1-07-5739\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-07-5739
Legislator headnote
AI generated1-07-5739\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-07-5739
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-07-5739
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada G.B KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui G.B 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.B-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Kohtuotsuse koopia saata liiklusregistrisse kande tegemiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.
Välja mõista G.B-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni
sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-07-5739 kohtueelses menetluses 07260200158 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist
Kriminaalasi G.B süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav G.B
isikukood xxx kriminaalkorras karistamata
väärtegude toimepanemise eest karistatud, karistatus kustumata Kaitsja määratud korras Marian Priks
2 2
- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2800049874, selgituseks märkida: „G.B, 1-07-5739, menetluskulud“, või
- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,
selgituseks märkida: „G.B, 1-07-5739, menetluskulud“ .
Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ
Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Marian Priksi süüdistatav G.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada
apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUD Süüdistus 04.05.2007.a sõlmitud kokkuleppes
G.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 02.05.2006.a Lõuna
Politseiprefektuuri otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest
alkoholijoobes, juhtis 13.01.2007.a kella 03.45 ajal Tartus, Turu tänaval mootorsõidukit Opel reg. märgiga 522 TBF, olles alkoholijoobes.
Sellega pani G.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.
Karistus 04.05.2007.a sõlmitud kokkuleppes
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus
süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et
karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.
3 3
Kohtu seisukoht
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Süüdistatav G.Buleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.
KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb G.B hüvitada menetluskulud:
- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70
senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);
- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1
p 9).
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Marian Priks. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 22,23).
Kohtumenetluses esitas advokaat Marian Priks kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi
lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.
Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise
eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti.
Seonduvalt kaitsja esitatud taotlusega, jätta osa menetluskulusid riigi kanda, peab
kohus vajalikuks märkida, et G.B on olemas kindel sissetulekuallikas –
töövõimetuspension ca 2000.- krooni kuus, milliselt on võimalik teha igakuiselt
kinnipidamisi menetluskulude katteks. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud osa menetluskulu riigi kanda jätmine.
4 4 Heli Sillaots kohtunik