1-07-9624\2 · 1-07-9624\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-9624

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24 september 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9624 (06730000495) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi K.K süüdistus KarS § 169 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav K.K

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: alaliselt XXX, ajutiselt: XXXLääne- Virumaal tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 27.06.2000 otsusega KrK § 121 järgi

rahatrahv 2300 krooni

2. Tallinna Linnakohtu 30.11.2001 otsusega KrK § 202

6 lg 3 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat tingimisi 2 aastase katseajaga Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. K.K süüdi tunnistada KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada

teda rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 52 krooni, so 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 52

krooni, so 5200 (viis tuhat kakssada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „K.K, 1-07-9624, rahaline karistus“.

3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades

5 kuu jooksul 1040 (üks tuhat nelikümmend) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.

4. K.K-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „K.K , 1-07-9624, sundraha“.

5. K.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1888 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) krooni ja 55 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „K.K, 1-07-9624, kaitsjatasu“.

6. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. K.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

K.K süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana, olles Rapla Maakohtu 20.10.1998

otsusega tsiviilasjas nr 2-1-375 kohustatud maksma elatist XXX sündinud tütre MT ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 04.09.1998 kuni tütre M täisealiseks saamiseni U P

kasuks, ei ole oma kohustustest kinni pidanud ja hoidub alates 2000 aasta juunist kuni käesoleva ajani kuritahtlikult kõrvale Rapla Maakohtu poolt määratud elatisraha maksmisest.

Seega pani K.K toime KarS § 169 ettenähtud kuriteo, so vanema kuritahtliku

kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Kohtuistungil süüdistatav K.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kannatanu UP leidis, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega ei aita kaasa elatusraha tasumisele. Pigem oleks vaja, et süüdistatav saaks oma eluga edasi minna ja oleks suuteline tasuma elatusraha.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:



19.10.2006 esitatud UP avaldusest nähtuvalt palutakse alustada menetlust K.K

suhtes seoses elatusraha maksmata jätmisega. Elatusraha oli välja mõistetud tütre M T kasuks Rapla Maakohtu 20.10.1998 otsusega. (t/l 2)

 31.10.2006 esitatud UP avaldusest nähtuvalt palutakse alustada menetlust ja vastutusele võtta K.K, kelle elu- ja töökoht on teadmata, kes ei ole täitnud Rapla Maakohtu

20.10.1998 otsust, mille järgi on K.K-lt välja mõistetud elatis 1000 krooni igakuiselt alates 04.09.1998 Urme Pinka kasuks kuni tütre MT täisealisuseni. (t/l 3)

 U P kohtutäituri Tallinna kohtutäituri Katrin Vellet andmetel ei ole K.K

vahendusel elatist kordagi maksnud ja elatise võlgnevus seisuga 31.10.2006 moodustab 96 530 krooni. (t/l 4)

 ja U K Koopia M T sünnitunnistusest, mille kohaselt on M T vanemateks K.K (t/l 6)

 Koopia Rapla Maakohtu 20.10.1998 otsusest nr 2-1-375 1998, mille kohaselt mõisteti K.K-lt välja elatis 1000 krooni igakuiselt alates 04.09.1998 U P kasuks kuni tütre M T , sünd XXX täisealisuseni. (t/l 7)

 22.01.2007 koostatud kannatanu UP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elas U.P M.T koos 1990 ja ei olnud omavahel abielus. Tütar sündis XXX. K.K-ga hakkasid lahus elama alates 1993 aastast. Pärast lahkuminekut ei teinud K.K väljagi lapse toetamisest

ja vabatahtlikult elatist ei maksnud kuni 1998. Siis pöördus kohtusse ja seejärel hakati tema palgast maha võtma ning sai 1000 krooni kuus, kokku 9000 krooni. Siis aga võttis ennast töölt lahti ja näitas et tal pole sissetulekut ning enam ei maksnud. K.K võttis

temaga korra ühendust kuna oli pöördunud täituri poole. K.K ei ole huvi tundnud

lapse käekäigu vastu, ei ole kokku saanud, kinke teinud ega muul viisil toetanud. Kohtutäitur tuvastas K.K vara, aga see oli selle naise oma, kellega ta varem abielus oli. (t/l 8-9)

 nimele avatud arvelduskonto alates SEB Eesti Ühispanga andmetel on K.K 26.07.2002. (t/l 20)

 arvelduskontole kantud üle alates Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on K.K

07.08.2002 kuni 27.01.2003 rahasummasid töötasuna ASst, alates 08.08.2003 kuni 01.09.2003 ASst. (t/l 21-26)

 saanud sissetulekut ASst 2000 kuni 2002. (t/l Hansapank AS andmetel on K.K 27-33)

 tasunud elatist 21.05.1999 Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti andmetel on K.K kuni 24.05.2000 9470 krooni. Seisuga 28.02.2007 moodustab võlgnevus 100 530 krooni. (t/l 34)



13.03.2007 andmebaasist X-tee tehtud järelpärimise alusel koostatud õiend K.K tööandjate ja sissetulekute kohta ajavahemikus 2000 kuni 2006. (t/l 38-39)

 nimetatud äriühingus tähtajalise töölepingu alusel OÜ andmetel töötas K.K 17.05.2006 kuni 19.09.2006. (t/l 40)

 karistamises KrK § Koopia 27.06.2000 koostatud Harju Maakohtu otsusest K.K 121 järgi rahatrahviga 2300 krooni. (t/l 43-44)

 Koopia Tallinna Linnakohtu 30.11.2001 otsusest K.K karistamises KrK § 202 6 lg 3 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat tingimisi 2 aastase katseajaga. (t/l 45)

 ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on 23.03.2007 koostatud kahtlustatava K.K

kahtlustataval kahtlusi, et MT ei ole tema tütar ja sellest tulenevalt ei tunnista ta ka

kuritegu, milles teda kahtlustatakse. Sellele küsimusele miks ei ole maksnud lapsele elatist, ei ole lihtsalt vastust. Keeldub küsimusele vastamast ja kui on midagi öelda, siis ütleb seda kohtus. (t/l 47-48)

 elatise võlgnevus 103 530 Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti andmetel oli K.K krooni. (t/l 55)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana üle kuulatud K.K süüd eitavaid ütlusi, kannatanu UP ütlusi, M T sünnitunnistust, Rapla Maakohtu kohtuotsust elatise väljamõistmise kohta, Hansapank AS ja SEB Eesti Ühispank andmeid K.K arvelduskontodel raha liikumise kohta, tööandjate andmeid ja töötasude andmeid, kohtutäituri andmeid võlgnevuse suuruse ja makstud elatise

suuruse kohta, asub seisukohale, et süüdistatava K.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 169 järgi.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on K.K-lt välja mõistetud elatusraha tütre MT

ülalpidamiseks. Süüdistatav tunnistas temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja

selgitas, et nüüdseks on isaduse küsitavuse probleem lahenenud ning ta on MTi isa. Kuigi

süüdistatav oli kohtueelsel menetlusel väitnud, et MT ei pruugi olla tema laps, ei nähtu kriminaalasjas, et süüdistatav oleks vaidlustatud otsust elatusraha väljamõistmise kohta nagu ei ole teinud ta ka midagi selleks, et vaidlustada isadust. Seega senikaua kuni K.K ei olnud isadust vaidlustanud ja ei olnud saanud sellekohast positiivset kohtulahendit, loetakse

teda MTi isaks ja tal oli ja on kohustus maksta elatusraha tütre MTi ülalpidamiseks.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole ta seda aga aastate vältel teinud, välja arvatud

ajavahemikul maist 1999 kuni maini 2000. Arvestades seda, et kriminaaltoimikus kirjalike

materjalide põhjal võib teha järeldusi K.K sissetulekute olemasolu kohta, kuid

samas ei nähtu elatusraha maksmist, siis saab järeldada, et K.K on vanemana kuritahtlikult kõrvale hoidunud oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt

välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 ettenähtud kuriteona ja alus sellise karistusõigusliku hinnangu muutmiseks puudub.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna kohtuistungil väljendatud kahetsust, mis ei pruugi olla küll kuigi siiras.

Karistusregistri andmetest ja kriminaaltoimikus leiduvast kohtuotsusest nähtuvalt on süüdistatavat varem juba Harju Maakohtu 27.06.2000 otsusega karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest rahatrahviga ning ta on jätkanud samalaadse teo toimepanemist. Samas

on teda karistatud ka Tallinna Linnakohtu 30.11.2001 otsusega ning karistuseks määrati vangistus 3 aastat, millest oli ära kandmata 2 aastat ja 10 kuud ning ärakandmata karistus jäeti

süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata. Seega kui kohus mõistaks käesoleva

otsusega süüdistatavale karistuseks vangistuse, tuleks karistusele liita ka ärakandmata, kuid

suhteliselt pikaajaline vangistus. Selline karistus aga välistaks veel vähemalt kolme aasta

jooksul elatusraha maksmise ning vangistuse ärakandmise järgselt oleks süüdistataval juba

raske mingitki tööd leida. Seetõttu, arvestades teo iseloomu, kannatanu arvamust ning

kannatanu huvisid, leiab kohus, et süüdistatava suhtes, vaatamata sellele, et hetkel

süüdistataval puudub alaline sissetulek, võib kohaldada rahalist karistust, määrates selle täitmisele ositi ja pikema aja jooksul, andmaks samas süüdistatavale võimaluse asuda tööle ja likvideerima täitemenetlusest tulenevat suhteliselt suurt rahalist kohustust süüdistatava tütre MTi ülalpidamiseks. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid, siis võiks karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Rahalise karistuse suuruse määratlemisel võtab kohus aluseks kriminaaltoimikus

leiduvad andmed keskmise sissetuleku kohta aastast 2003, milleks on keskmine

päevasissetulek 52 krooni ja 21 senti. Kuivõrd aga süüdimõistva otsusega kaasneb ka

menetluskulude väljamõistmise, milline summa ei ole samuti väike, leiab kohus, et vähendamaks süüdistatava rahaliste kohustuste olulist suurenemist, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Märt Toming kohtunik