1-05-183\51-05-183\5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2007-05-15

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 1-05-183 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2007.a. Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-183 (04240100149) Kohtukoosseis kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Natalja Fjodorova Tõlk - Kriminaalasi Irina Gorbatšova süüdistus KarS § 280 lg 1 järgi üldmenetluses (istungi toimumise ajad: 07.06.2006; 16.03.2007; 03.05.2007) Prokurör ...

1-05-183

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2007.a. Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-183 (04240100149) Kohtukoosseis kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Natalja Fjodorova Tõlk - Kriminaalasi Irina Gorbatšova süüdistus KarS § 280 lg 1 järgi üldmenetluses (istungi toimumise ajad: 07.06.2006; 16.03.2007; 03.05.2007) Prokurör Innokenti Menšikov Süüdistatav Irina Gorbatšova

elukoht: XXX; isikukood: 46401252215, töökoht: XXX.

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON

Õigeks mõista Irina Gorbatšova KarS § 280 lg 1 järgi tema tegevuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 2. Kriminaalasjas tehtud menetluskulud – 1416 (üks tuhat kuusteist krooni) määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest, 60 (kuuskümmend) krooni ja 50 (viiskümmend) senti toimiku materjalide kopeerimise eest ning kohtulikul arutamisel advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest summas 4062 (neli tuhat kuuskümmend kaks) krooni ja 15 (viisteist) senti, jätta riigi kanda. 3. Tööturuameti hagi - jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohus tuvastas:

Irina Gorbatšovat süüdistatakse selles, et ta, olles OÜ N. (reg.kood XXX) osanik, s.t. Äriseadustik § 1, 2 , 137 mõttes ettevõtja, saades sellest ettevõttest tulu, tahtlikult varjas seda fakti ja korduvalt, ebaseadusliku tulu saamiseks, ajavahemikul 18.03.2002 kuni 19.12.2002 ning alates 19.06.2003 kuni 16.03.2004 pöördus Ida-Viru Tööhõiveameti XXX osakonda, asukohaga: XXX avaldusega tema töötuna arvelevõtmise kohta ja taotlusega riikliku abiraha saamisel kohta, mille tulemusel, valeandmete esitamise teel, rikkudes Töötu sotsiaalse katse seaduse § 3 lg 4 p 2, § 4, § 8 sai riiklikku abiraha kokku summas 6636 krooni 65 senti, millega tekitas Ida Viru Tööhõiveameti XXX osakonnale materiaalse kahju, seega pani Irina Gorbatšova toime ametiasutusele valeandmete esitamise, mis on toime pandud tulu saamiseks, s.t. KarS § 280 lg 1 ettenähtud kuriteo.

Süüdistatav end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, selgitades, et mingeid valeandmeid tema andud ei ole ja töötuna ta mujalt tulu saanud ka ei ole. Sel ajal oli tal ka väike kuue kuuline laps. Ta pöördus avaldusega XXX tööbörsile. Venekeelseid avalduse blankette ei olnud. Avalduse eestikeelse blanketti ilma venekeelse tõlketa täitis ta ise ühe tööhõiveameti konsultandi juhendamisel. Konsultant küsis temalt, kas ta töötab või mitte. Alles hiljem küsiti temalt, kas tal on firma, mida ta jaatas ja et tal öeldi siis, et tal ei ole õigust töötuna raha saada. Tema sõnutsi mingeid valeandmeid ta ei esitanud, kuna konsultant ei tõlkinud talle lahtrit, mille täitmine oleks kinnitanud tema tegevust ettevõtjana. Dividendide kohta andis ta selgituse, et need sai ta siis kui ta oli tööhõiveametist maha võetud. Tunnistaja J. Z. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on I. Gorbatšova tema abikaasa. 2002- 2004 töötas ta firmas üksinda, Irina oli asutajaks, ka tunnistaja sõnutsi ta ise on kaasasutaja. Tunnistaja töötab direktorina antud firmas. Kuni 2001 aastani töötasid nad koos abikaasaga, siis aga tütre sündimisel läks olukord hullemaks ja otsustasid otsida uut tööd. Otsustasid, et Irina hakkab tööd otsima. 2002 aastal oli neil 2 last. Tööle võtsid ka tüdruku, tema töötas neil 5-6 kuud, see oli 2002 või 2003. Firmas dividendide maksmisega alustati 2004 aasta. Dividendid maksti mõlemale. Tunnistaja G. S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et avalduse kontaktandmetesse oli süüdistatav märkinud OÜ N. telefoninumbri, millega võttis ühendust majanduspolitsei, kes sai kinnituse selle kohta, et Gorbatšova on nimetatud firma direktoriks ja et ta ebaseaduslikult sai töötuabiraha. Gorbatšova pidi raha siis tagastama ja ta ka tagastas. Ta ei eitanud, et on firma asutaja. Nüüd seadus konkretiseerib, kuidas inimene peab pöörduma, et ta võetakse tööbörsile. Varem inimest küsitleti selle kohta. Tollal olid kõik plangid eesti keelsed, konsultandi abiga täideti need. Isik oli siis ise kohustatud ütlema, et ta on ettevõtja. Praegu saavad töötajad seda ise kontrollida. Tema süüdistatavaga blanki aga ei täitnud.

Tunnistaja ütluste kohaselt tegutseval ettevõtjal ei olnud õigust töötuabirahale. Registreerimisel käies annab inimene allkirja, millega ta fikseerib oma seisundi, kas ta on töötu või töötab. Oma staatust peab kinnitama iga kuu, kui ta märkima tuleb. Juhul, kui inimene märkima ei tule, ei saa ta ka abiraha. Telefoni teel seda ei tehta, peab kohale tulema. Kohtu poolt avaldatud toimiku leheküljelt 14 on näha, et käis Tööhõiveametis märkimas Gorbatšova 05.03.2004.a.

Tunnistaja N. V. ütluste kohaselt tema täitis tööhõiveameti konsultandina Gorbatšova avalduse töötuna arvele võtmise kohta (kohus avaldas avalduse t.l. 11), klient avalduse täitmise ajal istus tema kõrval. Tema seletas avalduse punktid. Neljanda punkti juures küsis, kas ta on isikuks, kes töötas ettevõtjana. Ta esitas dokumendi, millest nähtus, et töösuhe on temaga poolte kokkuleppel lõpetatud. Tunnistaja väitel ta ei seletanud, kes on ettevõtja ja ei osanud nimetada isikuid istungil, kes on ettevõtjad.. Sel ajal ei olnud tunnistaja sõnutsi neil veel võimalik kontrollida registrist, kas isik on ettevõtja, sest polnud juurdepääsu äriregistrile. Seetõttu koheselt ei olnud võimalik kontrollida üle isiku käest saadud andmeid. Selliseid juhtumeid ei ole olnud, et isik ei ole aru saanud, kes on ettevõtja. Isik ei saa olla töötuna nimekirjas, kui ta on ettevõtja ja saab dividende. Seda oleks isik pidanud ka blangi näitama.

Asjaolu, et kannatanu esindaja Malle Klaar kohtuistungil väitis, et antud ameti töötajad on saanud professionaalse väljaõppe ja seega peavad oskama seletada muuhulgas, kes on ettevõtja, ei lükka kohtu poolt otseselt tuvastatud asjaolu, et antud juhtumil see nii ei ole.

Kohtu seisukoht II. Süüdistuses on viidatud mitmetele äriseadustiku (ÄS) sätetele, mistõttu kohus peab vajalikuks ka analüüsida nimetatud seaduse sätete õiget kohaldamist. Irina Gorbatšovat süüdistuse kohaselt ta on OÜ N.(reg.kood XXX) osanik, s.t. Äriseadustiku § 1, 2 , 137 mõttes ettevõtja.

Süüdistatav on esitanud XXX Tööhõiveametile avaldused töötuna arvele võtmiseks ja töötu abiraha saamiseks 18.03.2002 (t.l.11 ja pöördel avaldus töötu abiraha saamiseks). Antud avalduse 4. punktis pealkirjaga „TÖÖHÕIVEAMTISSE PÖÖRDUMISELE EELNEVA 12 KUU JOOKSUL“ järgneb küsimustiku variandid, selle kohaselt on sinna märgitud, et I. Gorbatšova töötas alates 01.01.99 kuni 14.03.02. Samuti on üks variantides „tegutsesin ettevõtjana“ – nimetatud asjaolu on märkimata, samuti on märkimata aeg, millal oli isik ettevõtja. Selle järgi on arusaadav, et I. Gorbatšova ettevõtja ei ole ega ole olnud.

Süüdistatav on esitanud XXX Tööhõiveametile avaldused töötuna arvele võtmiseks ja töötu abiraha saamiseks 19.06.2003 (t.l. 12 ja pöördel avaldus töötu abiraha saamiseks). Antud avalduse 4. punktis pealkirjaga „TÖÖHÕIVEAMTISSE PÖÖRDUMISELE EELNEVA 12 KUU JOOKSUL“ järgneb küsimustiku variandid. Samuti on üks variantides „tegutsesin ettevõtjana“ – nimetatud asjaolu on märkimata, samuti on märkimata aeg, millal oli isik ettevõtja. Selle järgi on arusaadav, et I. Gorbatšova ettevõtja ei ole ega ole olnud.

Samuti nähtub t.l. 13 Tööhõiveameti kliendikaardilt, et I.Gorbatšova töötas OÜ-s N. mänedžerina 01.01.99-14.03.02 ja töösuhe lõpetati seal poolte kokkuleppel.

Avalikust äriregistrist nähtub, et sinna on OÜ N. esmakanne tehtud 05.11.1998.a. ja OÜ N. juhatuse üheks liikmeks on ka Irina Gorbatšova alates 05.11.1998.a. katkematult kuni käesoleva ajani. Antud firma asutajaks ja ka üheks osanikuks on Irina Gorbatšova.

Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (redaktsioon kuni 01.07.2002) § 5 lg 1 järgi on isik füüsiline või juriidiline isik. ÄS-i § 1 kohaselt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Süüdistatav äriregistriandmetel ei ole olnud aga füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ta ei ole olnud äriregistriandmetel ega muude kohtu poolt uuritud tõendite järgi füüsilisest isikust ettevõtja. Samuti ei tulene eeltoodu see ka süüdistusest. Kohtu poolt uuritud tõendite kohaselt Irina Gorbatšova ei saanud süüdistuses toodud ajal tulu, mis oleks vastuolus töötu õigusliku positsiooniga, mujalt peale töötu abiraha. Tööhõiveametis registreerimise lõpetas süüdistatav 16.03.2004 ja enne seda käis ta registreerimisel 17.02.2004 (t.l. 14). Dividendid laekusid süüdistatava kontole 26.02.2006.a. I. Gorbatšova ei ole esitanud seega sissetulekute kohta valeandmed, sest pärast dividendide laekumist, minnes uuesti registreerimisele, enam ei soovinud ta registreerimist jätkata. Äriseadustiku § 2 lg 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Ettevõtjaks on süüdistuses OÜ N.. Asjaolu, et süüdistatav on äriühingu osanik süüdistuse järgi ei tähenda eeltoodud äriseadustiku sätete kohaselt, et ta on ettevõtja.

Äriregistrist nähtub aga, et süüdistuses toodud perioodil oli süüdistatav OÜ N. juhatuse liige ja on seda käesoleva ajani. ÄS § 180 lg 1 järgi juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 180 lg 2 järgi juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Eeltoodust tulenevalt, kui süüdistatav ei olnud ettevõtja – ei olnud füüsilisest isikust ettevõtja ja objektiivselt ei ole võimalik, et ta oleks inimesena juriidilisest isikust ettevõtja -, siis oli ta juriidilisest isikust ettevõtja esindaja, sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Süüdistuse kohaselt varjas süüdistatav asjaolu, et ta on ettevõtja, saades sellest ettevõttest tulu, tahtlikult varjas seda fakti ja korduvalt. Nimetatud asjaolu ei vasta aga tõele, sest ta ei olegi äriseadustiku järgi ettevõtja olnud. Konsultandi abiga täidetud taotluse järgi ei küsitud tema käest, kas ta on mõne äriühingu liige ehk juriidilisest isikust ettevõtja esindaja. Küsiti, kas ta on ettevõtja, aga äriseadustiku järgi on ta hoopis ettevõtja esindaja. Sealjuures on kohtu poolt tuvastatud, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja N. V., kes Tööhõiveameti konsultandina aitas I. Gorbatšoval vormistada avaldusi, ei seletanud süüdistatavale, kes on ettevõtja ja ei osanud nimetada isikuid istungil, kes on ettevõtjad.

Süüdistatav ei saanud seega esitada valeandmeid asjaolude kohta, mis ei olnud valed seaduse tähenduses ja selles toodud konkreetsete juriidiliste mõistete järgi. Kahtlustatavana ülekuulamisel (t.l. 103) annab I. Gorbatšova ütlusi, et konsultant ei tõlkinud talle lahtrit, mille täitmine oleks kinnitanud tema tegevust ettevõtjana. Tema ütlused riimuvad selles osas ka kohtuistungil antud ütlustega. Sõltumata tõlke täpsusest ei saa kõrvale vaadata asjaolust, et seaduse järgi ta ei olegi ettevõtja. Juhul kui ta oleks öelnud, et ta on ettevõtja, oleks ta äriseadustiku mõttes jälle valetanud ehk teisisõnu lausa esitanud valeandmeid. Kohus leiab, et äriseadustikku ei saa tõlgendada nii, et süüdistav on ettevõtja, kui seaduses täpsest kirjeldusest ei saa seda tuletada. Ettevõtja liikide arv on seaduses toodud ammendava loeteluna, kedagi süüdi tõlgendada pole õigusriigis võimalik.

Süüdistuses viidatakse ka ettevõtja defineerimisel ÄS §-le 137. Selle 1. lõike järgi osaühingu võib asutada üks või mitu isikut ja 2. lõike järgi asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Asjaolu, et isik on ettevõtte asundanud, ei tähenda veel seda, et ta on ilmtingimata ettevõtja ÄS §-st 137 tulenevalt. Süüdistuse kohaselt varjas süüdistatav aga ka seda, et ta sai ettevõttest tulu. Kohtu poolt avaldatud süüdistatav Irina Gorbatšova konto väljavõttest (t.l. 93) nähtub, et 26.02.2004 on kantud kontole 3000 krooni, selgitusega „ OÜ N. 1120265384 Dividendid“. ÄS § 157 lg 1 järgi osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud aastabilansi alusel. ÄS § 157 lg 2 järgi osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 157 lg 4 järgi osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. ÄS § 157 lg 5 järgi dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas.

Eeltoodud analüüsist tulenevalt, kuna osanik ei ole ettevõtja, on tähtsusetu see, kui palju erinevate firmade aktsiaid või osakuid inimesel olla võiks, kui kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tal oli töösuhe mingi ettevõtjaga või ta oli ise ettevõtjaks..

Süüdistatav on esitanud Sillamäe Tööhõiveametile eelnimetatud avaldused 18.03.02 ja 19.06.03 töötu abiraha saamiseks. Antud avalduse 5. punktis pealkirjaga „ANDMED SISSETULEKU KOHTA“ järgneb küsimustiku variandid – märgitud on, et sissetulek puudub. Kohtutoimikus oleva süüdistatava pangakonto väljavõttekohaselt sai ta osanikuna dividendid ju ettevõtjalt alles 26.02.2004.a. Pärast nimetatud kuupäeva talle ka enam abiraha ei makstud. Viimati maksti 17.02.2004 (t.l. 110). Eeltoodud ÄS § 157 lg 1 järgi võib ettevõtja teha osanikele välja makseid, ettevõtja ei pea seda tegema. Sellest tulenevalt ei saa ka osanik eeldada, et talle dividendid makstakse ja alati täpselt teada millal seda tehakse. Samuti avaluste kirjutamise kuupäevadel ei olnud ta dividende saanud.

OÜ N. 2001.a. majandusaasta aruandest (t.l. 41) nähtub, et dividende välja ei makstud ja ettepanekut samuti nende jaotamiseks ei tehtud (t.l. 42). OÜ N. 2002.a. majandusaasta aruandest (t.l. 31) nähtub, et 2002.aastal dividende üldse välja ei makstud. Nimetatud majandusaasta aruanne on allkirjastatud 15.06.2003 muuhulgas juhatuse liikme Irina Gorbatšova poolt. Nimetatud majandusaasta aruandes tehakse ka üksnes ettepanek jaotada kasumist 70 000 krooni dividendideks. Toimiku leheküljel 114 on tõend I. Gorbatšova maksustatava tulu kohta, millest nähtub, et 2004.aastal I. Gorbatšova 2003 aasta kohta tuludeklaratsiooni ei esitanud. Töötuna arvelevõtmiseks vajalike dokumentide esitamise korra (Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 364; RTI, 22.11.2000, 86, 558; kehtis kuni 31.12.2005 ) § 1 lg 1 p-de 1-4 kohaselt töötuna arvelevõtmist taotlev isik esitab elukohajärgsele tööhõiveametile: 1) avalduse; 2) «Isikut tõendavate dokumentide seaduse» (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254) § 2 lõikes 2 sätestatud isikut tõendava dokumendi; 3) haridust, eriala, ametit, kutset ja tööalaseid oskusi tõendavad dokumendid ning 4) tööraamatu. Süüdistatav ei ole nimetatud korra vastu eksinud ja oma kohustused täitnud. Nimetatud kohustused olid süüdistava poolt täidetud. See nähtub muuhulgas süüdistatava ja XXX Tööhõiveametile esitatud eelnimetatud avaldustest 18.03.02 ja 19.06.03 töötu abiraha saamiseks.

III. Süüdistusese järgi rikkus I. Gorbatšova töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 2, § 4 ja § 8. Süüdistuses toodud ajavahemikel 18.03.2002- 19.12.2002 ja 19.09.2003-16.03.2004 kuuluvad kohaldamisele antud seadus vastavalt sel ajal kehtinud redaktsioonide järgi /RT I 2000, 57, 371, jõustunud 1. 10. 2000 kuni RT I 2003, 20, 116, jõustunud 10. 03. 2003/.

Eelnimetatud seaduse § 3 ( Töötuna arvelevõtmine) 4. lõike kohaselt isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta: 1) töötab töö- või teenistuslepingu või muu sellesarnase püsiva iseloomuga teisele isikule teenuse osutamise lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 2) tegutseb ettevõtjana; 3) õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes; 4) teenib kaitseväes või asendusteenistuses; 5) on rase ja kellel arsti määratud sünnitustähtajani on jäänud vähem kui 70 kalendripäeva. Kohus eelpool jõudis järeldusele, et I.Gorbatšova ei olnud ettevõtja äriseadustikus toodud legaaldefinitsiooni kohaselt.

Eelnimetatud seaduse § 4 (Töötuna arveloleku lõpetamine) kohaselt töötuna arvelolek lõpetatakse, kui isik: 1) katkestab tööotsingu rohkem kui 30 päevaks; 2) jõuab vanaduspensioniikka või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) teist korda keeldub pakutud sobivast tööst või tööturukoolitusest; 4) katkestab tööturukoolituse tööhõiveameti nõusolekuta; 5) saab tööturutoetust või 6) käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 1-4 loetletud juhtudel; 7) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 loetletud juhtudel.

Eelnimetatud seaduse § 8 (Töötu riikliku abiraha määramine ja maksmine) kohaselt: (1) Õigus saada töötu riiklikku abiraha on töötuna arvel oleval isikul, kes tööhõiveameti määratud ajal pöördub sinna vähemalt kord 30 päeva jooksul ja kellel puudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötul. Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi, välja arvatud riiklike peretoetuste seaduse (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498; 82, 549; 88, 592; 2004, 56, 404; 89, 603) alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust ning vanemahüvitise seaduse (RT I 2003, 82, 549) alusel makstavat vanemahüvitist. (2) Abiraha ei maksta selle saamise õiguse tekkest alates 60 päeva jooksul isikule, kes: 1) õppis enne töötuna arvele võtmist õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes; 2) lõpetas töötamise või teenistuse tööandja algatusel viimases töökohas töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu. (3) Töötu riiklikku abiraha ei maksta töötule, kes saab riiklikku pensioni või stipendiumi või on riiklikul ülalpidamisel või kellel on vähemalt töötu abiraha suurune sissetulek. (4) Töötu riikliku abiraha maksmise korra kehtestab sotsiaalminister. Konto väljavõttest (t.l. 93) nähtub, et 17.07.2003 on I. Gorbatšova kontole kantud 830 eurot, kusjuures selgitusse on märgitud järgmine: NEW AVALON LTD 030717LO3393 PAYMENT TO THE CONTRACT 105 DATED15.05.2001 FOR CONSULTATION (FOR UPLAND VENTURES LIMITED). Nimetatud asjaolu selgitas kohtuistungil I.Gorbatšova. Süüdistatava I.Gorbatšova ütluste kohaselt oli tegemist konsultatsiooni eest saadud tasuga, mille saamisest aga ta ei teavitanud Tööhõiveametit.

Töötu sotsiaalse kaitse seaduse (redaktsioon: vastu võetud 29. 01. 2003, RT I 2003, 20, 116, jõustunud 10. 03. 2003) § 7 lg 2 p 1 kohaselt muuhulgas isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta töötab töö- või teenistuslepingu või muu sellesarnase püsiva iseloomuga teisele isikule teenuse osutamise lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Nimetatud sättele süüdistuses ei ole viidatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks olnud nn püsiva iseloomuga teisele isikule teenuse osutamise lepinguga. Kohtu arvates on seega õige, et nimetatud asjaolu ei ole inkrimineeritud süüdistuses I. Gorbatšovale ja süüdistuses on seega õige, et ei ole välja toodud antud raha saamise aega vastavalt I. Gorbatšova konto väljavõttele. Kohus leiab, et I.Gorbatšova ei ole rikkunud abiraha saamisel süüdistuses toodud osas töötu sotsiaalse kaitse seadust. Kannatanu esindaja Malle Klaari sõnutsi oli muuhulgas süüdistatava käitumine vastuolus tööturuteenuste ja – toetuste seadusega. Kohus leiab aga, et nimetatud süüdistatava seisundit raskendav seadus printsiibis nullum crimen, nulla poena sine lege certa antud asjas kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd süüdistuses inkrimineeritud ajal see veel ei kehtinud. Tööturuteenuste ja – toetuste seadus võeti vastu alles 28. septembri 2005.a. (RT I 2005, 54, 430) ja jõustus 1. 01. 2006.

IV.

Kohus leiab, et süüdistatava I. Gorbatšova ütlused riimuvad kohtu poolt uuritud tõenditega. Süüdistatav ei ole eitanud, et ta on firma osanik ja selle asutaja. Pärast dividendide laekumist kui ta läks uuesti registreerimisele, enam ei soovinud ta registreerimist jätkata ja lõpetati sellega töötuna arvelolek nimekirjas ja abiraha saamine. Tunnistaja N. V. ütluste kohaselt ta ei seletanud, kes on ettevõtja ja ei osanud nimetada isikuid istungil, kes on ettevõtjad. Samas leiab kohus, et äriseadustiku järgi ettevõtja mõiste alla I. Gorbatšova liigitamine ei oleks täpne, sest õigemini ta oli ettevõtja juhatuse liikmena ettevõtja kui juriidilise isiku esindaja, mis süüdistusest aga ei nähtu. Kohus hinnates kõiki tõendeid, mõistab õigeks Irina Gorbatšova. KarS § 280 lg-s 1 on sätestatud valeandmete esitamise objektiivne kuriteokoosseisu tunnused – ametiasutusele valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks. Kohus eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud, et valeandmeid oleks esitanud süüdistatav Irina Gorbatšova. Seega puudub KarS § 280 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnus. Kuriteokoosseisu puudumine isiku käitumises välistab vajaduse liikuda edasi kolmeastmelise deliktistruktuuri järgmisele tasandile. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 314, 315, 318, 319 kohus otsustab süüdistatav talle inkrimineeritud süüdistuses õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kuna kohus ei tuvastanud I.Gorbatšovale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist viimase poolt, siis kohus sellest tulenevalt ei tuvasta ka kahju tekitamist I. Gorbatšova poolt kannatanu Ida-Viru Tööhõiveameti XXX osakonnale esitatud summas 6636 krooni ja 65 senti ning jätab hagi seetõttu rahuldamata.

Kohtunik Pavel Gontšarov