1-07-6872\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6872

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-6872

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalja Duškina

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Ivan Junolainen’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ning elektroonilise järelvalve kohaldamiseks

Süüdimõistetu Ivan Junolainen (ik 36303314215; viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Ivan Junolainen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Ämari Vangla esitas 31.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivan Junolainen’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Ivan Junolainen tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 10.02.2005.aasta otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 202 lg 1 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 loeti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.10.2003-12.10.2003, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on 26.12.2004.a ja lõpp 23.12.2008.a.

2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 23.08.2007.a. Vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla 23.12.2006.a.

Ivan Junolainen on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud. Vabaduses on viibinud kahe vangistuse vahepeal kõige rohkem seitse aastat. Ise seostab seda perekonna olemasoluga. Peale perekonna lagunemist pani ta toime uue kuriteo. Kinnipeetav väidab, et ta enam ei hoolinud mis temast saab. Sellest järeldub, et kriissituatsioonides võib käituda kriminaalselt. Suhtlemisel on vaoshoitud, kuid avameelne. Teistele inimestele väheohtlik. Ei ohusta iseennast.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ivan Junolainen ei sobi kriminaalhooldusele. Ivan Junolainen’i ajutine elamisluba lõppeb varem kui karistusaeg.

Ivan Junolainen taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja elektroonilise järelevalve kohaldamist. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Ivan Junolaineni ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Ivan Junolaineni karistusaja lõpuni jäänud rohkem kui 1,5 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 5 korral kriminaalkorras karistatud, kuriteod on muutunud raskemaks, vabaduses on viibinud kahe vangistuse vahepeal kõige rohkem 7 aastat. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses puudub kindel töökoht. Kriminaalhooldaja leiab, et Ivan Junolaineni ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna elamistingimused ei vasta täielikult elektroniilise järelevalve nõudmistele.

Kohus, ära kuulanud Ivan Junolainen’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ivan Junolainen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ivan Junolainen’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ivan Junolainen’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Ivan Junolainen kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ivan Junolainen’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Ivan Junolainen ei oma, on aeg, mil Ivan Junolainen on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ivan Junolainen peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ivan Junolainen ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks

3 ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ivan Junolainen’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Ivan Junolainen’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja leiab, et Ivan Junolaineni ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna elamistingimused ei vasta täielikult elektroniilise järelevalve nõudmistele.

Suureks takistuseks Ivan Junolainen’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ivan Junolainen’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 23.12.2008.a) ning Ivan Junolainen’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ivan Junolainen’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik