1-07-6203\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6203

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2007.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-6203 (07231400577)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Anna Ivanova

Kriminaalasi J.G

süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Tiiu Rõõm

Süüdistatav J.G - isikukood XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXX; töötab isoleerijana AS-s

Hiieko; varem kriminaalkorras karistatud: 29.09.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200

lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastase vangistusega tingimisi 18

kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud

rahatrahvidega (kõik trahvid tasutud); – tõkend elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

vandeadvokaat Imbi Seimar

RESOLUTSIOON

1.

J.G KarS § 424

rahaline karistus Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista 300 päevamäära ehk 23 100 krooni

.

KrMS § 238 lg 2 mõistes alusel vähendada mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra

kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevasissetulekust 77 krooni, on 15 400 krooni.

2. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta J.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

2 3. KarS § 66 lg 1 , perekondlikku seisundit, määrata, et rahalist alusel arvestades J.G karistust on võimalik võrdsetes osades alates kohtuotsuse tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul jõustumisest ( ). 1 540 krooni kuus

(Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939 ja ära märkida kriminaalasja number „1-07-6203“ )

4. Tõkend – tühistada. elukohast lahkumise keeldkohtuotsuse jõustumisel

5. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista J.G-lt

– s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) ning sundraha 495,60 kr

5400 (viis tuhat nelisada) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvel 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777 ja ära märkida kriminaalasja numer „1-07-6203“.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse maksmata nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. J.G süüdistatakse selles, et tema olles 02.03.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 11400 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja omades seega kehtivat karistust, uuesti 01.04.2007.a. kella 18.41 ajal juhtis Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla teel Kanama viadukti juures mootorsõidukit BMW reg.nr 630 AOU, olles alkoholi joobes.

Sellise teoga pani J.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et J.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: (tl.3) millest nähtub, et otsusega väärteoasjas

02.03.2007.a. on J.G-le Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel määratud karistuseks

rahatrahv 190 trahviühikut s.o. 11 400 krooni; alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.8), millest nähtub, et 01.04.2007.a. kella 19.30 ajal on J.G tuvastatud alkoholijoove

1,06 mg/l; ta loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest; (tl.10), millest sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega

nähtub, et J.G 01.04.2007.a. kõrvaldatud sõiduki BMW 320 i reg.nr 630 AOU juhtimiselt liiklusseaduse § 20-1 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis; kahtlustatava J.G enda ütlustega

(tl.24-26), milles ta seletab, et 01.04.2007.a. hakkas

3

päeval tarvitama erinevaid alkohoolseid jooke, tundis, et oli purjus, hakkas koju sõitma, Kanama viadukti juures sõitis kraavi, kohale tuli politsei ja tuvastati alkoholijoove 1,06 mg/l.

KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Nähtuvalt ülaltoodust loeb kohus tõendatuks, et J.G-le on varem s.o. 02.03.2007.a.

määratud rahatrahv liiklusseaduse § 7419

lg 1 alusel. LS § 7419

lg 1 näeb ette vastutuse

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Põhja PP 02.03.2007.a. otsus J.G-le

karistuse määramises joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest on jõustunud. Seega on

J.G isikuks, keda on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest.

Tõendatud on ka asjaolu, et J.G uuesti s.o. 01.04.2007.a. juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Tema joobeseisund on tuvastatud protokolliga. Kohus leiab, et J.G on kuriteo toime pannud tahtlikult, sest nagu nähtub tema ütlustest, sai ta enne sõitma asumist aru, et on veel alkoholi joobes.

Kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ei ole J.G tegevuses tuvastatud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid, samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb lähtub kohus J.G kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J.G on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärtegude eest korduvalt. Ta on ära maksnud

kõik eelmised mõistetud rahatrahvid. Käesoleval ajal on tal eluja töökoht, regulaarsed sissetulekud; ta on loonud perekonna ja peres kasvab alaealine laps.

Kohus nõustub kaitsja taotlusega karistada J.G rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Arvestades tema perekondlikku olukorda, on mõistlik määrata rahalise karistuse maksmine ositi ja seda 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Põhjendatud on prokuröri taotlus mõista J.G-le ka mootorsõiduki lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol üheks aastaks. See lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest, on kooskõlas ka toimepandud süüteo raskust ning süüdlase isikut arvestades.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud

s.o. määratud kaitsjale eeluurimisel osalemise eest makstav tasu ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313.

Kohtunik