1-07-6428\2 · 1-07-6428\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-6428

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19 juuni 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-6428 (07231400415) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi I.V süüdistus KarS § 424 ja 329 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav I.V

Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: T AS, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega KarS § 424, § 238 lg 2 järgi rahaline karistus 16920 EEK ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaitsja Advokaat Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON

1. I.V süüdi tunnistada KarS § 329 ja 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

lähtudes KarS § 63 lg 1 sätetest mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta I.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus

2 (kaks) kuud I.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.V temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult

2 toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada I.V järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas Xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada I.V-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.06.2007.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada I.V suhtes lisakaristust, võttes temalt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.

7. I.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.V, 1-07-6428, sundraha“.

8. I.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

makstud tasu 1642 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaks) krooni ja 50 senti, mis tuleb 3

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.V, 1-07-6428, kaitsjatasu“.

9. I.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel

seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 85 (kaheksakümmend viis) krooni, mis tuleb 3

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.V , 1-07-6428, joobe tuvastamine“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. I.V suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 12. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.07.2007.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

3

I.V süüdistatakse selles, et tema, olles 01.02.2007 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 16920 krooni, millest kuulus tasumisele 11280 krooni ning

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, taas 27.02.2007 kell 16.03 juhtis I.V Maardu linnas Kallavere teel

mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omamata juhtimisõigust, mis oli kohtuotsusega ära võetud.

Seega I.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Samuti I.V tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsusega määratud karistust, seega pani toime KarS § 329 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav I.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega

lühimenetluses. On pöördunud arstiabi saamiseks narkoloogi juurde, kahetseb toimepandut, on kindel selles, et enam see ei kordu.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusest I.V karistamises KarS § 424 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest, millisest nähtuvalt on I.V karistatud rahalise karistusega ning temalt on lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks. (t/l 5-6)

• 27.02.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 877807 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 27.02.2007 kell 16.03 juhtis I.V Kallavere tee 1. kilomeetril Harjumaal mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes ja isikuna, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. (t/l 7)

• 27.02.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on I.V seletanud, et juhtis autot et koju sõita. Oli joonud umbes 200 grammi viina, täpselt ei tea. (t/l 8)

• 27.02.2007 kell 16.00 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2105

nähtuvalt tuvastati I.V Kallavere Haiglas kerge alkoholijoove – 0,59 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 9)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2006 aastal 260 krooni. (t/l 17)

• 26.03.2007 koostatud kahtlustatava I.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis kahtlustatav 27.02.2007 koos sõbraga Muugale, sest sõbral oli auto rikki läinud. Lõunaks jõi ära umbes liitri õlut, viimase lonksu võttis kuskil kella 13 ajal. Sõidukit juhtima asuma

ei pidanud, sest sõber pidi sõitma. Kuid sõber tegi auto korda ja sõitis oma autoga

minema. Ei julgenud oma autot sinna järelevalveta jätta, mistõttu otsustas koju sõita. Roolis istudes tundis end normaalselt, kainena. Juba Kallavere teel Maardus peeti kinni.

Kontrolliti joovet alkomeetriga ja toimetati ka ekspertiisi, kus tuvastati kerge

alkoholijoove. Nõustub kahtlustusega selles, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja isikuna, keda on karistatud samalaadse teo eest ning ajal, mil temalt juhtimisõigus oli ära võetud. Kahetseb toimepandut. (t/l 18-20, 24)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel I.V

menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise akti ja kohtuotsust, asub seisukohale, et süüdistatava I.V süü

4

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.V varem karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes

ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, õigupoolest ei olnud eelmisest kohtuotsuse kuulutamisest möödunud ühte kuudki. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks,

keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on I.V käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Peale selle süüdistatakse I.V KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Karistati I.V Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ning lisakaristusena

kohaldati mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kohtuotsus jõustus

19.02.2007 ning sellest ajast algas ka lisakaristuse tähtaeg, so kolmekuuline mootorsõiduki

juhtimise keeld. Sellele vaatamata tabati süüdistatav mootorsõiduki juhtimiselt juba

27.02.2007, seega ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Seega ei

täitnud süüdistatav täitmisele pööratud kohtuotsust, kuigi ta oleks ise pidanud kohtuotsust täitma sellega, et hoidub mootorsõiduki juhtimisest kolme kuu jooksul. Taolistel asjaoludel

asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329

ettenähtud kuriteona, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuses täitmisest kõrvalehoidumisena.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, kuid

karistused on kustunud ning ainus kehtiv karistus on eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistus, mis on aga inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Seega ei ole

karistusandmetest lähtuvalt süüdistatav isikuks, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda.

Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3

aastani. Süüdistatavat karistati eelmise kohtuotsusega rahalise karistusega, millisest on

käesolevaks ajaks tasutud pool. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal ülalpidamisel kolm

alaealist last ning pere elab teises linnas. Kuigi süüdistataval on vabariigi keskmist palka ületav sissetulek, on süüdistataval peale selle veel senini rahalised kohustused riigi ees ning

ülalpidamisel kolm alaealist last. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et

sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole

otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega.

Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud

samalaadse kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega, so teiseliigilise karistusega.

Samas pani ta ühe teoga toime kaks erinevat tegu. Kuivõrd varasemad väärteokaristused liikluseeskirja rikkumiste eest on tasutud, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Arvestades süüdistatava kahetsust ja temal ülalpeetavate olemasolu, samuti seda, et

süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga ning isikuga, kes on oma probleemist aru saanud ja pöördunud meditsiinilise abi saamiseks erialaarsti poole, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu asub kohus seisukohale,

et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes

5

süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt ja mõistes oma ja sellest tulenevalt ka kogu perekonna probleemi tõsidust, jätkab võõrutusravi.

Kuigi süüdistataval võib mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäevastes toimetustes ja pere

külastamiseks vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud

isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata, seda eriti olukorras, kus süüdistatav on lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud kaks samalaadset tegu. Lisakaristuse määra valikul lähtub

kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, kuid samas pani ta uue liiklusalase kuriteo toime ajal, mil temalt juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Arvestades eelnimetatud asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub vajadus määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid võib seoses pere

asukohaga teises linnas piirduda lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik.

Märt Toming kohtunik