1-07-5602\3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. mail 2007. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-5602 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristi Keldo Tartu Vangla esindaja Aire Urbanovitš Kriminaalasi Süüdimõistetu Rein APPART tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Rein APPART elukoht (vabanemisel):; isikukood: RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Rein APPART temale Tallinna Linnakohtu 26.10.2005. a otsusega 1-1831/05 KarS §

142 lg. 2 ja KrMS § 238 lg. 2 alusel karistuseks mõistetud kolme ( 3 ) aasta ja nelja ( 4 ) kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tallinna Linnakohtu 26.10.2005. a lühimenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-1831/05 tunnistati Rein Appart süüdi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 142 lg. 2 järgi ning karistati vangistusega 5 aastat. Kriminaalmenetluse seadustiku ( edaspidi KrMS ) § 238 lg. 2 alusel vähendati põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. R.Appart karistuse kandmise algusajaks loeti 18.04.2005.a. Kohtuotsus jõustus 16.01.2006.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 18.04.2005.a. ja lõppeb 18.08.2008.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast ära kandnud 18.12.2006.a.

Tartu Vangla ei toeta R.Appart tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist, samuti ei toeta seda ka kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamus.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu R.Appart seletas kohtus, et ta südames soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda ja on kindel, et enam kunagi nii ei juhtu. Praegu aga istub vanglas kohtu vea tõttu – seda tegu ta toime pannud ei ole. Küll sooviks ta võimalusel elektroonilise valve alla saada, sest ema on kodus väga haige ja peale ema ei ole kinnipeetul kedagi. Turvalisuse tõttu on ta kinnises kambris, sest kardab oma mineviku pärast. Ta ei ole seetõttu osalenud ka rehabilitatsiooniprogrammides.

Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas.

Kohtuniku seisukoht Rein Appart mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on R.Appart temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, s.o. 2 aastat 1 kuu ja 3 päeva ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla annab R.Apparti karistusajale rahuldava hinnangu – isik on käitunud korrektselt. Samas ilmneb materjalidest, et Rein Appartit on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest reaalse vangistusega. Eelnevatest karistustest seega R.Appart ei teinud mingeid järeldusi, vaid on jätkanud vabanemisel uute kuritegude toimepanemist. Seega risk, et ta vabaduses jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, on väga kõrge. Lisaks suurendab uute õigusrikkumiste toimepanemise riski see, et R.Appart tervislik seisund – kinnipeetaval puudub usk endasse ja ta usub, et tema probleemkäitumine on tingitud haigusest. Ka ei ole vangistuses olles isik tegelenud oma tervisest tulenevate probleemidega – osalenud vangla poolt pakutavates rehabilitatsiooni ja eluviisiprogrammides. Asja materjalidest nähtub, et ka kriminaalhooldus ei näe võimalusi ja ressursse R.Apparti riskide maandamiseks, mistõttu ei nõustuta enne tähtaega vabastamisega. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas R.Appartit tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik.

Annemarie Gerassimov Kohtunik