsja Veljo Viilol leidis, et süüdistus on põhjendatud ning M.B käitumine õigesti

kvalifitseeritud.

3

KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED.

Kohus leiab kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel, et M.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:

- ärakirjaga otsusest väärteoasjas nr 2314,06,007109

(tl 4) millest nähtub, et

04.05.2006.a. on M.B karistatud LS § 74

19

järgi, s.o. joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest;

- alkoholijoobe tuvastamise protokolliga

(tl 8) millest nähtub, et 10.03.2007.a. on M.B tuvastatud alkoholijoove 0,50 mg/l ning selle tuvastamisega oli ta nõus

ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest;

- tunnistaja M. Hrustnetsov´i ütlustega

(tl 9 - 10), mille kohaselt oli ta 10.03.2007.a.

tööl koos P. Vaiksaarega ja pidasid kella 22.43 ajal Tallinnas, Vabaduse pst. 199 b

juures kinni s/a Audi 80 899ASZ. Sõiduauto juhiks osutus M.B , kellel esinesid alkoholijoobe tunnused. Isik ise teatas, et jõi 0,5 l kanget alkoholi, s/a Audi 80 liikus Raba tn suunas.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega

(tl 11), millest nähtub, et 10.03.2007.a.

on M.B kõrvaldatud sõiduki Audi 80 reg.nr 899 ASZ juhtimiselt, kuna oli tunda alkoholi lõhna juhi suust ja seega oli alust arvata, et juht on alkoholijoobes.

- kahtlustatava M.B enda ütlustega

( tl 12-15), milles ta oma süüd tunnistas ja toimepandut kahetses. KarS § 424 sätestab vastutuse Liiklusseaduse § 7 lg 4 kohaselt on

Liikluseeskirja § 2 lg 14 kohaselt Otsusest väärteoasjas nr 2314,06,007109 nähtub, et 04.05.2006.a. karistati M.B LS § 7419 lg 1 järgi 10 800 kroonise rahatrahviga ja LS § 7419 lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Seega on M.B isikuks, keda varem on karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. 10.03.2007.a. s.o. järgneva kontrolli ajal oli M.B

suhtes karistus kustumata. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on

tõendatud, et 10.03.2007.a. oli M.B sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga 899

ASZ juhiks liiklusseaduse mõttes. Joobeseisundis juhtimist 10.03.2007.a. tõendavad süüdistava enda ütlused, samuti tunnistaja ütlused ja alkoholijoobe tuvastamise protokoll.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus M.B süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks

loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.B on isikuks, keda pole varem kriminaalkorras karistatud, samas on teda korduvalt karistatud rahatrahviga liikluseeskirjade rikkumise eest. Kuna rahatrahvid ei ole avaldanud

talle soovitud mõju ja ta on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, tuleb

karistuseks valida vangistus, mitte aga rahaline karistus. Samas leiab kohus, et mõistetud

4

vangistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga, allutades ta selle tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Lähtudes nii süüdlase isikust, toimepandud teo raskusest, peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb temalt ära

võtta vähemalt 6 kuuks. Selline lisakaristuse kohaldamine vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest

kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313.

Kohtunik