1-06-1865\20 · Viru Ringkonnakohus

1-06-1865(1) K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 21.mai 2007.a , Jõhvi, eelistung Kohtumääruse tegemise kuupäev 23.mai 2007.a, Jõhvi Kriminaalasja number 1-06-1865 (04233000797) Kohtukoosseis eesistuja Mihhail Komtśatnikov, liikmed Eeva Levina ja Vladimir Rozalka

Kohtuistungi sekretär Jane Väli Kriminaalasi Süüdistatavate A.G ja M.G süüditunnistamises Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8; § 215 lg 2 p-de 1,3 järgi; E.P ja S.D süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi; S.Asüüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi; V.I süüditunnistamises KarS § 202 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.märtsi 2007.a kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava M.G apellatsioon Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Marina Zagorets

Süüdistatavad 1)V.I (sünniaeg XXX.a), XXX, XXX, 2)M.G(sünniaeg XXX), ei tööta, ei õpi, XXXX, XXXX, viibib vahi all alates 20.augustist 2005.a. Kriminaalkorras karistatud kahel korral: XXXX; XXXX

Kaitsja Vandeadvokaat Antonina Belõśeva (määratud korras)

RESOLUTSIOON : 1.Süüdistatava M.G apellatsioon jätta läbivaatamata ning tagastada apellatsioon apellandile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 23.maist 2007.a. Käesoleva kohtumääruse peale võidakse esitada kirjalikult määruskaebus Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu kümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu lahendiga. Süüdistatav, kannatanud võivad määruskaebuse esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

1-06-1865(1)

(5)

2 1.V.I mõisteti lühimenetluses Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.märtsi 2007.a kohtuotsusega süüdi ja teda karistati KarS § 202 lg 1 järgi rahalise karistusega 45 (neljakümne viie) päevamäära ulatuses, s.o 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, mida Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati 30 (kolmekümne) päevamäärani, s.o 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ulatuses. 1.1.Süüdistatav V.I oli kohtu alla antud KarS § 202 lg 1 järgi selles, et 29.veebruaril 2004. aastal müüs ta tundmatule meesterahvale XXX majas televiisori, olles teadlik, et teler on varastatud kannatanu L.M korterist.

2.Sama kohtuotsusega tunnistati M.G süüdi ja karistati teda KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks ning KarS § 215 lg 2 p-de 1,3 järgi vangistusega kaheks aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks kaks aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe aasta ja nelja kuuni. 2.1.Süüdistatav M.Goli antud kohtu alla KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi selles, et ajavahemikul 28.veebruarist 2004.a kuni 23.novembrini 2004.a pani ta XXX territooriumil toime kaheksa võõra vallasasja äravõtmist (vargused). KarS § 215 lg 2 p-de 2,3 järgi oli ta antud kohtu alla selles, et ajavahemikul 17.oktoobrist 2004.a kuni 19.augustini 2005.a pani ta XXX linna territooriumil toime nelja võõra sõiduauto ärandamise.

3.Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi A.G, E.P, S.D, S.A, V.I, kuid nende osas kohtuotsust ei vaidlustatud.

4.Maakohus märkis oma otsuse põhiosas (lk.260 pöördel-262, k.4), et süüdistatava M.Gsüü on täielikult tõendatud tema, teiste süüdistatavate, kannatanute ning tunnistajate ütlustega, samuti sündmuskohtade vaatlusprotokollidega, asitõendite vaatlusprotokollidega, eksperdi aktiga.

5.Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et M.Gpani toime kuriteod katseaja kestel kahe eelmise kohtuotsuse järgi. Maakohus ei leidnud alust süüdistatava M.Gsuhtes mitte vabadusekaotusliku karistuse kohaldamiseks. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6.Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud M.G(lk.12, k.5) palub kergendada ta karistust. 6.1.M.Gpalub arvestada asjaolu, et karistuse vähendamist ühe kolmandiku võrra tuleb rakendada mitte ainult liitkaristuse mõistmisel, mis oli mõistetud KarS § 64 lg 1 alusel, vaid ka liitkaristusele, mis on mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel. Samuti taotleb M.G enda mittekutsumist ringkonnakohtu istungile.

7.Kriminaalasja ettevalmistamise käigus kohtulikule arutamisele tuvastas ringkonnakohtu kohtunik-ettekandja, et on olemas eelistungi korraldamise alus. Käesolevas kriminaalasjas leiti, et maakohus vaatas kriminaalasja läbi ilma süüdistatava V.I osavõtuta. Maakohus viitas, et V.I viibib välismaal. Teine põhjus on, et süüdistatava M.Gapellatsioon on põhjendamatu.

8.Eelistungi käigus arutati järgmist küsimust:

1-06-1865(1)

(5)

3 8.1.kas saab jätta süüdistatava M.G apellatsiooni läbivaatamata seoses põhjendamatu apellatsiooniga; 8.2.kas saab lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks süüdistatava V.I mitteosalemise asjaolu kohtulikul arutamisel maakohtus ja seetõttu kuulub maakohtu otsus tervikuna tühistamisele ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisele; 8.3.juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et M.G apellatsioon on põhjendamatu ja arutamisele ei kuulu, kas võib ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada maakohtu otsuse süüdistatava V.I süüdimõistmise osas, eraldada kriminaalasi V.I suhtes ning saata eraldatud asi maakohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus;

9.Ringkonnakohtu istungil tõstatatud küsimuste kohta avaldas oma arvamust prokuröri abi Marina Zagorets. 9.1.Prokuröri abi Marita Zagorets leidis, et kriminaalasi tuleb tühistada täielikult ning saata maakohtuse uueks arutamiseks.

10.Järgmiseks avaldas oma arvamust kaitsja-vandeadvokaat Antonina Belõśeva, kes palus jätta maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus, kuulanud ära kaitsja-vandeadvokaat Antonina Belõśeva, prokuröri abi Marina Zagoretsi ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud materjalid, leiab, et süüdistatava M.Gapellatsioon tuleb jätta läbivaatamata, kuna apellatsioon on põhjendamatu. 11.1.Tulenevalt KrMS § 238 lg 2 sättest süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust karistusseadustiku § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. See tähendab, et mõistetud karistused KarS § 65 alusel (hiljem tuvastatud kogum või kohtuotsuste kogumiga) ei kuulu vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Süüdistatavale M.G-LE mõistetud KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistusele liidetud Narva Linnakohtu 22.detsembri 2004.a otsusega ärakandmata karistuse osa kuus kuud vangistus ja Narva Linnakohtu 07.aprilli 2005.a otsusega ärakandmata karistuse osa kolm aastat vangistust, kokku neli aastat üheksa kuud ja kakskümmend neli päeva vangistust, s.o KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus, ühe kolmandiku võrra vähendamisele ei kuulu. Seega leiab ringkonnakohus üksmeelselt, et M.Gapellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

12.Ka käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 09.veerbuari 2006.a kohtumäärusega (lk.137-138, k.4) oli süüdistatav V.I antud kohtu alla KarS § 202 lg 1 järgi. 23.jaanauril 2007.a (lk.159-160, k.4) kohtukutsega kutsuti V.I süüdistatavana kohtuistungile, mis pidi toimuma 12.märtsil 2007.aastal. Kriminaalasja juurde lisatud teatest (lk.186-187, k.4) tuleneb, et V.I ei ela kutsel märgitud aadressil: XXX. 12.märtsil 2007.aastal (lk.192, 195, k.2) pakkus süüdistatava V.I kaitsja-vandeadvokaat Antonina Belõśeva vaadata V.I süüdistusasi läbi ilma tema osavõtuta, kuna leidis, et kriminaalasja materjalidega süüdistatava süü on tõendatud. Kaitsja pakkus võtta arvesse asjaolu, mille teatas V.I ema. Samuti viitas kaitsja otstarbekuse põhimõttele. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, kas V.I ema osales maakohtu istungil. Kui ka eeldada, et V.I ema oli istungil, siis on jäänud mõistatuseks, millise asjaolu ta teatas maakohtule. On arusaamatu, milliseid otstarbekuse põhimõtet pidas kaitsja-vandeadvokaat Antonina Belõśeva silmas süüasja läbivaatamise küsimuse otsustamisel ilma süüdistatava V.Iita.

1-06-1865(1)

(5)

4 Maakohus (lk.192, 195, k.4, viimane lause alt) leidis, et tuleb läbi viia tagaselja istung ilma V.Iita. Lõpetuseks, kriminaalasi V.Isüüasjas vaadati läbi ilma süüdistatava V.Iita ning maakohtu resolutiivosas (lk.263 pöördel, k.4) on märgitud järgmist :“Tunnistada V.I KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada rahalise karistusega 2 500 krooni (45 päevamäära)“.

13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, mis puutub kriminaalasja arutamisse ilma süüdistatava V.Iita. 13.1.KrMS § 269 lg 1 järgi toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtul. Süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 269 lg-s 2 toodud aluste loetelu, mille esinemisel võib kohus kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta arutada. Maakohus viitas oma kohtuotsuse resolutiivosas punktile 2 (KrMS § 269 lg 2), millest nähtub, et kriminaalasja võib arutada süüdistatava osavõtuta juhul, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Põhiseaduse § 24 lg 2 kohaselt tagatakse õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. 13.2.Käesolevas kriminaalasjas puuduvad andmed, et Süüdistatav V.I viibib välismaal, nimelt Inglismaal. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud V.Iile kutse saatmine, mida ta kätte ei saanud. Millisel põhjusel tuli maakohus järeldusele V.Ivälismaal viibimisest on arusaamatu, kuna rahvastikuregistri väljavõttest (lk.187, k.4) nähtub, et alates 11.septembrist 2006.aastasst elab V.I aadressil: XXX. Maakohus ei kohaldanud kõiki meetmeid, millega tagatakse süüdistatava ilmumine kohtuliku arutamisele, näiteks sundtoonime (KrMS § 139), tagaotsimine (KrMS § 140 ). Tegelikult ei ole süüdistatava V.I kriminaalasi seotud teiste süüdistatavate asjadega, seetõttu oli maakohtul õigus KrMS § 216 kohaldamisega eraldada V.I kriminaalasi iseseisvaks kriminaalmenetluseks (uude toimikusse), kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust.

14.Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et maakohtu järeldus süüdistatavate osalemise kohta ei vasta faktilistele asjaoludele ning otsuse põhiosas on vastuolu sama otsuse resolutiivosaga. 14.1.Näiteks, maakohtu otsuse põhiosas (lk.260, pöördel, k.4) on märgitud tsitaat: “Kohtuistungil avaldasid kõik süüdistatavad, et süüdistus on arusaadav, süüd tunnistavad, ütlusi anda ei soovi“. On kindlalt tuvastatud, et süüdistatav V.I ei osalenud maakohtu istungil süüdistatavana, millest on kirjutatud maakohtu otsuse resolutiivosas. Samal ajal tunnistas maakohus ise oma otsuse põhiosas, et V.I osales süüdistatavana istungil ning isegi tunnistas ennast süüdi talle esitatud süüdistuse järgi.

15.Ülalmainitud maakohtuotsus on vaidlustatud süüdistatava M.G poolt. Süüdistatav V.I maakohtu otsust ei vaidlustanud. Antud juhul on ringkonnakohus seisukohal, et kui süüdistatava M.G apellatsioon jäetakse läbivaatamata, siis lahendeid süüdistatava V.I süüasjas ringkonnakohus ei tee, hoolimata sellest, et maakohus arutas V.I süüasja ilma tema osavõtuta ebaseaduslikult.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 (teine lause) jätab ringkonnakohus oma määrusega M.G apellatsiooni läbivaatamata ja tagastab apellatsiooni apellandile.

1-06-1865(1)

(5)

5

Mihhail Komtšatnikov Eeva Levina Vladimir Rozalka kohtunik

kohtunik

kohtunik