1-07-8129\1 · 1-07-8129\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-8129

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-8129 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi A.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav A.I

isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, viibib XXX Vanglas, Varasem karistatus varem kriminaakorras karistatud kuuel korral, viimased karistused:

 23.08.2005.a Narva Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 2 kuud; 209 lg 2 p 1,3 alusel 1 aasta; Kars § 64 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 2 kuud, KarS § 74 kohaldamisel katseajaga 2 aastat;

 06.02.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 6 kuud, liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud KarS § 74 kohaldamisel katseajaga 2 aastat;

 12.10.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 3 – 25 lg 2 vangistus 2 kuud katseajaga 3 aastat; Kaitsja Vandeadvokaadi abi Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:

2

1. Süüdi tunnistada A.I KarS § 199 lg 2 p.p 4,8 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt A.I-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 23.augusti 2005.a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mõistes A.I-le lõplikuks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada A.I karistusaja alguseks tema kinnipidamise

päev so 18.mai 2007.a.

5. Välja mõista A.I-lt tsiviilhagi katteks kannatanu JT kasuks 3100 (kolm

tuhat ükssada) krooni.

6. Välja mõista A.I-lt tsiviilhagi katteks kannatanu GI´u kasuks 5000 (viis

tuhat) krooni.

7. Välja mõista A.I-lt riigituludesse menetluskuluna:

 Sundraha summas 5400,00.- krooni;

 määratud kaitsjale makstud tasu summas 1938, 15 krooni.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti

Ühispangas arve nr XXX või Hansapangas konto nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „A.I 1-07-8129 sundraha“ ja „A.I 1-07-8129

kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu.

SÜÜDISTUS

A.I on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime

pannud varguse, 30.01.2007.a kella 22.00-st kuni 24.00-ni, aadressil XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, eemaldas OÜ poolt remonditava hoone välisukse akna liistud, võttis eest ukseklaasi, murdis lukustatud uksest sisse teisele korrusele, kus võttis OÜ-le kuuluvaid

tööriistu: löökhaamri Hitatse väärtusega 9000 krooni, löökhaamri väärtusega 850 krooni, ketaslõikuri MAKITA väärtusega 3000 krooni, kokku OÜ-le kuuluvat vara 12850 krooni väärtuses, ja pakkis need asjad spordikotti, kuid ei viinud vargust lõpuni temast mitteolenevatel põhjustel, kuna

uurimisel tuvastamata isikud märkasid teda ja püüdsid kinni pidada, mille tagajärjel A.I ehmus ja jooksis sündmuskohalt ära.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 24.02.2007 kuni 26.02.2007.a, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Tallinnas XXX asuvast üürikorterist kaasüürniku JT ehtelaekast viimasele kuuluvad kuldehted: kivita mustriga kuldsõrmuse

väärtusega 300 krooni, siksaki kujulise sõrmuse kolme kiviga väärtusega 800 krooni, sinise

topaaskiviga kuldsõrmuse väärtusega 1000 krooni, kaelaketi väärtusega 400 krooni, kuldrõngakujulised kõrvarõngad väärtusega 400 krooni, kuldristi väärtusega 300 krooni, ripatsi Lõvi tähtkujuga väärtusega 300 krooni, kokku JT´le kuuluvat vara 3500 krooni väärtuses ja omastas selle.

3 Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 04.05.2007 ajavahemikul kella 12.00-st

kuni kella 14.00-ni, aadressil Tallinn, XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

võttis tema poolt remonditavast korterist GI’ule kuuluva digitaalfotoaparaadi Olympus MIU 710, väärtusega 5000 krooni ja omastas selle. Seega A.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega - s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistatav A.I selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale

inkrimineeritud kuritegude toime panemises tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud.

A.I kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavates kuritegudes tõendatud.

Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

30.01.2007.a. toimepandud varguse katse episoodis:

 MM poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema töötab firmas OÜ.

30.01.2007.a. kell 18.00 paiku lõpetati ehitusobjektil XXX töö ning lahkudes lukustati võtmega uksed. 31.01.2007.a. kell 09.00 paiku tööle jõudes aadressile XXX, Tallinn avastas tema, et ehitusobjektile on sisse murtud. Sissemurdmisest teavitati teda telefoni teel. Tema

kutsus kohale politsei ja politseiga hoone ümbrust kontrollides märkas, et hoone küljel

välisukse juures asuvad kindad ja ukseklaas on eest ära tõstetud. Aadressil XXX, Tallinn

teostab ehitusobjektil tööd OÜ. Ehitusobjektil valve puudub. Alguses arvas tema, et

varastatud on elektrilised tööriistad, kuid mõne aja pärast avastas ta teisest ruumist musta värvi spordikoti. Koti läbivaatlusel avastas ta selles tööriistad, ketaslõikuri Makita, ketassae,

kaks kruvivõtit ja väikese ketaslõikuri. Antud tööriistad olid töökorras. Seoses

sissetungimisega kahju tekitatud ei ole, hagi esitada ei soovi. Sissemurdmises kahtlustab

tema töötaja Pavel’it, kes töötas OÜ-s kaks nädalat, kuid peale palgapäeva 19.01.2007.a. tööle enam ei ilmunud; (kd. I tl. 40-41, 53-56)

 Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Veiko Ivanov poolt 31.01.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millistest nähtub, et sündmuskohaks on

olnud XXX, sündmuskohta on fotografeeritud ja vaadeldud 31.01.2007.a, sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et vaadeldav sündmuskoht asub aadressil XXX. Hoone ühes otsas

asus kivist juurdeehitis. Hoone välisvaatlusel oli näha, et hoovi pool asus puidust

kahepoolega uks, millest parempoolsel uksel on eemaldatud klaas, milline toetus vasakpoolsele uksele. Ukse juures umbes 30 cm kaugusel maas oli üks paar valgeid punaste mummudega ehituskindaid, millised võeti sündmuskohalt kaasa. Vaatluse hetkel oli uks suletud seestpoolt riiviga. Hoone peasissepääs jäi maja otsa, kus kahe poolega puidust uksed

olid vaatluse hetkel avatud asendis. Parempoolse ukse vaatlusel oli näha, et lukukeel on

avatud asendis, lukul silmaga nähtavad vigastused puudusid. Uksest sisenedes oli näha, et hoone seest oli restaureerimisjärgus ning kõikjal hoones oli laiali erinevaid ehitusmaterjale,

tööriistu ja ehitusprügi. Uksest sisenedes jäi otse koridor, mis pööras ümber nurga, kus

koridori lõpus, hoovi poole viis puidust uks, millisel oli eemaldatud klaas. Eemaldatud

klaasiga ukseraami sisekülje töötlemisel daktopulbriga ilmusid parempoolse ukseraami

ülaosa nähtavale sõrmejälje fragmendid, millised võeti kiletükile ja kleebiti sündmuskoha jälgede kaardile. Vaatluse käigus tuvastati veel, et koridorist pääses viide erinevasse ruumi,

4

mis vaatluse käigus tundusid olevat puutumatud. Välisuksest sisenedes koridori lõpust paremale läks trepp teisele korrusele. Trepil asusid ehitustellingud. Trepist otse üles minnes

jäi puidust uks, mis vaatluse hetkel oli avatud. Uksel oli Abloy 4190 lukustussüsteem,

lukukeel oli avatud asendis. Lukul silmaga nähtavad vigastusid puudusid. Ukse välisel

vaatlusel oli näha murdumisjälgi luku kõrgusel ukse servas. Samuti oli samal kõrgusel

uksepiidal näha murdumisjälgi. Uksest sisenedes koridori jäi vasakule kolm erineva

suurusega ruumi, milliste uksed olid avatud asendis. Esimese ruumi vaatlusel oli näha, et

ruumi paremas nurgas asusid erineva suurusega tühjad plastikust tööriistakohvrid ning

mõned tööriistad. Ruumis olid laiali erinevad ehitusriided ja prügi. Koridorist vaadatuna teises ruumis olid mõned tööriided ning ehitusprügi. Kolmandas ruumi ees oli puidust uks,

mis vaatluse hetkel oli avatud asendis. Ukse vaatlusel oli näha luku kõrgusel ukse servas

murdumisjälgi. Samal kõrgusel uksepiidal oli samuti näha murdumisjälgi. Uksel oli Vasar tüüpi lukustussüsteem., millise lukukeel oli avatud asendis. Uksepiida sisekülje vaatlusel oli

näha, et eemaldatud oli puidust liist, milline oli asetatud ruumi sisse, uksest 1 meetri kaugusele maha. Ruumi vaatlusel oli näha, et ruumis olid laiali erinevad auto varuosad ning täis ja tühjad papist kastid. Hoone peaukse juurest vaadatuna, paremalt diagonaalis hoonest umbes 5 meetri kaugusel lumel maas oli üks paar beeži värvi nahast kindad, millised võeti

sündmuskohalt kaasa. Eemaldatud ukseklaasi töötlemisel daktopulbriga tulid nähtavale papilaarkurrustiku jäljed, millised asusid klaasi ülemisel neljandikul sise – ja välisküljel ning, millised võeti kileteibile ja kleebiti sündmuskoha jälgede kaardile; ( kd. I tl. 42-52)

 poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema pani toime A.I varguse katse. Tema töötas alates novembri keskel 2006.a ehitusobjektil XXX. Ta töötas nii sees kui ka väljas. Firmast lahkus ta pärast uut aastat – 2007.a. jaanuari keskel. 30.01.2007.a. kusagil kella 22-00-24.00 ajal läks tema mööda XXX ja sel hetkel tuli talle pähe mõte panne toime vargus. Ta otsustas sisse tungida ja võtta tööriistu, kuid milliseid nimelt, seda ta veel ei teadnud. Ta teadis, kuidas on võimalik sisse tungida, ilma midagi kahjustamata. Ta otsustas tungida sisse välisukseklaasi kaudu. Ta teadis, et sellel kinnituvad halvasti liistud, millised

hoidsid klaasi raamis. Ta paigaldas ise välisuksele liistud klaasi hoidmiseks ning tema

sõrmejäljed võivad olla seetõttu nii sees kui ka väljas. Ta leidis sealtsamast mingi

metalleseme, eemaldas 2 liistu, võttis klaasi eest ja pani selle teise uksetiiva juurde maha. Seejärel ronis sisse, läks teisele korrusele. Ta teadis, kus lebavad tööriistad ja seetõttu läks

kohe teisele korrusele. Hoones käis ta ainult teisel korrusel olevas toas, kuna teadis, kus tööriistad asuvad ja, kus on uks lahti. Ta ei hakanud mööda hoonet käima, kuna teadis, et seal

paigaldatakse signalisatsiooni ja ei tahtnud lärmi. Ta avas teise korruse ukse, läks tuppa.

Toast leidis ta musta värvi spordikoti suurte valgete tähtedega küljel, mis sinna nimelt oli kirjutatud, seda ta ei mäleta, vist firma nimetus. Kott oli tühi. Ta otsustas tööriistad sellesse laduda. Toast leidis ta järgmised tööriistad: suure rohelise ketaslõikuri Makita, tumedat värvi

ketassae, 2 elektrilist tumerohekat kruvivõtit ning sama teise korruse koridorist võttis ta

punase ketaslõikuri DWT. Kõik need ladus ta kotti, sulges koti tõmbelukuga. Sel hetkel kuulis ta sõiduauto häält. Ta jättis koti sinnasamasse tuppa ja läks alla vaatama, kes tuli. Ta nägi kahte temale tundmatut noormeest ronimas üle territooriumi tara, ta ehmus ja jooksis

ära. Ta märkas, et üks inimene, nähtavasti noormees umbes 25-aastane jooksis tema järel. Kuid tema jooksis noormehe eest ära. Rohkem ta sinna kohta tagasi ei läinud, kotti ära ei

võtnud. Tol päeval 30.01.2007.a. lund ei sadanud ja paistis päike, kuid oli külm. Ta oli

riietanud ennast halli värvi kapuutsiga jopesse, hallidesse pükstesse, peas oli kapuuts jalas

pruunid ketsid, käes mustad õhukesed sõrmkindad. Hoones ta sõrmkindaid ära ei võtnud, kuna püüdis teha kiiresti, need on õhukesed ja töö juures ei sega; (kd. I tl. 62-69)

 karistatuse andmed; (kd. I tl. 71- Karistusregistri väljavõtet, millisest nähtub A.I 73) Ajavahemikul 24.02.2007.a. kuni 26.02.2007.a. toimepandud varguse episoodis:

5

 JT poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et tema üüris ja elas aadressil XXX korteris. Kuuaega elas tema koos A.I-ga, kes tuli XXX ja palus, et ta laseks

tal elada seni kuni leiab endale töö ja elupaiga. Tema nõustus. 24.02.2007.a. hakkas tema oma asju kottidesse korjama. Kotti pani ta ka oma ehtekarbi, millises olid sees temale

kuuluvad kuldehted. Pavel nägi, kuidas ta asju pakkis ja kuhu ta mida pani. Pärast seda

24.02.2007.a. sõitis ta ära oma vanemate juurde ja asjad jäid aadressil: XXX asuvasse korterisse. A.I kasutas seda korterit. Tema palvel viis ta lapsepõlvesõbranna OG,

keda ta täielikult usaldab, tema asjad uuele aadressile: XXX. 26.02.2007.a. jõudis tema vanemate juurest tagasi ja sõitis kohe aadressile XXX, kus hakkas asju lahti pakkima ja, kus

avastas, et ehtekarbist puuduvad mõned kuldehted: kivita mustriga kuldsõrmus väärtusega

300 krooni, siksakkujuline sõrmus kolme valge kiviga väärtusega 800.- krooni, sinise topaaskiviga kuldsõrmus väärtusega 1000.- krooni, kuldkett väärtusega 400.- krooni, kullast

rõngakujulised kõrvarõngad väärtusega 400.- krooni, kuldrist väärtusega 300.- krooni,

kuldripats lõvi tähtkujuga väärtusega 300.- krooni, kokku 3500.- krooni väärtuses. Mõningaid asju nimelt: topaassõrmust ja rõngakujulisi kõrvarõngaid nägi tema Pae tänaval, Lasnamäe turul asuvas pandimajas, kui läks sinna juhuslikult 2007.a. mais. Asjade varguses

kahtlustas tema kohe A.I. Ta helistas A.I-le ja ütles, et viimane tagastaks ta ehted. Pavel vastas, et ei ole tema asju võtnud ja, et ta hoolega vaataks oma asju

läbi, et on ise need kaotanud. Tema aga ei saanud kuldehteid kaotada, sest pani need kuldehted karbi sisse, kabi pani kotti ja keegi peale A.I ei saanud neid asju võtta. Temale tekitati kahju 3100,00.- krooni ja soovib esitada antud summas tsiviilhagi ; (kd. I tl. 2-6, 24-27)

 OG poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema ja JTotsustasid üürida koos korterit aadressile XXX, Tallinn. J korjas oma asjad kokku ja sõitis nädalavahetusel 24.02.2007.a. vanemate juurde ning palus temal ta asjad viia teise kohta. Aadressil: XXX, Tallinn elas JT koos A.I-ga. 26.02.2007.a. esmaspäeva hommikul sõitis tema asjadele järele, JT andis talle XXX asuva korteri võtmed. A.I kodus ei olnud. Tema võttis JT kotid ja kilekotid ning viis need aadressil: XXX asuvasse korterisse. Tema ei vaadanud, milliseid asju ta viis, kõik asjad jättis ta tuppa. Ühel päeval JT teatas talle, et tal

kadusid kuldehted, tema – OG mõtles, et seda tegi A.I. Ta tunneb Pavel’it kolm

aastat, õppis temaga koos ühes kutsekoolis. Ta ei ole kuulnud seda, et Pavel oleks oma tuttavatelt mingeid asju varastanud, kuid JT kuldehteid võis varastada ainult tema, sest peale

A.I korteris ei elanud kedagi. Tema teadis JT jutust seda, et viimane helistas Pavelile ja palus tagastada kuldehted, kuid too vastas, et ei ole tema kuldehteid võtnud. JT nägi oma kuldehteid pandimajas ja kirjutas siis avalduse politseisse; (kd. I tl. 30-34)

 JO poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 24.02.2007.a. tõi pandimajja asukohaga XXX kuldehteid koguses 2,22 grammi A.I. Vormistati pandileping nr.

48498. 25.02.2007.a. tõi A.I pandimajja kuldehteid koguses 3,18 grammi, vormistati pandileping nr. 488523. Kuldesemed võttis A.I käest vastu pandimaja

töötaja TK. Tähtaja möödudes A.I ehteid tagasi ei ostnud, need pandi müüki ja müüdi ära. Käesoleval ajaks jäid kuldehetest alles rõngakujulised kõrvarõngad kaaluga 1,23 grammi; (kd. I tl. 10-14)

 TK poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 25.02.2007.a. viibis tema oma

töökohal XXX asuvas pandimajas. Tema töötas ka 24.02.07 ja 25.02.07.a. Alati kui

pandimajja tuuakse kuldesemeid küsib tema isikuttõendavat dokumenti. Ilma dokumendita

esemeid ära anda ei saa. Dokumenti võrdleb ta isikuga, kes panti annab ja, kui dokument

isikule ei vasta, siis midagi ära anda ei saa. Kviitungid täidetakse 2 eksemplaris, üks jääb

nende juurde ja teine läheb sellele, kes ära andis. Kviitungid täidab tema – TK, seejärel

osutab äraandavale isikule, kuhu panna allkiri ja kontrollib, et allkirja annaks nimelt see inimene, kes panti annab. Ruum pantiandmise ja väljaandmise aknakese juures on väike ja

6 kõik sisenevad ühe ukse kaudu. Samuti toimus kõik nii 24.02 ja 25.02.2007.a. Noormees tuli esemega, näitas dokumenti, tema kirjutas ta andmed ümber kviitungile, kirjutas üles eseme

nimetuse, võttis allkirja. Kuldesemete äraandmisel noormees ei rääkinud, et need oleks varastatud; (kd. I tl. 123-125)

 Põhja Politseiprefektuuri politseijuhtivinspektor O. Potatova poolt koostatud äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, millisest nähtub, et antud uurimistoiming on läbi viidud 31.05.2007.a. Uurimistoimingu käigus on TK’le äratundmiseks esitatud fotod, milliste

peal olevad subjektid sarnanevad omavahel vangusse, silmade värvi, pikkuse ja juuste poolest. Uurimistoimingu käigus TK on avaldanud, et temale esitaud fototabelis ei suuda ta kedagi ära tunda, kuid fotol nr. 1 (A.I) kujutatud noormees on sarnane inimesele, kes käis mitu korda pandimajas, täpset kuupäeva nimetada ei oska; (kd. I tl. 126-129)

 poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema elas XXX, A.I Tallinn asuvas korteris koos J ’ga, kelle perekonnanime ta ei tea. 2007.a. veebruaris otsustas

ta toime panna varguse, kuna tal ei olnud tööd, kuid ta vajas raha, et osta süüa. Mis

kuupäeval see oli, seda ta ei mäleta. Kuldehted võttis ta karbist, mis oli kottis. Kuldehted kuulusid J ’le. Ta ei mäleta, millised kuldehted võttis, kuid viis need pandimajja. Pandimaja

aadressi ta ei tea, kuid see asub Lasnamäe turul. Kulla äraandmisel pandimajja Lasnamäel esitas ta enda nimelise ID kaardi ning oli üksinda. Kui palju ta raha sai, seda ta ei mäleta,

kuid vähem kui 500.- krooni. Kahel korral pani ta naisvastuvõtja juuresolekul kviitungile

allkirja. Raha kulutas ta enda tarbeks. Järgmisel päeval võttis ta uuesti karbist kuldehteid, milliseid täpselt ei mäleta, kuid, mis kuulusid Juliale ning viis nendest osa pandimajja ja osa

müüs Lasnamäe turul maha tundmatule mehele, keda ära ei tunne. Kuldehete eest saadud summa ei olnud suured, kui suured summad olid, seda ta ei mäeta, raha kulutas oma tarbeks. Julia ei lubanud võtta tema asju. Kahetseb toimunut; (kd. I tl. 15-19, 130-132)

 Pandimaja lepinguid nr. 48523 ja 48498, millised asuvad kriminaalasja juures ümbrikus, lepingu ühelt koopialt on näha, et 24.02.2007.a. sõlmiti A.I-ga leping nr. 48498, millise kohaselt Pandimaja As, asukohaga XX, Tallinn andis laenusaajale A.I-le

lühiajalist laenu summas 300.- krooni tähtajaga 26.03.2007.a. ja laenusaaja A.I

andis pandimajale pandiks kullast prooviga 585 keti ja risti koguväärtusega 300.- krooni.

Laenu kustutamisel oleks laenusaaja olnud kohustud maksma pandimajalt võetud

laenusumma koos intressiga 16 % s.o 348.- krooni. Lepingu teiselt koopialt on näha, et

25.02.2007.a. sõlmiti A.I-ga leping nr. 48523, millise kohaselt Pandimaja As, asukohaga XXX, Tallinn andis laenusaajale A.I-le lühiajalist laenu summas 420.- krooni tähtajaga 27.03.2007.a. ja laenusaaja A.I andis pandimajale pandiks kullast

prooviga 585 sõrmuse ja kõrvarõngad koguväärtusega 420.- krooni. Laenu kustutamisel oleks laenusaaja olnud kohustud maksma pandimajalt võetud laenusumma koos intressiga 16 % s.o 487.- krooni; (kd. I tl. 23)

 Kannatanu JTpoolt kirjutatud avaldust selle kohta, et tema on 22.02.07.a. Ida politseiosakonnast kätte saanud temale kuuluvad kõrvarõngad ja pretensioone tal ei ole; (kd. I tl. 28-29)

 Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna politseivaneminspektor L. Boikova poolt

koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeli ja lepingute koopiatega, millisest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud kõrvarõngad, lepingud. Vaatluse käigus tuvastati,

et vaadeldud kõrvarõngad olid ümmargused kollast värvi materjalist, läbimõõduga 1,5 cm,

mõlemal kõrvarõngal oli proov „582“. Leping nr. 48498 oli sõlmitud A.I nimele 24.04.2007.a. Lepingule oli kirjutatud tekst: kett, rist, kulon 585 2,22. Leping nr. 48523 oli

sõlmitud A.I nimele 25.02.2007.a. Lepingule oli kirjutatud tekst: sõrmus/585,

k/rõngad 3,18. Asitõendina vaadeldud kõrvarõngad tagastati omanikule, kviitungid 2 tk pakiti kinnisesse ümbrikusse ja jäeti kriminaalasja materjalide juurde; (kd. I tl. 21-23) 04.05.2007.a. toime pandud varguse episoodis:

7

 GI poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 04.05.2007.a. näitas tema 14 aastane poeg RI kella 19.00 paiku Tallinnas, XXX enda poolt pildistatud pilte rallist ja pani

digifotoaparaat Olympus MIU 710 väärtusega 5000.- krooni koos kotiga magamistuppa

nähtavale kohale kapi peale. 04.05.2007.a. tuli nende juurde aknapõski ja põrandaliiste remontima tuttava S soovitatud remondimehed. S tegelikku nime ta ei tea, remondimeeste

nimesid ta ei tea. 04.05.2007.a. oli kohal kolm remondimeest, kes lahkusid tema korterist

kella 21.00 paiku. 05.05.2007.a. kella 19.00-20.00 paiku tahtis RI võtta digikaamera, kuid alles oli vaid kott. 05.05.2007.a käisid kaks sama remondimeest, kes eelmiselgi päeval, kuid

kolmandat nendega ei olnud. Peale tema elab korteris ta poeg R ja vend SP. Peale kolme

temale tundmatu remondimehe rohkem keegi ajavahemikul 04.05.2007.a. kella 19.00 kuni 05.05.2007.a. kella 19.00ni tema juures ei käinud. Vargusega tekitati temale 5000.- krooni ja nimetatud summa ulatuses esitab ka tsiviilhagi; (kd. I tl. 94-96)

 R I poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 05.05.2007.a. kella 19.00 paiku tahtis tema võtta digitaalkaamerat, mis pidi olema koos kotiga magamistoas kapi peal. Kuid alles oli vaid kott ilma digikaamerata. Viimast korda nägi tema digikaamerat 03.05.2007.a. õhtul. Millal tööline kaamera võttis seda ta ei näinud, sest teda ei olnud toas; (kd. I tl. 97-98)

 poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab A.I

oma süüd. Nimelt tegi tema koos IS korteris kolm argipäeva remonti. Kui nad viibisid korteris, siis oli alati keegi elanikest kohal. Remonti tegid nemad toas ja köögis. Kaks päeva töötas ta koos I ’iga, aga viimasel päeval läks ta üksinda tööd lõpetama. Töötades tagumises toas, kui ta oli kõik juba ära teinud, märkas ta riiulil, kus asusid CD-plaadid, raamatud jms lebamas digitaalset hallikas – oranži fotoaparaati, ta võttis selle. Fotoaparaat oli vultaris, kuid

ta võttis selle sealt välja ja pani fotoaparaadi spordipükste taskusse, vulatri jättis. Pärast lahkus ta kohe korterist. Korteris viibisid G poeg ja tema vend. Kui ta toas remonti lõpetas,

siis viibis seal G poeg, kes mängis arvutis ning sel hetkel, kui ta väljus, võttis ta

fotoaparaadi. See oli päeval kella 12.00-14.00, kuupäeva ta enam ei mäleta, kuid enne 09.05.2007.a. Rohkem ta end sellesse korterisse ei ilmutanud. Fotoaparaadi müüs ta ajalehes Referent kuulutuse peale. Fotoaparaadi müüs ta meesterahvale 1500.- krooni eest, kohtusid nad Coca – Cola Plazza juure. Kuidas oli mehe telefon ja nimi, seda ta ei tea. Ajalehes olevat kuulutust ta näidata ei saa, ajalehe viskas minema. Kahetseb toimepandut; (kd. I tl. 105-107)

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava A.I poolt

kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt kannatanute JT ja GI poolt

eeluurimisel antud ütlustega, tunnistajate MM, OG, JO, TK ja RI’u poolt eeluurimisel antud ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor V. Ivanov poolt 31.01.2007.a. koostatud

sündmuskoha XXX vaatlusprotokolliga, Põhja Politseiprefektuuri politseijuhtivinspektor O.

Potapova poolt koostatud tunnistaja TK’le 31.05.2007.a. esitatud äratundmiseks esitamise

protokolliga, Pandimaja As lepingutega nr. 48523 ja 48498, Põhja Politseiprefektuuri Ida

politseiosakonna politseivaneminspektor L. Boikova poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga on A.I süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja A.I tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning

karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi s.o võõra

vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse karistusena ette nähtud rahaline

8

karistus või kuni viieaastane vangistus. Vastutust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist.

A.I on varem kriminaalkorras karistatud isik, uued kuriteod pani toime katseajal. KarS §

199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks A.I

karistamist rahalise karistusega, sest süüdistatav ei oma kindlat sissetulekut ega töökohta. Arvestades eeltoodut ja seda, et A.I ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, jätkates kuritegude toimepanemist asub kohus seisukohale, et A.I tuleb

karistada reaalse tähtajalise vangistusega. Karistuse liitmisel arvestab kohus, et 06.02.2006 ja

12.10.2006.a otsustega karistati A.I kuritegude eest, millised olid dekriminaliseeritud alates 15.03.2007.a, seega mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi ja juhindudes KarS § 65 lg 2 tuleb mõistetud karistusele liita 23.08.2005.a Narva linnakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata

vangistus 1 aasta 2 kuud. Kaitsja poolt kohtulikes vaidlustes avaldatud taotluse Pavel pihlakule

mõistetava vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga jätab kohus tähelepanuta, kuna kohtuliku uurimise käigus ega ka oma viimases sõnas ei avaldanud süüdistatav A.I oma nõusolekut

teha üldkasulikku tööd, kuid KarS § 69 lg 1 kohaselt saab vangistust üldkasuliku tööga asendada üksnes süüdistatava nõusolekul.

Oma kuritegeliku käitumisega tekitas A.I kannatanu JT’le otsest materiaalset kahju 3100.-

krooni ulatuses ja kannatanu GI’ule otsest materiaalset kahju 5000.- krooni. Kannatanute poolt

esitatud tsiviilhagi taotlused nimetatud summade ulatuses peab kohus põhjendatuks ning need

kuuluvad A.I-lt kannatanute kasuks välja mõistmisele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasud.

Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/