Legislator Case Law & Legislation
1-07-7795\2 AI generated

1-07-7795\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-07-7795\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

1-07-7795\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

19. septembril 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Maksim Tšurkin juuresolekul prokuröri: Marika Kreutzberg kaitsja: Kadi Mägi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas R.B ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, haridus 8 kl., töök. AS , eluk. XXX Tallinn, varem kriminaalkorras karistatud

3.08.05.2000 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg. 2 järgi rahatrahviga 7200 krooni

4.04.04.2002 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg. 2 järgi 6 k. vabadusekaotusega

tingimisi 1 a. katseajaga. Juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks. süüdistusasja KarS § 121 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

R.B on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 04.11.2006 a. kella 22.30 ajal Tallinnas XXX asuvas baaris XXX lõi ettekandjat JO ühel korral rusikaga näkku ja ühel korral pea piirkonda, põhjustades parema sarnaluupiirkonna ja kõrvalesta põrutuse.

Seega R.B lüües kahjustas teise inimese tervise s.o. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.B tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud.

Süüdistatav R.B ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.

Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 04.11.2006 a. õhtul ta oli baaris XXX. Ta tahtis tellida lavašši ja baarileti juurde, kuid seal kedagi ei olnud. Möödus ettekandja ja küsis leiba. Ettekandja vaatas põrandale ja tähelepanu äratamiseks puudutas ettekandja kätt. Ettekandja lõi

kohe talle käega vastu nägu, ta pani enda kaitseks lahtise käe vastu nägu. Võimalik, et sel momendil ta riivas ettekandjat, lüües kergelt. Tema arvates ta lõi ettekandjat juhuslikult vastu

kõrva. Kohe tuli baari peremees ja lahutas nad. Ta ei tahtnud tahtlikult tütarlast lüüa ja lõi ettekandjat enese kaitseks. Kahetseb juhtunut. Kannatanu JO poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 04.11.2006 a. õhtul ta töötas baaris ettekandjana ja minnes Rinatist mööda, viimane haaras äkki tema käest kinni ja hoidis mõnda aega. Ta püüdis end lahti rabeleda ja mingil hetkel see ka õnnestus ning rabelemise käigus lõi Rinati peopesaga näkku. Seejärel Rinat lõi teda parema rusikaga vastu näo vasakut poolt, löök läks riivamisi vastu vasakut põske. Seejärel lõi veel talle tugeva löögi vastu paremat kõrva. Baari omanik tuli ja tiris Rinati eemale. Rinat oli üsna vintis. Rinat on baariomaniku tuttav. Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 7795

Vaatamata sellele, et R.B andis eeluurimisel ütlusi, et lõi riivamisi ettekandjat, kuid ei tahtnud ettekandjat tahtlikult lüüa, on tema süü tõendatud kannatanu JO ütlustega selles, et Rinat võttis tema käest kinni ja vabanemise käigus toimunud rabelemise käigus ta riivamisi lõi Rinatti käega. Seejärel Rinat lõi teda kahel korral näo ja kõrva piirkonda, kuid löök läks riivamisi vastu vasakut põske.

Kohtuistungil kannatanu lisab, et süüdistatavat võiks karistada rahalise karistusega, peres kasvatab kahte last.

Peale nende ütluste on R.B süü leidnud tõendamist Otto patsiendikaardis märgituga, valvetraumatoloogi diagnoosiga, et O oli parema sarnaluupiirkonna ja kõrvalesta põrutus / t.l. 7, 9 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, toimunu raskusastet, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 315 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada R.B KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust

KarS § 73 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui R.B ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 2 Välja mõista R.B-lt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista R.B-lt kaitsjatasu 1938.15 krooni

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a XXX SEB Eesti Ühispank viite-number XXX 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik / allkiri /