1-07-8420\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-8420

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-8420

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Annika Vanatoa

Kaitsja Vitali Stolbovoi

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Valeri Lorvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega

Süüdimõistetu Valeri Lorvi (ik 34805120298; viibib Tallinna Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Valeri Lorvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 29.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Lorvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Valeri Lorvi tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.11.2001.aasta otsusega KrK § 101 p 1, 3, 7 järgi 10 aastat vangistust. KrK § 142lg 3 p 1, 2, 4 järgi 8 aastat vangistust. KrK § 140 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastat vangistust. KrK § 144lg 1 järgi 3 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistust.

2 Karistuse kandmise algus on 05.04.1999.a ja lõpp 05.04.2014.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.04.2009.a.

Valeri Lorvi on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal on töötanud Tallinna Vangla majandusosakonnas abitöölisena ja Tallinna Vangla vanglate keskhaiglas abitöölisena. Hetkel töötab katlakütjana. Vaenulikud ja kuritegelikud hoiakud ühiskonna ja ametiisikute suhtes puuduvad. Tunneb suurt süüd oma perekonna ja teiste lähedaste ees ning soovib vabanedes seda mingilgi moel heastada. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud ühel korral.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Valeri Lorvi ei sobi kriminaalhooldusele, kuigi kinnipeetaval on olemas formaalselt kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks KarS § 76 alusel, siiski tuleb arvestada, et vangistusest on kinnipeetaval kandmata 7 aastat vangistust ning kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama, et tal tuleb ära kanda kogu temale määratud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Valeri Lorvi taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilie järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Kaitsja toetab taotlust.

Prokurör ei toeta taotlust.

Kohus, ära kuulanud Valeri Lorvi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Valeri Lorvi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Valeri Lorvi ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Valeri Lorvi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Valeri Lorvi kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Valeri Lorvi suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Valeri Lorvi ei oma, on aeg, mil Valeri Lorvi on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Valeri Lorvi peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Valeri Lorvi ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka

3 Valeri Lorvi suhtes koostatud iseloomustuses ning Valeri Lorvi ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Valeri Lorvi’l kandmata üle 6,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.04.2014.a) ning Valeri Lorvi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Valeri Lorvi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik