1-07-5923\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-5923

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoobril 2007.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-5923 (03237003682)

Kohtunik

Leili Raedla

Kohtuistungi sekretär

Jane Põldoja

Kohtuistungi aeg

04. oktoobril 2007.a.

Kriminaalasi I.J süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör Raivo Kala

Süüdistatav I.J - isikukood xxx; Eesti

Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXX;

töökoht: Replikant OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend-ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Owe Ladva

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.J KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada 2-(kahe) aastase vangistusega.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada I.J-i karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks . mõista 1-(ühe) aasta ja 4(nelja) kuuline vangistus

KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele ,kui I.J ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu . 3(kolme) aastase

2

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (viis tuhat I.J-ilt 5400

nelisada) krooni, ekspertiisikulud kokku summas (üheksa tuhat kuussada seitseküm- 9675.- mend viis) krooni ja advokaadi õigusabikulud summas krooni (kaks tuhat ükssada 2159.40 viiskümmend üheksa krooni ja 40 senti) riigieelarve tuludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „I.J, 1-07-5923, kriminaalmenet- 2800049777 luse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikorras edasi kaevata 15(viisteist) päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades edasikaebamise õiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7 (seitse) päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 04. oktoobril 2007.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav kohtukantselei kaudu

24.oktoobril 2007.a. kell 15.00.

Süüdistuse sisu.

I.J-i süüdistatakse selles, et juhtides 09.09.2003.a. kell 21.58 Harju maakonnas

Anija vallas mootorsõidukit Opel Omega , registreerimismärgiga 334 TDD, Ülejõe valgusfooridega reguleeritava raudteeülesõidu juures piiratud nähtavuse tingimustes /vasakult asus

teeäärne rajatis/ ei olnud eriti tähelepanelik ja ei arvestanud valgussignaale ning nähes paremalt vasakule liikunud rongi raudteeülesõidu lõpetamist, alustas raudtee ületamist foori keelava tule korral, ei peatunud vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks, mistõttu sõitis ette vasakult liikunud kütuserongile nr. 1553, mida juhtis vedurijuht A A , mille tagajärjel toimus kokkupõrge.

Oma tegevusega rikkus I.J Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr. 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 170 /Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat

raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Juht peab sõitma sellise kiirusega , et ta oleks vajaduse korral võimeline sõidukit sujuvalt peatama. LE §-s 174 ettenähtud korras. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, helija valgussignaale …/ § 171 p.1 /Raudtee ei tohi ületada foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist…../ § 174 /Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul juhul, mil raudteed ületada ei

tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast, liiklusmärgi „Peatu ja anna teed“ olemasolul selle ees/.

Liiklusnõuete rikkumise tulemusena I.J põhjustas ettevaatamatusest T M’le eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel viimane suri ja T K’le tervisekahjustusi.

Seega pani I.J toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustati inimese surm.

3

Karistamise alus ja eesmärgid on kehtivas KarS-s sätestatud §-s 56, mille kohaselt

karistamise aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2

kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, samuti advokaadi õigusabikulud.

Kohtunik