1-07-6518\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6518

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-6518

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Tõlk Ilona Filippov

Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid VA’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ning elektroonilise järelvalve kohaldamiseks

Süüdimõistetu VA (ik xxx; viibib Harku Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta VA tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harku Vangla esitas 24.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava VA’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

VA tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 19.12.2006.aasta kohtuotsusega KarS § 184 lg.2p.2, KarS § 185 lg.2 p.2,3,§ 187 lg.2 järgi liitkaristuseks 3 aastat 1 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati V.Aleksjukile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.05.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse äraknadmata osa 1 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 7 kuud 29 päeva

2 karistuse kandmise hulka. Kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva seisuga kuulub VA ärakandmisele 2 aastat 5 kuud 1 päev. Karistuse kandmise algus on 19.12.2006.a ja lõpp 21.05.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 10.01.2008.a.

VA on talle mõistetud karistusest ära kandnud umbes pool. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et töötab AS Eesti Vanglatööstuses tootmistöölisena. Isiku majanduslik olukord on halb, kuna puudub sissetulek. Kuritegelikud ja vaenulikud hoiakud puuduvad. Suhtumine ametnikesse ja kriminaalhooldusesse on rahuldav. Väidab, et suudab teha koostööd kriminaalhooldajaga. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on nõrk, ei teadvusta oma probleeme. VA’i on karistatud kriminaalkorras 4 korral. Ohustatud võib olla terve ühiskond, sealhulgas alaealised, kes läbi narkomaanide sooritatud kuritegude kannatab nii moraalse kui ka materiaalse kahju all. Oht seisneb selles, et isik võib hakata edasi tegelema narkootikumide vahendamisega. Täitelehti on kinnipeetaval tasuda 30 230,20 krooni.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et VA sobib kriminaalhooldusele määramiseks ja elektroonilise valve rakendamiseks tema puhul. Kriminaalhooldaja annaks VA’ile veel ühe võimaluse tõestamaks, et ta on eelnevast elust vastavad järeldused teinud ja suudab oma käitumist muuta, elades seaduskuulekalt. Aluse selliseks seisukohaks annavad tütarlapse edusammud eelnevalt kriminaalhooldusel olles. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetava puhul vajalik kehtestada väga konkreetsed nõudmised ja kindlad piirid ja teadmine, et nende piiride eiramisele järgnevad konkreetsed sanktsioonid, mistõttu tema puhul sobib rakendada elektroonilist järelvalvet. Korter, kuhu VA vabanemise korral elama asub, vastab elektroonilise järelevalve tingimustele: korteris on piisavalt ruumi ning on heas seisukorras, remont lõppeb lähiajal. Kinnipeetava käsutuses on 2- toalise korteri üks tuba. Korter kuulub emale. Ema on teadlik elektroonilise valve tingimustest ja andis selleks kirjaliku nõusoleku. Lähtudes sellest, et VA’i vanglakaristuse pikkuseks on neli aastat ja 1 kuu, oleks otstarbekas kehtestada elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud. Tähtajalise vabanemise korral puudub kriminaalhoolduse toetav, kontrolliv ja resotsialiseeriv mõju.

VA taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ning elektroonilise järelevalve rakendamist. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo – kuriteo, mis on seotud narkootikumidega. Käesoleval ajal on võitlus selliste kuritegude vastu riigi üks prioriteete. tegemist on rahvatervise vastase kuriteoga, millega kinnipeetav ohustas väga suure isikuteringi elu ja tervist. Kuriteo asjaolude raskust süvendab veel ka see, et ta kaasas oma õigusvastasele teole ka alaealise isiku. Lähtuvalt eelkõige toimepandud kuriteo raskusest, aga ka mõistetud karistusaja pikkusest, on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ühiskond ei mõistaks seda.

Kohus, ära kuulanud VA’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et VA tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on VA’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule

3 kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik VA’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

VA kannab karistust narkootikumidega seonduvate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kohtu poolt karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi VA ei oma, on aeg, mil VA on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. VA peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus VA ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka VA’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid VA’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks VA’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on VA’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 21.05.2009.a) ning VA’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks VA’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik