1-07-9429\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-9429

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9429 (07231400742) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi B.F-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav B.F

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tallinnas

Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusega KarS § 424

järgi vangistus 2 kuud vangistust tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

2. Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega KarS § 329

järgi rahaline karistus 5000 krooni, millest KarS § 73 kohaselt kuulus koheselt ärakandmisele 1000 krooni

ja ülejäänud osa jäeti tingimisi 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Väärteokorras karistatud 7 korral

Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

2

1. B.F süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm ) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele

kuuluvale 2 kuulisele vangistusele eelmise, so Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusega

mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 2 kuud täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada B.F-i suhtes lisakaristust, võttes temalt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest, laieneb KarS § 55 lg 1 alusel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale ning lõpeb karistuse kandmise järgselt kohtu poolt määratud tähtaja, so 1 aasta möödumisel.

5. KarS § 73 lg 1 alusel pöörata täitmisele Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega mõistetud

karistusest osaliselt kohaldamata ja täitmisele pööramata jäetud rahaline karistus 4000 (neli) tuhande krooni osas, milline rahaline karistus, so 4000 krooni tuleb 6 (kuus) kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „B.F, 1-07-126, osaliselt täitmisele pööratud rahaline karistus“.

6. B.F-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta kohtuotsuse

täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine.

7. B.F-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX

SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „B.F, 1-07-9429, sundraha“.

8. B.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni

ja 10 senti, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „B.F, 1-07-9429, kaitsjatasu“.

9. B.F-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel joobe

tuvastamiseks tehtud kulutused 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 6 (kuus)

kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „B.F, 1-07-9429, joobe tuvastamise tasu“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

3

B.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest,

kehtiva karistuse ajal, uuesti 10.05.2007 kell 11.50 juhtis XXX Tallinnas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Seega B.F pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav B.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Käesoleval ajal ei tööta, kuivõrd põdes tuberkuloosi ja ei ole teada, kas invaliidsust pikendatakse. On nõus üldkasuliku tööga.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusest B.F-i karistamises KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuulise vangistusega, milline karistus jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata ja täitmisele pööramata. (t/l 2-3)

10.05.2007 koostatud tunnistaja JH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja

10.05.2007 kella 11.50 ajal XXX teel XX tee bussipeatuses liikumas sõiduautot

registreerimismärgiga XXX, valget värvi XXX, mis vingerdas teel. Koheselt helistas politseisse. Sõiduk peatud XXX Selveri parklas. Sõiduki liikumissuund oli XXX tänava poole. Sõidukit juhtis B.F. (t/l 4) 10.05.2007 koostatud protokollist joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise kohta nähtub, et B.F paigutati kainenema 10.05.2007 kell 13.20 Rahumäe tee 6 asuvasse arestimajja. (t/l 5) 10.05.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise katist nr 1854/202 nähtub, et 10.05.2007 kell 12.50 Wismari Haiglasse toimetatud B.F tuvastati alkoholijoove 2,51‰, so raske alkoholijoove. (t/l 6) 11.05.2007 koostatud kahtlustatava B.F-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et 09.03.2006 karistati teda samalaadse kuriteo toimepanemise eest 2 kuulise vangistusega

tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. 10.05.2007 öösel kuni kella 04ni hommikul jõi ära 1 liitri õlut ja umbes 200 grammi viina. Pärast seda ei maganud, jõi kohvi. Kella 11 paiku otsustas sõita koju. Kell 11.30 istus oma XXX registreerimismärgiga XXX rooli ja sõitis venna juurest XXX tänavalt Lasnamäele XXX tänavale. XXX Selveri juures peatas teda patrull ja ta toimetati ekspertiisi, sealt edasi politseiosakonda. (t/l 8-12) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2006

aastal oli B.F-i keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 0 krooni. (t/l 24) Koopia Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusest B.F-i karistamises KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 5000 krooni, millest KarS § 73 lg 2 kohaselt kuulus koheselt tasumisele 1000 krooni ja ülejäänud 4000 krooni osas jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. (t/l 27-30)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel B.F-i

kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise akti, kainenemisele paigutamise protokolli, tunnistaja JH ütlusi, Harju Maakohtu 09.03.2006 ja 01.02.2007 kohtuotsuseid, karistusregistri andmeid määratud

4 karistuste kohta, andmeid sissetulekute kohta 2006 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava

B.F-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on B.F varem karistatud Harju

Maakohtu 09.03.2006 otsusega KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

vangistusega, milline karistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata.

Katseaja kestel pani süüdistatav toime uue samalaadse kuriteo, seega ajal, mil eelmine

karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on B.F-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, samuti samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistataval puudub alaline töökoht ja seega ka arvestatav sissetulek. Eelmise

kohtuotsusega mõisteti süüdistatavale karistuseks rahaline karistus ning süüdistataval

sissetulekute puudumist arvestades jäeti mõistetud rahaline karistus 4/5 ulatuses täitmisele pööramata. Arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub sissetulek ning seda, et süüdistataval

lasuvad eelmistest kohtuotsustest tulenevalt suhteliselt suured rahalised kohustused, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust ning kohaldada tuleb karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatava suhtes kohaldatud

mõjutusvahendina lühiajalist vangistust, milline jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata ja

täitmisele pööramata. Sellele vaatamata pani süüdistatav kuue kuu möödudes kohtuotsuse

kuulutamisest ja katseaja algusest toime KarS § 329 ettenähtud kuriteo. Nimetatud kuriteo

toimepanemise eest, vältimaks süüdistatava karistamist vangistusega ja sellest tulenevalt ka

karistuse täitmisele pööramist ning liitkaristuse mõistmist, kohaldati süüdistatava suhtes rahalist karistust, milline pöörati täitmisele väikeses osas ning ülejäänud rahaline karistus jäeti tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata. Sellele vaatamata pani süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo juba kahe määratud katseaja kestel.

Seega on süüdistatava suhtes ära proovitud tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja rahalise karistuse osaline tingimisi kohaldamata jätmine, andes süüdistatavale kahe

katseaja määramisega võimaluse teha järeldusi ja sundida teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Sellele vaatamata pani süüdistatav toime uue tahtliku ja ohtliku

süüteo. Seega ei ole eelnevad karistused oma mõju avaldanud ning süüdistatava rahaline mõjutamine on end ammendanud. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Kuivõrd tegemist on tahtliku kuriteoga, siis vastavalt KarS § 74 lg 5 sätetele tuleb liitkaristus

mõista KarS § 65 lg 2 põhimõtte kohaselt, st mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses.

Käesoleva otsusega mõistetava karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava avaldatud

kahetsusest ja süüdistatava terviseseisundist, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse määras, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei

pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, kuivõrd süüdistatava terviseseisund ei olnud talle takistuseks järjekordse ohtliku ja tahtliku kuriteo toimepanemisel.

5

Kuivõrd süüdistatava tervislik seisund ei ole kohtu arvates piisavalt hea ega põhjalikult

kontrollitud selleks, et süüdistatav võiks oma terviseseisundi poolest asuda täitma üldkasulikku tööd, siis ei pea kohus võimalikuks mõistetavat vangistust asendada üldkasuliku

tööga. Peale selle kaasneks üldkasuliku tööga taas kontrollnõuete täitmise kohustus, kuid

süüdistatav on lühikese aja jooksul suutnud tõestada, et ei KarS § 73 ega 74 sätestatud karistusest vabastamise tingimused ei ole taganud seda, et süüdistatav hoiduks uue tahtliku kuriteo toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et üldkasuliku tööga vangistuse asendamine ei täidaks oma eesmärki.

Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega jäeti osa mõistetud rahalisest karistusest, so 4000 krooni ulatuses süüdistatava suhtes KarS § 73 lg 1 sätete alusel kohaldamata ja täitmisele pööramata. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani aga süüdistatav temale määratud katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo. Vastavalt KarS § 73 lg 1 sätetele ei pöörata mõistetud karistust täielikult või

osaliselt täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § 73 lg 4 ja 5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole KarS § 73 lg 4 ja 5 sätted kohaldatavad, kuivõrd tegemist on eriliigiliste karistustega ning seetõttu leiab

kohus, et kuivõrd süüdimõistetu pani käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toime

uue tahtliku kuriteo toime Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega määratud katseajal, tuleb

eelnimetatud otsusega mõistetud ja osaliselt kohaldamata ning täitmisele pööramata jäetud rahaline karistus täitmisele pöörata kogu täitmisele pööramata jäetud karistuse osas.

Kuigi süüdistataval võib olla soov säilitada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevaste toimetuste tegemiseks seda õigust ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei

pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub

kohus asjaolust, et süüdistatava puhul on tegemist korduvalt liiklusalaste väärtegude ja

kuritegude toimepanemise eest karistatud isikuga ning süüdistatav juhtis mootorsõidukit

raskes alkoholijoobes. Taolised asjaolud annavad kohtule määrata lisakaristuse ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra lähedasena, lootuses, et vähemalt mõistetava vangistuse ja

lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Vastavalt KarS § 55 lg 1

sätetele laieneb lisakaristus põhikaristuse, so vangistuse kandmise kogu ajale, lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Märt Toming kohtunik