1-07-1824\6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-07-1824

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-1824 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 28. mai 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi

T.B (T.B) süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. märtsi 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.B (T.B) Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav T.B (T.B) Kaitsja

Zinaida Jakovenko RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 13. märtsi 2007.a otsus T.B-le

(T.B) mõistetud liitkaristuse reaalselt ärakandmise osas ja teha uus otsus, millega KarS § 69 lg 1,3,4 alusel asendada mõistetud 9 (üheksa) kuu 26 (kahekümne kuue)

päevane vangistus 592 (viiesaja üheksakümne kahe) tunni üldkasuliku tööga, mis

tuleb ära teha 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemisel peab T.B (T.B) järgima KarS §-75 sätestatud kontrollnõudeid.

Kui T.B (T.B) hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi

kontrollnõudeid, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 1. juunil 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon advokaadist kaitsja

vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon advokaadi vahendusel ainult tsiviilhagisse puutuvas osas.

2(3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13. märtsi 2007.a otsusega mõisteti T.B (T.B)

lühimenetluses süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2

kohaselt vähendati T.B-le (T.B) mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tallinna linnakohtu 8. oktoobri 2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 5 kuu 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27. aprill 2006.a.,s.o. 1 päev ja ärakandmisel kuuluvaks karistuseks loeti 9 kuud 26 päeva vangistust.

2. T.B (T.B) mõisteti süüdi selles, et ta 26. veebruaril 2006.a kella 13.30

paiku Tallinnas X tänaval lõi tüli käigus L. Ale noaga selja vasakusse poolde, tekitades

rindkere tagaseina lahtise haava suurusega 2,5 cm, pannes seega toime teise isiku tervise tahtliku kahjustamise.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab T.B (T.B)

kohtuotsust mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise osas ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt võttis kohus karistuse mõistmisel arvesse vaid seda, et T.B (T.B) on korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu ta võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus jättis aga tähelepanuta, et viimati karistati

teda tingimusliku vangistusega 2004.aastal. Kaheaastase katseaja läbis ta tookord edukalt.

Käesoleva kuriteo pani ta toime juhuslikult. №a oli ta ostnud kümme minutit enne L. A kohtumist. Nuga asus kilekotis ja välja ta seda sõnavahetuse käigus ei võtnud. Ta vaid tõukas L. A selga. Ta ei märganud, et oli L. A noaga löönud, sest verd ja sisselõiget ta kannatanu jopel ei näinud. Ta peeti kinni alles kahe kuu möödudes ja oli seetõttu väga üllatunud, sest ta

ei teadnud, et on midagi seadusevastast toime pannud. Ta tunnistab end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtus palus ta asendada talle mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid kohus jättis selle taotluse tähelepanuta. Alates 1. veebruarist 2007.a on ta leidnud endale ametliku töökoha ja tema sissetulek on 5000 krooni kuus. Ta abistab oma endist abikaasat 1996.a sündinud tütre kasvatamisel. Tal on elukaaslane, kes ootab käesoleval ajal last. Töökoht on nõus võimaldama T.B-le (T.B)

töö sellise graafiku alusel, et tal oleks võimalik ära teha talle mõistetava üldkasuliku töö tunnid.

4. Apellatsioonikohtu istungil prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist T.B-le (T.B) mõistetud karistuse reaalse kandmise osas ja selle asendamist üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad ja tutvunud

kriminaalasja materjalide ning apellatsiooni sisuga leiab, et apellatsiooni väited väärivad tähelepanu.

5.1. Alates 1. jaanuarist 2007. a kehtib KarS § 74 uus redaktsioon (RT I 2006, 46, 33). Selle

paragrahvi 5. lõige näeb sarnaselt varemkehtinuga tahtliku kuriteo eest vangistuse

kohaldamisel ette liitkaristuse moodustamise KarS § 65 lg 2 järgi ja vangistuse täitmisele

pööramise. Kuid erinevalt varasemast võimaldab seadus nüüd vangistuse täitmisele

3(3) pööramisel asendada see üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud tingimustel ja korras. KarS

§ 69 lg 1 sätestab, et mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Üldkasuliku töö mõistmisel

määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

5.2. Esimese astme kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav ja tema kaitsja on kohtuvaidluses taotlenud T.B-le (T.B) mõistetava liitkaristuse asendamist

KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Apelleeritud kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks kohus ei pea võimalikuks T.B-le (T.B) mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 16. aprilli 2007.a otsuses nr 3-1-1-8-07 D. Šmolini süüdistusasjas märkinud, et kui kohus ei pea vangistuse asendamist üldkasuliku

tööga võimalikuks, tuleb seda põhjendada (RT III 2007, 16, 129). Seetõttu nõustub

kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et üldkasuliku töö kohaldamisest keeldumist oleks tulnud kohtuotsuses põhjendada. Kuna vangistuse asendamist üldkasuliku tööga taotlevad nii

prokurör, süüdistatav kui kaitsja, siis ei pea kohtukolleegium menetlusökonoomikat silmas

pidades otstarbekas kohtuotsust tühistada ja saata kriminaalasja uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus, vaid kohtukolleegium teeb ise selles osas uue otsuse.

5.3. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et T.B (T.B) on aidanud oma käitumisega kohtueelsele uurimisele aktiivselt kaasa, kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult,

on asunud töölepingu alusel tööle ja omab alalist sissetulekut. Tema töökoht on andnud

kirjaliku nõusoleku lubada T.B (T.B) töötada sellise töögraafiku alusel, mis võimaldaks tal ära teha üldkasuliku töö tunnid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Ta

on loonud perekonna ja ta abikaasa on rase. Ta toetab endist abikaasat materiaalselt nende ühise lapse kasvatamisel. Neid asjaolusid arvesse võttes kohtukolleegium nõustub prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja taotlustega asendada T.B-le (T.B) mõistetav 9

kuu 26 päevane vangistus 592 tunni üldkasuliku tööga. Võttes arvesse, et T.B (T.B) on olemas alaline töökoht ja üldkasulik töö tuleb teha muust tööst vabal ajal,

siis määrab kohtukolleegium üldkasuliku töö tegemiseks seaduses lubatud maksimaalse tähtaja, s.o. kakskümmend neli kuud. 5.4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 4 ja § 340 lg 2 p 4 leiab

kohtukolleegium, et Harju Maakohtu 13. märtsi 2007.a. otsus kuulub tühistamisele T.B-le

(T.B) mõistetud karistuse reaalse kandmise osas ja asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla