1-07-5640\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-07-5640 (07231400303) Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juunil 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Silvi Hindrikson Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kristi Rande Kadi Mägi

Kriminaalasi

I.A süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses. Süüdistatav

I.A , elukoht: XXX, isikukood XXX, EV

kodanik, kesk-eriharidusega, emakeel – vene keel, töötab OÜ M,

varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral,

väärteokorras karistatud 6 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema

kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada I.A KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata I.A katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 19.06.2007.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta I.A-lt mootorsõiduki juhtimisõigust 1 aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - peale kohtuotsuse jõustumist tühistada.

Välja mõista I.A-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,-krooni ja kaitsjatasud summas 1938,15 krooni.

I.A

tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXX või Hansapangas nr

XXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXX ning selgitus „I.A, 1-07-5640, sundraha, kaitsjatasu“.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

I.A on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 30.01.2007.a. Põhja PP poolt karistatud LS § 74´19 alusel rahatrahviga kogusummas 17 400,- krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 18.02.2007.a. kell 21.30 juhtis Tallinnas Narva mnt 100 maja juures mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX, olles joobeseisundis.

Seega I.A pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

I.A on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

19.06.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas I.A , et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning I.A poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava I.A süü

on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 19 - 21), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Tema ei teadnud, et

eelmine karistus kehtib, kuna sellest, et politsei trahvis mind summas 9000,- krooni

mootorsõiduki juhtimise ees joobeseisundis, sain teada alles siis, kui 18.02.2007.a. mind

peatas politsei. Samuti mina ei teadnut, et kehtiva karistuse juures mind karistatakse

kriminaalkorras KarS § 424 järgi. 18.02.2007.a. tarvitasin alkoholi, jõin ära umbes 1 liitri õlut. Kella 15 – 16 paiku lõpetasin alkoholi tarvitamise. Seejärel kella 21.20 ajal otsustasime

sõbrannaga mere äärde sõita. Olin kindel, et olen täiesti kaine, kuna alkoholi tarvitamise

hetkest läks mööda palju aega. Istudes rooli, mul ei olnud mõtetki, et olen ebakaine, kuna

tundsin end hästi. Kella 21.25 ajal istusin sõiduauto XXX reg.nr XXX rooli ja hakkasin sõitma. Jõudsin viibida roolis vähem kui 5 minutit kui märkasin Narva mnt, et politseiauto

lülitas vilkurid sisse. Peatusin ning politseinik küsis dokumente ja pärast kutsus

politseiautosse. Seal politseinik andis puhuda alkomeetrisse, milline näitas alkoholijoovet 0,40 mg/l. Olin selle näiduga nõus. Palun määrata mulle tingimisi, kuna õpin XXX ja maksan

õppe eest. Palun mitte rahalist karistust määrata, samuti ka mitte vangistust, kuna soovin saada kõrgharidust. Ka:

- väärteoprotokolli nr AB 879322 koopia (tl. 3), millest nähtub, et I.A

juhtis 01.01.2007.a. kell 02.12 mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX, olles alkoholijoobes

ning omamata juhtimisõigust. Mootorsõidukit tagurdamisel I.A ei veendunud selle ohutuses, milletõttu tagurdas otsa seisvale sõidukile Toyota. Samuti

juhil puudus esitamiseks mootorsõiduki kasutamist õigustav volikiri, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Maia Savirand´ile.

- protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta koopia (tl. 4), 01.01.2007.a. kell 02.35

tuvastati I.A alkoholijoove 0,61 mg/l.

- otsus väärteoasjas nr 2314,07,000194 koopia (tl. 5), 30.01.2007.a. mõisteti I.A-le

LS § 74´19 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000,- krooni, LS § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks, LS § 74´1 lg 2 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000,- krooni, LS § 74´17 lg 1 alusel

rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400,- krooni ja LS § 74´17 lg 2 alusel

lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kokku rahatrahvid summas 17 400,- krooni.

- väärteoprotokoll nr AB 880604 (tl. 6), millest nähtub, et I.A juhtis

18.02.2007.a. kell 21.30 mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

- menetlusaluse isiku ütlused (tl. 7 – 8), päeval jõin ära kaks pudelit õlut, õhtul, kui

istusin rooli, olin kaine, kuid alkomeeter näitas 0,4%. Mina ei teadnud, et minu juhiluba ei kehti.

- protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl. 9), 18.02.2007.a. kell 21.30 tuvastati

I.A alkoholijoove 0.40 mg/l.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 10), 18.02.2007.a. I.A

kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alus arvata et isik on joobeseisundis ja tal puudusid vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.

Kohtunik asub seisukohale, et I.A on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud

süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning I.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning

kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna

I.A , olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik I.A süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

I.A on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, ka väärtegude

toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal osaliselt tasumata, kuigi ta omab legaalset sissetulekut, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et I.A-le pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga I.A on kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada

KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui

süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Samuti arvestades seda, et I.A on korduvalt juhtinud mootorsõidukit

alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus.

Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Violetta Kõvask Kohtunik