1-07-6949\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 07231701217

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.juunil 2007. a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 07231701217 Eeluurimiskohtunik Orvi Tali Taotluse esitaja Prokurör Anneli Lumiste Taotlus kahtlustatava E.K vahistamine Istungil osalenud isikud Sekretäri Marju Vilt, Tõlk Silvi Hindrikson RESOLUTSIOON

Vahistada kahtlustatav E.K (i k XXX), elukoht Xxx.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Vahistamistaotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas:

Kriminaalasjas nr 07231701217 alustati menetlust kriminaalasjas 04.05.2007.a. Põhja

Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna poolt selles, et ajavahemikul 14.04.2007.a. kell 12:00 kuni 04.05.2007.a. kell 00:05 Tallinnas Xxx asuvas õues on siise murtud abihoonesse ja

varastatud RS kuuluv jalgratas Marin maksumusega 5000 krooni ja RBkuuluv motoroller Aprilia maksumusega 47 900 krooni, luku lõhkumisega tekitatud kahju 200 krooni. 16.05.2007.a. alustati Põhja Politseiprefektuuri Lõuna PO kriminaalmenetlus nr 07231701320

KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles, et 16.05.2007.a. on XXX, Tallinnas asuvast garaažist varastatud esemeid 15 000 krooni ulatuses.

21.05.2007.a. alustati Põhja Politseiprefektuuri Lõuna PO-s kriminaalmenetlus nr 07231701357 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles, et 20.05.2007.a. on XXXTallinnas asuvast kuurist varastatud tööriistu, tekitades varalist kahju 6000 krooni ulatuses.

2

27.05.2007.a. on Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnas alustatud

kriminaalmenetlus nr 07231701411 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles, et ajavahemikul

27.05.2007.a. kell 01:00 kuni 09:30 varastati XXXTallinnas asuvast garaažist pakettakna

lõhkumise teel jalgratas, bensiinimootoriga saag Stihl, elektritrell ja teisi esemeid kokku väärtusega 18 079 krooni, akna lõhkumisega tekitati kahju 10 000 krooni. 30.05.2007.a. on Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnas KarS § 201 lg 2 p 1

tunnustel alustatud kriminaalmenetlus nr 07231701457 selles, et ajavahemikul 27.05.2007.a.

kell 18:00 kuni 28.05.2007.a. kell 10:00 on teadmata asjaoludel kadunud PM elukohast, aadressil XXX, Tallinnas tema mobiiltelefon №kia 2100 väärtusega 1200 krooni.

30.05.2007.a. kell 11:20 peeti kriminaalasjas nr 07231701457, juhindudes KrMS § 217

kahtlustatavana kinni E.K , keda kahtlustatakse KarS § 201 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos. E.K-le on esitatud kriminaalasjas nr 07231701217, 07231701320, 07231701357, 07231701411, 07231701457 kahtlustused KarS § 199 lg 2 p 4, 8

ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ajavahemikul 14.04.2007.a. kuni 27.05.2007.a. toime pandud vargustes sissetungimisega ja võõra vara ebaseaduslikus omastamises. E.K varastas

ja omastas tööriistu, jalgrattaid, motorolleri, mobiiltelefoni jm ning sissetungimiste ning

vargustega on nimetatud kriminaalasjades kokku tekitatud kahju 103 579 krooni. E.K andis kahtlustatavana ülekuulatuna ütlusi, et nimetatud kriminaalasjades käsitletavad

sissetungimisega vargused ja omastamine on toime pandud tema poolt. Juhindudes KrMS §

216 ühendati nimetatud kriminaalasjad 01.06.2007.a. ühiseks menetluseks, kuivõrd E.K

kahtlustatakse neis mitme kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja number on

07231701217 E.K on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimasel korral karistati E.K 15.03.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 4 kuud osaliselt tingimisi, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele 4 kuud vangistust ning 2 aastat

vangistust jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. E.K vabanes reaalse vangistuse kandmiselt 09.02.2007.a. Seega pani E.K uued kuriteod toime katseajal. Taotlen E.K vahistamist. Vahistamine on põhjendatud asjaoluga, et E.K kahtlustatakse varguste toimepanemises, E.K on varem korduvalt

karistatud isikuks, tal puudub töökoht ning nähtuvalt tema varasematest varavastaste

kuritegude eest karistamisest ka piisav sissetulek, mis on tinginud tema poolt varavastaste

kuritegude toimepanemise. Ka käesolevas kriminaalasjas on E.K-le esitatud

kahtlustus varavastaste kuritegude toimepanemises. Uued kuriteod on E.K toime

pannud vahetult peale vabanemist karistuse kandmiselt ning talle määratud katseajal.

Kahtlustatavale mõistetud karistused ei takistanud teda käitumast selliselt, mis tingis tema

kahtlustamise uue kuriteo toimepanemises. Seega on kahtlustatava käitumisest enne

inkrimineeritavaid tegusid kui ka inkrimineeritud tegude ajal võimalik järeldada, et on

küllaldane alus arvata, et vabadusse pääsedes ja ka kergemat tõkendit kohaldades võib kahtlustatav jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Prokurör jäi oma taotluse juurde selles toodud põhistustega.

E.K seletas, et vahistamisega ei nõustu. Rohkem uusi kuritegusid ei pane toime. On olemas ka kindel elukoht, samuti töötab. On rase naine ja ka abiellub juunis.

Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde, kahtlustatava arvamuse ning kontrollinud esitatud materjale, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning juhindudes KrMS §-dest 21; 24 lg 4; 130; 131; 132 ja PS § 20 asub eeluurimiskohtunik seisukohale, et

E.K tuleb vahistada. Andmata hinnangut kriminaalasjas kogutud tõenditele ja tegemata otsust selles küsimuses kohus nendib, et kontrollides kriminaalasja materjale on

käesoleval hetkel tegemist piisavalt põhistatud kahtlusega, et E.K käitumises

esinevad temale inkrimineeritud kuriteo tunnused. Samas ei piisa isiku vahistamiseks ainult

põhjendatud kahtluse olemasolust, vaid sellel lisaks peavad esinema ka KrMS § 130 lg-s 2

toodud vahistamisalused. Viimaste raames peab kohus sisuliselt kontrollima, kas esineb põhjendatud kahtlus, et isik hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid

toime panema, mis tingivad tema suhtes kõige raskeima tõkendi kohaldamise

3

ainuvõimalikkuse. Kahtlustatavat E.K on varem karistatud kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva süüteo on ta toime

pannud kohtu poolt määratud katseajal. Taolistest isikuandmetest võib teha järelduse, et kahtlustatav jätkab kuritegude toimepanemist, mida ta on varem juba ka tõestanud, kusjuures takistuseks ei ole olnud ka teadmine, et katseajal toimepandud kuritegude toimepanemise eest

mõistetavale karistusele liidetakse eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus.

Asjaolu, et uue kuriteo kahtlusega ja seda mitmes episoodis on isik kinnipeetud katseajal,

süvendab kohtu veendumust, et vabaduses viibides võib kahtlustatav jätkata kuritegude

toimepanemist. Alalise elukoha ja väidetava töökoha olemasolu ei ole teda taksitanud

käitumast viisil, mis tingis tema kahtlustamise uue kuriteo toimepanemises. Kohus arvestas tõkendi valikul ka isiku käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele

järgnenud perioodil ning leiab, et E.K õiguskuulekas käitumine ei ole võimalik

käesoleval hetkel tagada tema suhtes kergemaliigilise tõkendi kohaldamisega. Lähtudes

eeltoodust asub kohus seisukohale, et on küllaldane alus kahtlustatava E.K vahistamiseks.

Orvi Tali Eeluurimiskohtunik