Legislator Case Law & Legislation
1-07-3807\2 AI generated

1-07-3807\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-07-3807\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-3807

Legislator headnote

AI generated

1-07-3807\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-07-3807

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-3807

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 mai 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-3807 (06230101087) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi S.L-i süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Bergmann Süüdistatav S.L

Ik: XXX

Väärteokorras karistatud 3 korda Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON

1. S.L süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 500 (viissada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik

23.11.2006 kuni 17.05.2007 kaasaarvatud, so 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis)

päeva, mis KarS § 68 lg 1 sätete kohaselt vastab rahalisele karistusele 525 (viissada

kakskümmend viis) miinimumpäevamäära, so 26 250 (kakskümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni, mistõttu mõistetud karistus lugeda kantuks.

3. S.L-i suhtes valitud tõkend vahistamine seoses karistuse ärakandmisega

tühistada ja S.L viivitamatult vabastada vahi alt kohtusaalis.

4. S.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777,

märkides selgitusena „S.L, 1-07-3807, sundraha“.

5. S.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2095 (kaks tuhat üheksakümmend viis) krooni ja 65 senti, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.L, 1-07- 3807, kaitsjatasu”.

6. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi nr GE-0804-06/1964 tegemisega tekkinud

kulu 7300 krooni jätta riigi kanda.

7. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi nr GE-1875-06/4953 tegemisega tekkinud

kulu 13 140 krooni jätta riigi kanda.

8. R. J esitatud tsiviilhagi 6900 krooni nõudes jätta seoses tsiviilhagi hüvitamisega

rahuldamata.

9. Kohtukulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

S.L süüdistatakse selles, et tema 29.09.2005 kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise toime pannud isikuna, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kuid peale 31.07.2006 ja enne 30.08.2006 kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas ja

isiku käest omandas ajavahemikul 31.07.2006 kuni 03.08.2006 maja juures kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikute poolt varastatud R. J-le kuuluva ja R. J kasutuses olnud

sõiduki Jaguar XJ6, reg nr XXX XXX, maksumusega 151 000 krooni ning hoidis sõidukit garaažiboksis nr 101 kuni 30.08.2006 läbiotsimise käigus sõiduk politsei poolt ära võeti ning samuti püüdis turustada sõidukit Jaguar XJ6, reg nr XXX XXX, helistades Tallinnast Mahtra

tänava telefoniautomaadist 29.08.2006 kella 16.00 kuni 18.00 vahel kannatanu R. J mobiiltelefonile ning pakkudes sõidukit tagasi osta.

Seega pani S.L toime KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, so kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, toime pandud vähemalt teist korda.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Triin Bergmann, süüdistatav S.L ja tema kaitsja Jelena Benevolenskaja sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks

rahalise karistuse 500 (viissada) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni

päevamäär, so 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 23.11.2006 kuni 17.05.2007

kaasaarvatud, so 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, mis KarS § 68 lg 1 sätete

kohaselt vastab rahalisele karistusele 525 (viissada kakskümmend viis) miinimumpäevamäära, so 26 250 (kakskümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni, lugedes mõistetud karistuse kantuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1, § 202 lg 2 p 2 asub kohus seisukohale, et S.L kuulub temale KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik