4-07-4235\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

30.08.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre vaatas läbi Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirki kaebuse Väärteomenetluse seadustiku § 78, 79 sätestatud korras Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel A. R 10.03.2007.a. määrusele, millega jäeti rahuldamata Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari R. T-i 21.02.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr. 2314,06,019528 tühistamiseks

Kaebuse läbivaatamisel kohus

l e i d i s:

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel A. R 10.03.2007.a. määrusega jäeti rahuldamata Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari R. T-i 21.02.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr. 2314,06,019528 tühistamiseks.

13.08.2007.a laekus Harju Maakohtule Urmas Vaikla esindaja Indrek Sirki kaebus, milles taotletakse:

1. Tühistada vaidlustatud määrused; 2. Jätkata väärteomenetlust Urmas Vaikla suhtes tuginedes VTMS § 29 lg. 3 tema rehabiliteerimise eesmärgil.

Asjaolude kirjeldus 10.07.2006 toimus liiklusõnnetus Padise-Paldiski maanteel, kus teise sõidukijuhi ohtliku möödasõidu tõttu (möödasõitja sattus kitsas vasakkurvis külglibisemisse ning kaldus paremale pärisuunavööndisse tagasi) kaotas Urmas Vaikla auto üle juhitavuse ja sõitis teelt välja metsa. Möödasõidul ohu põhjustanud S. P sõitis sündmuskohalt minema. S. P-t hoiatati suuliselt liiklusohu põhjustamise eest 22.12.2006. 21.02.2007 koostas liiklustalituse komissar R. T väärteomenetluse lõpetamise määruse Urmas Vaiklale etteheidetud väärteo osas. Väärteomenetluse lõpetamise alusena on märgitud VTMS § 30 lg 1 p 1 – otstarbekuse kaalutlus. Määruses on kohtuvälise menetleja ametnik asunud seisukohale, et Urmas Vaikla käitumises on siiski väärteotunnused, menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhineb sellel, et varaline kahju tekitati menetlusalusele isikule endale ning tervisekahjustus pereliikmele. Määruse peale esitas 05.03.2007 kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles väärteomenetluse jätkamist menetlusaluse isiku rehabiliteerimiseks. Komissar R. T määruse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, kuid kaebuse vaatas läbi määruse teinud Väärteoasi nr.4-07-4235

2 komissarist madalamal ametikohal olev juhtivkonstaabel A. R. Vaatamata VTMS § 29 lg 3 sätestatud kohtuvälise menetleja kohustusele jäeti kaebus 10.03.2007 määrusega rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhjendused on kaebuse rahuldamata jätmisel täpselt samasugused kui vastulausete mittearvestamisel – kohtuväline menetleja arvab, et menetlusalune isik on süüdi. Menetlusaluse isiku kaitsja sai määruse posti teel 14.03.2007.

Kaebuse esitaja vaidlustab komissar R. T ja juhtivkonstaabel A. R määrused täies ulatuses, palub määrused tühistada ja jätkata väärteomenetlust.

Kaebuse sisulised argumendid

1. Liiklussituatsiooni õiguslik analüüs. 1.1. Urmas Vaikla sõitis Padise-Paldiski maanteele kõrvalteelt. Eelnevalt nägi kaugemalt lähenevat autot. Hinnates auto kaugust ca 200 meetrit tundus talle, et ta ei takista teist sõidukit. Jõudes peateele asus U. Vaikla kiirendama, tema taha jäänud autot näha ei olnud, kuna juba ca kuu aja vältel ei olnud vihma sadanud ning tee tolmas. Olles jõudnud liiklusmärgiga 686 tähistatud kurvi juurde nägi U. Vaikla ootamatult tema kõrvale jõudnud autot, mis kitsas kohas möödudes vajus tema suunavööndisse. Sõidutee kitsenemine on just paremal pool, mistõttu võis selline tee kitsenemine olla BMW juhi jaoks ka ootamatu. Vältimaks autode külgkokkupõrget ja sellest tulenevat auto teelt välja rammimist keeras U. Vaikla paremale. Sõidutee paremas ääres oli pehmest kruusast vall, millele sõites kaotas U. Vaikla juhitavuse. U. Vaikla püüdis sõiduki kiirust vähendada ja juhitavust taastada, kuid see ei õnnestunud ja auto sõitis vasakule teelt välja. 1.2. Väärteoprotokolli kohaselt oli teelt väljasõidu põhjuseks vale sõidukiirus. Menetlusaluse isiku ja temast möödasõitu teostanud BMW juhi S. P ütlustest nähtub, et möödasõitu teinud BMW kiirus pidi olema Fordi kiirusest suurem. Seega ei saanud kaebaja hinnangul olla teelt väljasõidu põhjuseks sõidukiirus, kuna möödasõitu teinud auto läbis kurvi suurema kiirusega. Teelt väljasõidu põhjuseks olnud juhitavuse kadu tekkis siis kui U. Vaikla püüdis vältida kokkupõrget temast möödasõitu teinud ning tema sõidurajale kaldunud BMW-ga. Seega on põhjuslik seos toimunud liiklusõnnetusega BMW juhil, kes teostas möödasõitu piiratud nähtuvusega teelõigul (LE § 135 p 4), naastes pärisuunavööndisse takistas ja ohustas juhti, kellest mööda sõitis (§ 132 p 4), ei hoidnud ohutut külgvahet (§ 130), enne ümberreastumist pärisuunavööndi sõidurajale ei veendunud selle ohutuses (§ 91) ning ei katkestanud ohu ilmnemisel (tee kitsenemine ja järsk kurv) möödasõitu (§ 133). Täiendaval tõendite kogumisel on tuvastatud S. P käitumises LE § 135 p 4 nõuete rikkumine, so möödasõit keelatud kohas. 1.3. Kaebuse esitaja kaitsja kahel korral vastulauses analüüsinud tõendeid ning esitanud oma nägemuse nende hindamisest. Vaieldamatult võib selles olla subjektiivne element. Samas on kohtuväline menetleja jätnud täitmata VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatud kohustuse, et kohtuvälise menetleja peab otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Kohtuväline menetleja on leidnud, et tee ääres olev pehme kruus oli menetlusalusele isikule etteaimatav takistus, kuid jättis andmata hinnangu sellele, millisel põhjusel sõitis menetlusalune isik sellele teeosale. Urmas Vaikla poolt kruusale sõitmine ei olnud tema otsustus autot juhtides, vaid selle tingis teise sõidukijuhi õigusvastane käitumine. Õiguserikkumine, mille suhtes on kohtuväline menetleja võtnud seisukoha, et see põhjustas liiklusohu (22.12.206 suuline hoiatus S. P- le liiklusseaduse § 7435 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas) – liiklusohu legaaldefinitsiooni kohaselt on tegemist olukorraga, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või –kiirust või peatuma. Seega on kohtuväline menetleja ise tuvastanud, et liiklusõnnetuses osalenud teine juht on sundinud menetlusalust isikut järsult muutma oma liikumissuunda ja –kiirust. Sellises

3 olukorras ei saa rääkida etteaimatavast takistusest. Takistus, mis menetlusalusele isikule tekkis, oli möödasõidu nõudeid eirav teine sõidukijuht. Olukorras, kus juht püüab kokkupõrget teise autoga vältida pidurdamise ja tee ääre poole keeramisega ei saa võrdsustada olukorraga, kus juht teiste liiklejate kaasmõjuta sõidab teelt välja. 1.4. Kohtuväline menetleja heidab menetlusalusele isikule ette LE § 123, mis võiks kohalduda mistahes liiklussituatsioonile, kuna liiklusõnnetus ei saa toimuda olukorras, kus sõiduk seisab. Selle sätte alusel võiks igale liiklusõnnetuses osalenud juhile heita ette, et väiksema kiiruse korral oleks jäänud liiklusõnnetus toimumata. Samas on Eesti teedel kehtestatud kiiruspiirangud, millest madalama kiirusega sõitmine on vajalik üksnes eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel etteaimatava takistuse korral. Käesoleval juhul oli eespool tee tühi ning liiklusõnnetuseni viinud olukord sai ootamatult kruusateel kerkinud tolmupilves möödasõitu lõpetanud juhi kaldumisest möödasõidu ajal pärisuunavööndisse.

2. Taotlus väärteomenetluse jätkamiseks menetlusaluse isiku rehabiliteerimise eesmärgil 2.1. Tulenevalt VTMS § 29 lg 3 taotleb Urmas Vaikla tema suhtes väärteomenetluse jätkamist enda rehabiliteerimiseks. Isiku rehabiliteerimiseks menetluse jätkamine on kohtuvälise menetleja kohustus. Menetlusalune isik teadvustab endale, et väärteotunnuste esinemise korral võib teda ees oodata ka väärteokaristus. Riigikohtu 11.12.2006 otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-104-06 nähtub järgmist: Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses taotles menetlusalune isik väärteoasja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalkolleegium märgib, et väärteoasja menetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel üksnes juhul, kui esineb selles nimetatud alus - teos puuduvad väärteo tunnused, s.o väärteokoosseis, õigusvastasus või süü. Eelnevast tulenevalt peab väärteoasja menetleja, olukorras, kus väärteoasja menetluse lõpetamise määrus on tühistatud menetlusaluse isiku poolt enda rehabiliteerimiseks esitatud taotluse alusel (VTMS § 29 lg 3), asja sisuliselt menetlema. Seda põhjusel, et menetluse käigus tuleb teha kindlaks, kas menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused esinevad või puuduvad. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei ole selle küsimuse lahendamiseta võimalik. 2.2. Kaebuse esitaja osundab siinkohal ka põhiseaduse § 24 lg 2, mille kohaselt igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Käesolevas asjas on komissar R. T ja juhtivkonstaabel A. R teinud oma otsused kirjalikus menetluses. Seejuures on kohtuväline menetleja valinud menetluses viisi, mille järgi isik enda süüditunnistamist ei saa vaidlustada avalikul arutelul kohtus ja osaleda asja arutelul. Just sellise olukorra vältimiseks on antud menetlusalusele isikule võimalus enda rehabiliteerimiseks nõuda väärteomenetluse jätkamist. Ainult sellisel viisil on võimalik menetlusalusel isikul osaleda kõigi tõendite vahetus uurimises. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel saab kohus tugineda üksnes kirjalikele materjalidele. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal ei ole kunagi olnud võimalust vahetult küsitleda liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juhti sündmuse oluliste asjaolude kohta. Selline võimalus on väärteomenetluses üksnes kohtuistungil maakohtus.

3. Kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme 3.1. 05.02.2007 vastulauses esitas menetlusaluse isiku kaitsja taotluse määrata liiklustehniline ekspertiis. Kohtuvälise menetleja määrusest nähtavalt ei pidanud komissar R. T seda otstarbekaks. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses reguleerimata juhtudel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad kohtueelses menetluses uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. KrMS § 105 lg 2 kohaselt on ekspertiisi läbiviimine menetleja jaoks kohustuslik, kui ekspertiisiga tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus süüteoasja lahendamisel.

4 3.2. Kohtuvälisel menetlejal puudub õigus otsustada ekspertiisi otstarbekuse üle. Kui ekspertiis võimaldab tuvastada tõendamiseseme seisukohalt olulisi küsimusi, siis on ekspertiis kohustuslik. Jättes kogumata täiendavad tõendid on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kogu väärteotoimiku materjalidest nähtub üksnes süüstavate tõendite kogumine. Kaitsja esimese vastulause põhjal on täiendavalt üle kuulatud üksnes süüstaval seisukohal olevat tunnistajat, kuid menetlusalust isikut või tema sõidukis viibinud tunnistajat ei ole peetud vajalikuks täiendavalt küsitleda. Liiklusõnnetuses osalenud teise juhi liiklusnõuete rikkumine on kvalifitseeritud liiklusohuna, kuid tema käitumisele liiklusõnnetuse põhjustajana ei ole antud hinnangut – sellega on rikutud Riigikohtu poolt lahendites 3-1-1-94-02, 3-1-1-1- 03, 3-1-1-63-03, 3-1-1-2-05 rõhutatud usalduspõhimõtet ning kõigi liiklejate käitumisele õigusliku hinnangu andmise põhimõtet.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtul on pädevus kohustada kohtuvälist menetlejat viima läbi väärteomenetlust nii juhtudel kui seda taotleb menetlusalune isik enda rehabiliteerimiseks kui ka juhtudel kui isik taotleb teise isiku käitumises väärteotunnuste ilmnemisel väärteomenetluse alustamist. Teistsuguse käsitluse korral puudub isikul igasugune oma õiguste kaitse võimalus.

Kohus, tutvunud Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirki kaebusega Väärteomenetluse seadustiku § 78, 79 sätestatud korras Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel A. R 10.03.2007.a. määrusele, millega jäeti rahuldamata Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari R. T-i 21.02.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr. 2314,06,019528 tühistamiseks ja väärteotoimikuga (väärteoasi nr. 2314, 06,019528) leiab, et antud juhul esinevad alused Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirki kaebuse rahuldamiseks ning seda järgmistel alustel:

Lähtuvalt väärteoasja materjalidest on kaebuse esitaja kaitsja kahel korral vastulauses analüüsinud tõendeid ning esitanud oma nägemuse nende hindamisest. Vaieldamatult võib selles olla subjektiivne element. Samas on kohtuväline menetleja jätnud täitmata VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatud kohustuse, et kohtuvälise menetleja peab otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Kohtuväline menetleja on leidnud, et tee ääres olev pehme kruus oli menetlusalusele isikule etteaimatav takistus, kuid jättis andmata hinnangu sellele, millisel põhjusel sõitis menetlusalune isik sellele teeosale. Lähtuvalt kaebusest Urmas Vaikla poolt kruusale sõitmine ei olnud tema otsustus autot juhtides, vaid selle tingis teise sõidukijuhi õigusvastane käitumine. Õiguserikkumine, mille suhtes on kohtuväline menetleja võtnud seisukoha, et see põhjustas liiklusohu (22.12.206 suuline hoiatus S. P-le liiklusseaduse § 7435 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas) – liiklusohu legaaldefinitsiooni kohaselt on tegemist olukorraga, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või –kiirust või peatuma. Seega on kohtuväline menetleja ise tuvastanud, et liiklusõnnetuses osalenud teine juht on sundinud menetlusalust isikut järsult muutma oma liikumissuunda ja –kiirust. Kaebaja seisukohast lähtudes sellises olukorras ei saa rääkida etteaimatavast takistusest. Takistus, mis menetlusalusele isikule tekkis, oli möödasõidu nõudeid eirav teine sõidukijuht. Olukorras, kus juht püüab kokkupõrget teise autoga vältida pidurdamise ja tee ääre poole keeramisega ei saa võrdsustada olukorraga, kus juht teiste liiklejate kaasmõjuta sõidab teelt välja. 05.02.2007 vastulauses esitas menetlusaluse isiku kaitsja taotluse määrata liiklustehniline ekspertiis. Kohtuvälise menetleja määrusest nähtavalt ei pidanud komissar R. T seda otstarbekaks. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses reguleerimata juhtudel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad kohtueelses menetluses uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. KrMS § 105 lg 2 kohaselt on ekspertiisi läbiviimine menetleja jaoks kohustuslik, kui ekspertiisiga tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus süüteoasja lahendamisel.

5 Kohus leiab, et kui ekspertiis võimaldab tuvastada tõendamiseseme seisukohalt olulisi küsimusi, siis on ekspertiis kohustuslik. Jättes kogumata täiendavad tõendid rikub kohtuväline menetleja oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kogu väärteotoimiku materjalidest nähtub üksnes süüstavate tõendite kogumine. Kaitsja esimese vastulause põhjal on täiendavalt üle kuulatud üksnes süüstaval seisukohal olevat teist osapoolt, kuid menetlusalust isikut või tema sõidukis viibinud tunnistajat ei ole peetud vajalikuks täiendavalt küsitleda. Liiklusõnnetuses osalenud teise juhi liiklusnõuete rikkumine on kvalifitseeritud liiklusohuna, kuid tema käitumisele liiklusõnnetuse põhjustajana ei ole antud hinnangut – sellega on rikutud Riigikohtu poolt lahendites 3-1-1-94-02, 3-1-1-1-03, 3-1-1-63-03, 3-1-1-2-05 rõhutatud usalduspõhimõtet ning kõigi liiklejate käitumisele õigusliku hinnangu andmise põhimõtet.

Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 79 ja 191 p.12 kohus

m ä ä r a s:

Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirki kaebus rahuldada. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari R. T-i 21.02.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr. 2314,06,019528 ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel A. R 10.03.2007.a. määrus, millega jäeti rahuldamata Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari R. T-i 21.02.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr. 2314,06,019528 tühistamiseks. Jätkata väärteomenetlust Urmas Vaikla suhtes tuginedes VTMS § 29 lg. 3 tema rehabiliteerimise eesmärgil. Määruse ärakirjad saata Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakaonnale, Urmas Vaiklale ning Urmas Vaikla esindaja kaitsja Indrek Sirkile.

Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: